Rukola ehk põld-võõrkapsa pesto

Kui juhtub olema selline hullumeelne moment, et rukolat on väga palju käes ja natuke veel rohkemgi, sobib teha seda ka pestoks. Jällegi, ma ei ole kindel klassikalistes pesto vahekordades, tuli tunde (maitse) järgi ja sobis väga hästi. Oh suvi, küll sa oled üleannetu!

  • 100 g pestud rukolat
  • 2 küüslauguküünt
  • 140 g seedermänniseemneid
  • 160 g mahedamaitselist oliivõli
  • 110 g parmesani juustu

Panin kõik komponendid köögikombaini ja andsin aga tuld. Ja valmis ta saigi. Üsna rukola maitseline, nii et kui see just kõige lemmikum ei ole, tasub basiilikut või muud rohelist sekka visata. Seisab külmkapis vabalt nädala. Määri aga krõbedale saiale ja mõmise mõnust!

IMG_5058

Katt

Vaarikad vahukoore ja beseega ehk Eatoni segadus

Ma ei tea, kas seda päris Eatoni segaduseks võib kutsuda. Võib-olla peab Eatoni segadus olema just maasikate ja kindlate besee ja vahukoore vahekordadega, kuid üsna eatonlik näeb see magustoit välja küll. Ja sellest mulle piisab.  Kogusest jagub vabalt neljale keskmise magusahimuga inimesele.

  • 500 g vaarikaid
  • 100 g beseed
  • 400 ml vahukoort
  • pool laimi
  • 2-3 tl vanillsuhkrut

IMG_20140716_225214

Kõigepealt pigistan vaarikatele laimimahla ning segan nad kergelt suhkruga läbi. Järgmisena vahustan vahukoore mitte just kõige kõvemaks vahuks ning pudistan sinna peale sõrmede vahel beseed. Jätan nii suuremaid kui ka väiksemaid tükke. Enne serveerimist segan vaarikad ja vahukooresegu kokku ning jagan bokaalidesse. Valmis!

Ilusat suve jätku!

Katt

Maasika-avokaado smuuti

Sel aastal on maasikad kuidagi eriti hapud ja kanged. Eks need pikad vihmad on oma jälje jätnud. Nii jäävadki maasikad sageli lauale seisma, klutt võdistab nende peale õlgu ja ega suuredki väga hooli. Pidin nende päästmiseks midagi muud välja mõtlema.

Niisiis võtsin umbes liitrise blenderi, tükeldasin sinna kooritud avokaado, valasin hulka kanepiseemne jahu, ka pisut suhkrut ja jogurtit ning kõige lõpuks maasikad. Kaas peale ja vaid kümmekond sekundit ning maailma parim tervisepomm oli valmis! Jätkus päris mitmele.

  • 1 küps avokaado
  • 2 spl kanepiseemnejahu (võid ka linaseemnejahu panna)
  • 370 g 2.5 % Türgi jogurtit
  • nii palju puhastatud maasikaid, et pisut suurem kui liitrine blender sai peale ülejäänud komponentide lisamist täis. Ühesõnaga päris palju!

IMG_20140703_101909

Katt

Estragoniõli või estragoniäädikas

IMG_20140702_104212

Ürtide aeg on käes, seda eriti naabri aias ja turul. Enda platsike pakub hetkel küll tilli ja sibulat, kuid peenema rohelisega just liialt ei priiska. See-eest on eriti tore, et leidub veel kihvte naabritädisid, kes peoga oma kraami laiali jagavad. Küll rukolat ja estragoni ja tüümiani… Aitäh tädi Elli!

Õli tegemine on väga lihtne, peab otsima veidi kenama klaaspudeli, pistma sinna estragoni oksad ning valama õli peale. Natuke aega maitsestumiseks ja ongi kõik. Seesama tädi Elli teeb hoopis aga estragonist äädikat. Tegemine samamoodi kui õlilgi, oksad pudelisse ja jäädikas peale. Olevat marineerimiseks väga hea! Ma rohkem õli usku hetkel, nii et minu oksad läksid õlisse.

Suvi!

Katt

Köögiviljapõhjal lahtine pirukas

Mõte jahuvabast pirukapõhjast keerles mu teadvuses juba eelmisest sügisest, kirjud ja ilusad välismaa blogid teevad neid juba ammu. Minu mõte materialiseerus lõpuks tänu sellisele postitusele, ja no oli ka viimane aeg :)

IMG_4996

Tegemine tundus esialgu suuremat sorti mäkerdamisena, palju potte ja panne jms. Tegelikkuses oli mäkerdamist ainult pisut vähem kui arvasin, ühesõnaga esmakordsel tegemisel ikkagi oli. Kuid mida kord edasi, seda loogilisemaks ja lihtsamaks protsess läheb. Minu probleem on kindlasti ka vähene eelnev aurutamise kogemus. Auruteid ja muid vidinaid mul ei ole. On tavaline roostevabast terasest pott ning enam-vähem sama suure läbimõõduga metallist sõel. Ja nii ma aurutangi ja üsna edukalt muideks. Vesi poti põhja, sõel peale (nii, et sõel ja vesi üksteist ei puudutaks) ja sõelale aurutamist ootavad viljad. Kaas peale ja minek. Vahepeal sorgin kahvliga küpsust kuni vili piisavalt pehme. Konkreetse klassikalise suure ahjuplaadi jaoks aurutasin bataati ehk maguskartulit, plaanis oli küll lisada ka pastinaaki või lillkapsast, aga juhtus hoopis nii, et bataat kaalus puhastatult täpselt 600 grammi ja muu vilja lisamine ei olnud enam mõtekas. Põhja maik jäi küll kerge magusa  alatooniga, kuid väidetavalt teised sööjad seda ei tundnud. Ikkagi, soovitan bataadile lisada midagi neutraalset (pastinaak, kaalikas, lillkapsas jne).

  • 600 g puhastatud köögivilja, minul sel korral ainult bataat
  • 3 muna
  • 3 spl täisterajahu
  • 100 g riivjuustu
  • soola ja pipart

Kui köögivili aurutatud, vajutasin ta kahvliga puruks, segasin juurde lahti klopitud munad, jahu ja juustu. Samuti soola ja pipra. Laotasin põhja küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile ning küpsetasin  200 kraadi juures põhja tahenemiseni. Samal ajal tegin ükshaaval täidise komponendid:

  • 200 g seeni (sobivad igasugused seened, millele piisab praadimisest)
  • 1 porru
  • 200 g puhastatud sibulat
  • 150 g viilutatud oliive (oliivi puhaskaal)
  • 500-600 g hakkliha
  • 200 g tomatikastet (pastakaste)

Kõigepealt viilutasin  porru ning sibulad ja kuumutasin pannil väikese õliga klaasjaks. Seejärel praadisin samal pannil (peale lauguliste eemaldamist) viilutatud seened.  Kui seened olid oluliselt väiksemaks tõmmanud ning õrnalt pruunid, valasin nad kaussi ja  kasutasin praadimiseks sama panni, kuhu jäi seentest mõnusat kastet.  Hakkliha küpsetasin peaaegu valmis, napilt enne lõppu lisasin tomatist koosneva pastakastme. Võid kasutada muidugi ka tavalist tomatipastat, kuid kuna minul on veel järel eelmisel sügisel tehtud tomatikastmeid (tomat/sibul/õun/äädikas), kasutasin maitse andmiseks seda. Edasi ootasin kuni vedelik hakklihasegult maksimaalselt ära auras. Selleks ajaks oli pirukapõhi küps ning võisin alustada kihtide laotamist. Kõige alla läksid laugud, seejärel üritasin võimalikult ühtlaselt jaotada hakkliha, sinna peale seened ja oliivi viilud. Järgmisena kate:

  • 3 muna
  • 3 dl kohvikoort
  • 100 g riivitud mozzarellat
  • soola ja pipart

Katte ained segasin kokku ja valasin ühtlaselt pirukale otsa, edasi jääb ainult veel küpsetada 200 kraadi juures u 30-40 minutit. Ja valmis ta ongi. Toidab suurema seltskonna muretult!

Katt

 

Odrajahu küpsised ja sünnipäev!

Ja naksaki on aasta täis. Müstika. Igatahes, palju õnne kallis blogi!

Sünnipäevaks peaks torti tegema, eks. Nii sirvisin minagi oma lemmik vihikuid, kuid midagi erilist silma ei jäänud. Nii tegin hoopis odarajahust küpsiseid, mis tulid äärmiselt maitsvad ja on samas ka lihtsad teha. Sellest aga hiljem.

Kuidas siis blogimise aasta läks, kiirelt ja kahjuks ka vähem vingelt kui lootsin :D Lugejad ja vastukaja on muidugi väga kihvt! Aitäh teile kõigile, kes te kodukatti piilumas käite! Muide, väga lahe on vaadata, et kui nädalavahetusel on ilm kehv, on blogilugejaid oluliselt rohkem. Vähem vinge olemise moment on nimelt tegemata toitudes, või õigemini kehvas pildimaterjalis. Talvisel ajal oli nii palju ahjupotitamist jms, kuid pildid ebaõnnestusid totaalselt kehva valguse tõttu. Samuti söödi mõnel korral toit kiiremini ära kui ma seda pildistada jõudsin :). Tühja kaussi ju ei pildista. Igatahes, mis sobiks ühele sünnipäevapeole paremini kui väike statistika:

Kõige populaarsemad postitused :

  1. Lihtne rabarberikook 
  2. Lihtsad kookoseküpsised
  3. Kreembrülee
  4. Mustsõstramoos
  5. Suvikõrvitsa hoidis

Ise tooksin veel välja enda suurimad avastused ja lemmikud, kõigepealt Werneri juustukook , millest sai alguse minu suuremat sorti juustukookide möll. Teisena kõrvitsasai , mida samuti olen tänaseks päevaks küpsetanud vaat et tööstuslikes kogustes nii külla võtmiseks kui ise söömiseks ning saanud alati vaid tunnustavaid sõnu. Kolmandana porgandimuffinid , mis valmisid nö lõdva randmega katsetades ja said ära märgitud ka Selveri lehel, kui tummised muffinid. Eriti naljakas on asjaolu, et need muffinid on ühed kahest toidust, millest mul blogis pilti pole. Selveri lehe pilt on see eest väga kena.

Kokku piiluti kodukatt lehele aasta jooksul 11 516 korda.  Postitusi tuli kokku täpselt 80. Kõige kuumem kuu blogilugemiseks tundub olevat september. Kõige vähem aga november. Nädalapäevadest laupäev, mis on eriti kihvt, sest olen ise suur blogide sirvimisega nädalavahetuse alustaja.

 IMG_20140618_164112

Aga nüüd odrajahuküpsiste juurde. Retsepti leidsin maheteraviljatooteid tutvustavast brošüürist, mille ökopoest hajameelselt kaasa kahmasin. Tegin topelt koguse (siin retseptis juba topelt kogus), millest tuli umbes 1 või kui lohakalt laotada 1.5 pannitäit küpsiseid.

  • 100 g toasooja võid
  • 2 munakollast
  • 2 spl suhkrut
  • 200 g odrajahu
  • 2 spl nisujahu
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 50 g tükeldatud datleid (originaalis jõhvikad)
  • peale pudistamiseks demerara suhkrut, originaalis soovitati ka pähklipuru

Esmalt vahustasin toasooja või suhkruga, lisasin munakollased, teises kausis segasin ülejäänud kuivained ning lisasin nad võisegule. Taigen jäi selline purune, nii et pigistasin peos puru-pudi pallikeseks ning surusin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile laiaks. Meie peres on alati popid olnud ameerikalikud suured ja laiad küpsised, nii et võtsin ikka korraliku peaotäie ja surusin mõnusalt lapikuks. Peale siputasin suhkrut. Küpsesid nad u 180 kraadi juures 20 minutit. Kuna taigen ise on odra tõttu pruunika varjundiga, passi peale, et üle ei küpseta! Küpsised ei näe välja just kõige paremad, kuid maik meenutab veidi Digestive küpsiste oma ning on seetõttu automaatselt väga head!

IMG_4926

Katt

 

 

Banaanijäätis, ühest komponendist

Blogimise vahed venivad kuidagi pikaks. Söögitegemine küll koguaeg toimub, kuid toidud on sellised igapäevased ja mis seal salata, mõnikord ka kehvakesed. Olen nimelt erinevaid marinaade katsetanud, kuid kõik on nii jamad, et kordamisele kindlasti ei lähe. Seetõttu tundub tobe neid ka siia teile lugemiseks panna. Nüüd siis eriti lihtne retsept, koosneb ühest komponendist ja täiesti vegan kah veel.  Pildil oleva koguse jaoks kulus umbes 1.5-2 banaani. Kõigepealt viilutasin banaanid ning panin nad karbiga sügavkülma. Umbes 2-2.5 tunni pärast võtsin viilud välja ning panin blenderisse. Vajutad aga nuppu ja mõne aja möödudes moodustub mõnus ja kreemine vaht/jäätis. Ja kõik! Oluline on, et viilud ei oleks täiesti läbi külmunud, kui unustad nad külmikusse, lase neil enne töötlemist pisut taheneda. Kui tahad tahket varianti, võib peale vahustamist jäätise uuesti külma panna ja lasta sellel täiesti läbi külmuda. Minule selline jäätis ei meeldi, pigem ikka pehme ja kergelt sulanud. Olen jäätisesse purustanud ka kuivatatud ploome ning vaniljeseemneid. Järgmisena proovin maapähklivõid, mis pidavat eriti hea meki andma.

IMG_4861

 

Jäätist, sõbrad!

Katt