Safranisai

Talv! Ja igasugused pühad! Miks mitte teha talvise maitsega safranisaiasid ka näiteks kadripäevalistele kotti panemiseks. Või lihtsalt ka juba veidikese jõuluhõngu tuppa toomiseks. Mõni kindlasti kirub, et kogu see jõulutrall nii vara pihta hakkab, aga minu arvates on novembri keskpaik selleks igati sobilik. Jõuab rahulikult retsepte katsetada ja kingitusi varuda, sest jõulud ise ei sobi kohe üldse kiirustamiseks. Igatahes siin on üks väga kodune ja mõnus saiakeste retsept, taigna vahekorrad napsatud nami-nami lehelt, pilt on tehtud eelmiste jõulude ajal. Kogusest tuleb kaks pannitäit. Ja mis kõige tähstam- soojale saiale võrdset ei ole!

Taignaks:

  • 50 g värsket pärmi
  • 1 kg jahu
  • 5 dl piima
  • 0.5 g safranit
  • 200 g toorjuustu
  • 150 g pehmet võid
  • 150 g suhkrut
  • 0.5 tl soola

Vahele määrimiseks:

  • 100 g võid
  • 0.5-1 tl vanillsuhkrut
  • 200 g riivitud martsipani
  • võid siia ka safranit lisada, aga mulle isiklikult meeldib ilma rohkem
  • pealt määrimiseks lahtiklopitud muna

Esimese asjana panin piima pliidile soojenema, lisasin safrani ja ootasin, kuni piim värvi muutma hakkas. Peale segunemist peab kindlasti piimal laskma jahtuda käesoojaks, et mitte järgmisena lisatavat pärmi ära tappa. Kui pudistaud pärm lisatud ja segatud, lisasin soola ja suhkru ning peaaegu kogu jahu, näppisin juurde toasooja või ning toorjuustu ja ka järelejäänud jahukoguse. Järmisena jätsin taigna sooja ruumi kerkima, kausile peale rätik. Hea pärmiga kerkib taigen üsnagi kiirelt, umbes 40 minutiga oli minu kogus peaaegu kahekordne. Samal ajal tegin täidise -riivisin martsipani ja sulatasin potis või, kuhu kohe sulama hakkamise alguses lisasin ka martsipani ja vanillsuhkru. Kui kõik oli ühtlaseks muutunud, keerasin pliidi kinni ja jätsin täidise jahtuma.

IMG_3869

Kerkinud taigna võid teha kaheks või kolmeks, mina tegin kaheks, jagus kuidagi paremini. Edasi rullisin taigna enam-vähem ristküliku kujuliseks. See mul alati väga ei õnnestu, igasuguseid kummalisi kujundeid võib tulla. Et vältida nakkumist, puistasin tööpinnale ka veidi jahu. Järgmisena määrisin taignale umbes pool jahtunud täidisest ja keerasin ristküliku pikemast otsast rulli, nagu rullbiskviidi. Lõikasin 1-2 cm jämedused viilud ja asetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Peale määrisin lahtiklopitud muna. Sama tegin ka järelejäänud taignaga. Küpsemise aeg sõltub ahjust. Siin Soomes on mul väga käre ahi, nii et 200 kraadi ja 18-20 minutit on piisav. Kodus aga 220 ja umbes sama aeg. Peab piiluma ja aegsasti välja võtma (kui pind juba ilus krõbe ja kuldkollane).

Ilusat talveootust, sõbrad!

Katt

 

Kodu(igatsuse) kotletid ja Soome toit

Huh, küll ikka võõras toit on harjumatu. 3 nädalat on möödunud mõõdukalt kiiresti, tuleb möönda, kuid mitte piisavalt kiiresti. Igatsus koduste maitsete järele on kuidagi eriti aktuaalne. Ei istu mulle need kümnes erinevas variandis lihapallid, ei hooli ma kummalistest kaneelikuivikutest (mis lugu nendega on, ma veel aru saanud ei ole, nad on kõikjal ja ka neid on terved seinatäied kaupluses). Lisaks on peaaegu kõik piimatooted rasvavabad – piim, kohupiim, jogurt jne. Juustuga on küll paremad lood, kuid eriti kehv on asi hapukoorega või õigemini selle analoogide leidmisega. Olgu öeldud, et ma ei ole kuskil Keenias vaid siinsamas Soomes, kuskil keskel. Ja kindlasti ei ole see söögiasi ka nii hull, kui mulle tundub, aga millegipärast on hetkel kogu trots ja koduigatsus koondunud toidule.

Ikaldasin siis tänagi rasvavaba kohupiimaga ja tundsin, et aitab! Võtsin sügavkülmast hakkliha, kasutasin google`i tõlkeabi riivsaia nimetuse tõlkimiseks (poe tiir tuli muidugi ka teha) ning hakkasin kotlette tegema. Tuli umbes 20 muhedat kotletti.

  • 750 g segahakkliha
  • 1 väga suur sibul hakitult
  • 3 keskmist muna
  • 2 peotäit riivsaia
  • soola ja pipart

Segasin kõik ained kätevahel kausis kokku, lisasin 2 tl soola (olgu öeldud, et mul on mingisugune roosa öko sool ja see võib vabalt olla mahedam kui tavaline) ja tegin proovipraadimise. Oli liiga mage, segasin soola juurde ja praadisin uuesti. Siis sai täpselt paras. Oeh, korraks oli kodu tunne…

IMG_20141009_210501

Katt

Pasta kana- ja juustukastmega

Nädal aega mõtlen sellest roast. Retsepti pole, samuti pole varem seda söönud, aga mingisugune teadmine on olemas, et just selline toit peab ühel vihmasel ja tuulisel laupäeval ahjust tulema. Lihtsalt segasin kokku ja tõenäoliselt jäängi segama :) Tegelikult tahtsin pisikesi brokkoli tükke ka panna, kuid kuna olen kodust rohkem kui 700 km kaugusel, polnud suuremat vormi kuskilt võtta ja brokkoli tuli niisama kõrvale krõbistada. Keskmise ahjuvormi jaoks ja umbes 6-8 tublile sööjale:

  • 400 g meelepärast pastat (+ 1 kanapuljongikuubik)
  • 800 g tükeldatud kanafileed
  • 60 g võid
  • 2 sibulat
  • 2 küüslauguküünt
  • soola ja pipart. Maitsesta ja lisa, maitsesta ja lisa!
  • 2.5 dl (vahu)koort
  • 3 kulbitäit pastakeedu vett
  • 200 g riivjuustu
  • + u 150 g õhukesi juustuviile

IMG_20140927_171511

Esimese asjana panin pasta keema, keeduvette lisasin soola ja ka ühe puljongikuubiku, et pastalgi mingisugune kanaline maitse oleks. Järgmisena kuumutasin pannil kanatükid, lisasin või ja tükeldatud küüslaugu ning sibula. Maitsestasin soola ja pipraga. Selleks ajaks oli pasta keeduvesi juba kergelt jahuseks tõmmanud (nagu need pastaveed ikka tõmbavad) ning võtsin sealt pannile lisamiseks 3 keskmist kulbitäit vett. Segasin kogu kauba pannil läbi ning lisasin 2 dl koort ja paari minuti pärast ka riivjuustu. Siis kurnasin pasta, valasin selle ahjuvormi põhja. Peale kallasin kana- ja juustukastme (segasin kergelt pastaga läbi) ning kõige peale laotasin õhukesed juustuviilud. Nüüd pistsin veel veidikesest ajaks väga kuuma ahju, et juust kiirelt sulaks ja kerge pruunika jume võtaks. Lihtsalt super ja nii lihtne, et lausa häbi!

Mis aga puudutab kodust kaugel olemist….siis jah. Kodu on väga kaugel ja koos miksrite ja kausside ja vanillsuhkru ja kõige muuga. Ja mis kõige hullem – koju saab tagasi alles jõuludeks. Pea vastu, kallis blogi, kuni ma sinuga mõnusalt ja hubaselt aega veeta ei saa. Pea vastu!

Katt

  • Kodumaine ja lihtne toorjuustukook

    Kes mind veidigi teab, teab ka seda, et olen kodumaise toodangu andunud fanaatik. Setõttu otsustasin lõpuks katsetada kodumaist toorjuustu oma lemmikkookide tegemisel. Samuti proovisin ära Kalevi Digestive küpsised, mis peaksid olema maailmakuulsate küpsiste kodumaine analoog. Kahjuks pidin ma 50 % pettuma. Küpsised oli väga ägedad. Töötlemata kujul küll eriti originaalse Digestiviga ei sarnane, kuid võiga segamini ja ahjust läbikäinuna kõlbas koogipõhjaks väga hästi. Toorjuustu kohta ma aga midagi väga head öelda ei oska. Juba esimesi segamisi tehes tundus struktuur kummaline, ka maitse erineb Philadelphia omast oluliselt. Peale suhkru ja toorjuustu segamist hakkas toorjuust kuidagi tükki tõmbama. Peale munade lisamist nägi segu juba üsna kummaline välja. Ja seda kõike ENNE ananassitükkide lisamist. Ma ei teagi nüüd, kas mul läks lihtsalt midagi nihu või on asi ikkagi toorjuustus. Igatahes see kook ei tulnud üldse toorjuustuka moodi. Pigem nagu kohupiima kook. Mis ei tähenda muidugi, et tegu oleks halva koogiga. Vastupidi, vägagi söödav ja külalistelt kiidusõnu saanud küpsetis, kuid toorjuustukoogist seda nimetada ei saa. Kahjuks. Võib-olla annan ühe võimaluse kodumaisele toorjuustule kunagi veel. Aga mitte nii pea.

    26 cm läbimõõduga koogi jaoks:

    Täidis:

    • 800 g toorjuustu
    • 4 muna
    • 150 g crème fraiche`i
    • 50 g hapukoort
    • 2 dl suhkur
    • 15o g konservananassi tükke
    • 4 spl maisitärklist

    Põhjaks:

    • 200 g Kalevi Digestive küpsiseid
    • 75 g sulatatud võid

    Kate:

    • 300 g paksu hapukoort
    • 50 g suhkrut

    IMG_20140904_092816

    Kõigepealt peab põhja tegema – purustasin pudrunuiaga küpsised ning segasin sulatatud võiga ja pressisin küpsetuspaberiga vooderdatud vormi. Põhja küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 10 minutit. Samal ajal tegin täidise, vahustasin kõigepealt kergelt toasooja toorjuustu ning lisasin tasapisi suhkru, seejärel maisitärklise. Järgmisena lisasin ükshaaval munad (toasoojad), peale iga lisamist vahustades. Eelviimasena liitus seguga crème fraiche ja hapukoorPisut enne vormi valamist segasin hulka purustatud ananassitükid. Ahjus küpsetasin umbes tunnikese. Kui kook valmis ja ahjust väljas, valasin peale hapukoore- ja suhkrusegu ning panin ööseks külmkappi maitsestuma. Serveerisin mustsõstrakastmega.

    Katt

    Selle sügise kõige parem õunakook martsipaniga

    Tõsijutt! Nii head pole ammu saanud, lisaks pole tegemine üleliia keeruline ning õunte hulk on samuti suur. Retsepti algidee pärit ühest vanast pirukaraamatust, kuid mina teen seda oma mugandustega. Koguselt tuleb kooki mõnusalt palju! Kasutasin 26 cm läbimõõduga lahtikäivat koogivormi.

    Täidis:

    • 900 g puhastatud ja tükeldatud õunu
    • 400 g riivitud martsipani
    • 4 spl maisitärklist
    • 5 suurt muna või 6 pisikest
    • 4 dl hapukoort
    • 1 dl suhkrut (pane rohkem, kui on väga hapud õunad)
    • 1 tl kaneeli
    • 0.5 tl muskaatpähklit

    Põhi:

    • 4 dl nisujahu
    • 100 g kergelt sulanud võid
    • 1 munakollane
    • 1 spl õli
    • 3 spl vett
    • pisut sola

    Kõigepealt segasin kõik põhja ained omavahel ning surusin taigna võiga määritud küpsetusvormi põhja ja külgedele, päris üles välja. Edasi segasin maisitärklise  riivitud martsipaniga ning täitsin taignaga vooderdatud vormi kihiti õunte ja martsipaniga. Järgmisena segasin omavahel munad, hapukoore, suhkru ja maitseained. Vedela segu jaotasin ühtlaselt õuntele. Katsin vormi fooliumiga ning küpsetasin umbes 200 kraadises ahjust 1 tund ja 20 minutit. Vahepeal piilusin, et kõik ikka ilusti taheneks. Kui kook valmis, oleks hea lasta tal pisut taheneda toatemperatuuril. Väga kihvt kook! Ja minu arust näeb väga lahe välja ka!

    IMG_20140827_132443

    Katt

    Täistera sepik/sai

    Mulle meeldib fantaseerida, kuidas ma teen kodus ise saia ja leiba ning poest üldse sellist kraami ei osta. Veel fantaseerin ma kanadest (anna andeks ema, aga kanad tahavad mu juurde tulla), kes varustavad mind kuldkollaste munadega ja aeg-ajalt kukesupiga. Ja veini ja juustu ja kommi ja võid. Kõike ühesõnaga. Tegelikkus on kahjuks pisut teistsugune, kuid ühte sepikumoodi saia mökerdan ma kokku küll. Pärit raamatust “Maailma leivad”. Kogusest saab 2 pätsi.

    • 300 g täisterajahu (nisu)
    • 200 g durumnisujahu
    • 2 tl soola
    • 10 g värsket pärmi
    • 2 tl vedelat mett
    • 3 dl sooja vett
    • 2 tl seesamiseemneid

    Segasin suures kausis kuivained, teises väikses kausis ühendasin pärmi, mee ja poole koguse veest. Tekkis ühtlane pastataoline vedelik. Edasi segasin juurde ülejäänud vee ning kuivained. Kui kausis oli juba päris taigna moodi käkk, tõstsin viimase jahuga üle puistatud lauale ja sõtkusin üsna intensiivselt umbes 10 minutit. Taigen peaks jääma ühtlane, vetruv/elastne. Panin taigna kaussi tagasi, katsin toidukile ja rätikuga ning lasksin veidi vähem kui 1.5 h kerkida. Ruum peab üsna soe olema, muidu pärm ei võta vedu ja kakk ei kerki. Peale esimest kerkimist võtsin palli kausist välja ja sõtkusin uuesti, kuid nüüd juba oluliselt lühemalt. Järgmisena jagasin taigna pooleks, silusin pätsikeseks ja paitasin kergelt märja käega, et seesamiseemned paremini kinni jääksid. Tõstsin nad juba küpsetusplaadile valmis, katsin käterätikuga ning jätsin veel umbes pooleks tunniks kerkima. Seejärel 190 kraadisesse ahju ja 35 minut pärast on väga head sepik-saiad valmis!

    IMG_20140808_191823

     Katt

    Tort

    Selle tordi nimi võiks olla, et ära hinda raamatut kaane järgi. Või noh, mulle visuaalselt see tort tegelikult täitsa meeldib, ise tehtud ja puha. Aga maik kohe üldse ei kõlba. Ka sööjad laua taga olid viisakalt vait (välja arvatud üks allameetri tegelane, kes oma negatiivseid emotsioone vaka all hoida ei suutnud). Igatahes nõme lugu, tehtud rida-realt ühe Tallinna pagariäri õpetuse järgi.  Aga uuesti ei tee ja siia üles ka ei märgi. Taigen oli väga keeksine, vahele lisatud  kreemid ja immutamisvedelikud konkreetse taignaga ei sobinud ning peale kantud toorjuustukreem oli küll väga kena, hästi töödeldav ning hoidis kuju, kuid samuti taigna ja kõige muuga kokku ei sobinud.

    koook

    Katt