Kodumaine ja lihtne toorjuustukook

Kes mind veidigi teab, teab ka seda, et olen kodumaise toodangu andunud fanaatik. Setõttu otsustasin lõpuks katsetada kodumaist toorjuustu oma lemmikkookide tegemisel. Samuti proovisin ära Kalevi Digestive küpsised, mis peaksid olema maailmakuulsate küpsiste kodumaine analoog. Kahjuks pidin ma 50 % pettuma. Küpsised oli väga ägedad. Töötlemata kujul küll eriti originaalse Digestiviga ei sarnane, kuid võiga segamini ja ahjust läbikäinuna kõlbas koogipõhjaks väga hästi. Toorjuustu kohta ma aga midagi väga head öelda ei oska. Juba esimesi segamisi tehes tundus struktuur kummaline, ka maitse erineb Philadelphia omast oluliselt. Peale suhkru ja toorjuustu segamist hakkas toorjuust kuidagi tükki tõmbama. Peale munade lisamist nägi segu juba üsna kummaline välja. Ja seda kõike ENNE ananassitükkide lisamist. Ma ei teagi nüüd, kas mul läks lihtsalt midagi nihu või on asi ikkagi toorjuustus. Igatahes see kook ei tulnud üldse toorjuustuka moodi. Pigem nagu kohupiima kook. Mis ei tähenda muidugi, et tegu oleks halva koogiga. Vastupidi, vägagi söödav ja külalistelt kiidusõnu saanud küpsetis, kuid toorjuustukoogist seda nimetada ei saa. Kahjuks. Võib-olla annan ühe võimaluse kodumaisele toorjuustule kunagi veel. Aga mitte nii pea.

26 cm läbimõõduga koogi jaoks:

Täidis:

  • 800 g toorjuustu
  • 4 muna
  • 150 g crème fraiche`i
  • 50 g hapukoort
  • 2 dl suhkur
  • 15o g konservananassi tükke
  • 4 spl maisitärklist

Põhjaks:

  • 200 g Kalevi Digestive küpsiseid
  • 75 g sulatatud võid

Kate:

  • 300 g paksu hapukoort
  • 50 g suhkrut

IMG_20140904_092816

Kõigepealt peab põhja tegema – purustasin pudrunuiaga küpsised ning segasin sulatatud võiga ja pressisin küpsetuspaberiga vooderdatud vormi. Põhja küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 10 minutit. Samal ajal tegin täidise, vahustasin kõigepealt kergelt toasooja toorjuustu ning lisasin tasapisi suhkru, seejärel maisitärklise. Järgmisena lisasin ükshaaval munad (toasoojad), peale iga lisamist vahustades. Eelviimasena liitus seguga crème fraiche ja hapukoorPisut enne vormi valamist segasin hulka purustatud ananassitükid. Ahjus küpsetasin umbes tunnikese. Kui kook valmis ja ahjust väljas, valasin peale hapukoore- ja suhkrusegu ning panin ööseks külmkappi maitsestuma. Serveerisin mustsõstrakastmega.

Katt

Selle sügise kõige parem õunakook martsipaniga

Tõsijutt! Nii head pole ammu saanud, lisaks pole tegemine üleliia keeruline ning õunte hulk on samuti suur. Retsepti algidee pärit ühest vanast pirukaraamatust, kuid mina teen seda oma mugandustega. Koguselt tuleb kooki mõnusalt palju! Kasutasin 26 cm läbimõõduga lahtikäivat koogivormi.

Täidis:

  • 900 g puhastatud ja tükeldatud õunu
  • 400 g riivitud martsipani
  • 4 spl maisitärklist
  • 5 suurt muna või 6 pisikest
  • 4 dl hapukoort
  • 1 dl suhkrut (pane rohkem, kui on väga hapud õunad)
  • 1 tl kaneeli
  • 0.5 tl muskaatpähklit

Põhi:

  • 4 dl nisujahu
  • 100 g kergelt sulanud võid
  • 1 munakollane
  • 1 spl õli
  • 3 spl vett
  • pisut sola

Kõigepealt segasin kõik põhja ained omavahel ning surusin taigna võiga määritud küpsetusvormi põhja ja külgedele, päris üles välja. Edasi segasin maisitärklise  riivitud martsipaniga ning täitsin taignaga vooderdatud vormi kihiti õunte ja martsipaniga. Järgmisena segasin omavahel munad, hapukoore, suhkru ja maitseained. Vedela segu jaotasin ühtlaselt õuntele. Katsin vormi fooliumiga ning küpsetasin umbes 200 kraadises ahjust 1 tund ja 20 minutit. Vahepeal piilusin, et kõik ikka ilusti taheneks. Kui kook valmis, oleks hea lasta tal pisut taheneda toatemperatuuril. Väga kihvt kook! Ja minu arust näeb väga lahe välja ka!

IMG_20140827_132443

Katt

Täistera sepik/sai

Mulle meeldib fantaseerida, kuidas ma teen kodus ise saia ja leiba ning poest üldse sellist kraami ei osta. Veel fantaseerin ma kanadest (anna andeks ema, aga kanad tahavad mu juurde tulla), kes varustavad mind kuldkollaste munadega ja aeg-ajalt kukesupiga. Ja veini ja juustu ja kommi ja võid. Kõike ühesõnaga. Tegelikkus on kahjuks pisut teistsugune, kuid ühte sepikumoodi saia mökerdan ma kokku küll. Pärit raamatust “Maailma leivad”. Kogusest saab 2 pätsi.

  • 300 g täisterajahu (nisu)
  • 200 g durumnisujahu
  • 2 tl soola
  • 10 g värsket pärmi
  • 2 tl vedelat mett
  • 3 dl sooja vett
  • 2 tl seesamiseemneid

Segasin suures kausis kuivained, teises väikses kausis ühendasin pärmi, mee ja poole koguse veest. Tekkis ühtlane pastataoline vedelik. Edasi segasin juurde ülejäänud vee ning kuivained. Kui kausis oli juba päris taigna moodi käkk, tõstsin viimase jahuga üle puistatud lauale ja sõtkusin üsna intensiivselt umbes 10 minutit. Taigen peaks jääma ühtlane, vetruv/elastne. Panin taigna kaussi tagasi, katsin toidukile ja rätikuga ning lasksin veidi vähem kui 1.5 h kerkida. Ruum peab üsna soe olema, muidu pärm ei võta vedu ja kakk ei kerki. Peale esimest kerkimist võtsin palli kausist välja ja sõtkusin uuesti, kuid nüüd juba oluliselt lühemalt. Järgmisena jagasin taigna pooleks, silusin pätsikeseks ja paitasin kergelt märja käega, et seesamiseemned paremini kinni jääksid. Tõstsin nad juba küpsetusplaadile valmis, katsin käterätikuga ning jätsin veel umbes pooleks tunniks kerkima. Seejärel 190 kraadisesse ahju ja 35 minut pärast on väga head sepik-saiad valmis!

IMG_20140808_191823

 Katt

Tort

Selle tordi nimi võiks olla, et ära hinda raamatut kaane järgi. Või noh, mulle visuaalselt see tort tegelikult täitsa meeldib, ise tehtud ja puha. Aga maik kohe üldse ei kõlba. Ka sööjad laua taga olid viisakalt vait (välja arvatud üks allameetri tegelane, kes oma negatiivseid emotsioone vaka all hoida ei suutnud). Igatahes nõme lugu, tehtud rida-realt ühe Tallinna pagariäri õpetuse järgi.  Aga uuesti ei tee ja siia üles ka ei märgi. Taigen oli väga keeksine, vahele lisatud  kreemid ja immutamisvedelikud konkreetse taignaga ei sobinud ning peale kantud toorjuustukreem oli küll väga kena, hästi töödeldav ning hoidis kuju, kuid samuti taigna ja kõige muuga kokku ei sobinud.

koook

Katt

Suvikõrvitsasai (tatraga)

Üks universaalne köögivili. Soolast ja magusat, krõbedat ja mahlast. Mis iganes aga pähe tuleb. Seekord segasin sellise saia kokku. Maitse on väga hea, selline mahlane ja augustikuine. Ja mitte liiga magus. Tegin tavalisse keeksivormi. Kogus on paras ka suuremale seltskonnale. Ühe pätsi jaoks:

  • 340 g  jahu (selle võib teha nt 50/50 täisterajahuga, või hoopis segada sisse tartajahu, mis annab väga kihvti rustikaalse maitse. Pildil olevas saias on 270 g nisujahu ja 70 g tatrajahu.
  • 90 ml oliivõli
  • 2  muna
  • 250 g ricotta kohupiimapastat
  • 150 g rafineerimata mahesuhkrut, kuid võid vabalt ka tavalist panna
  • 3 tl vanillsuhkrut (ikka seda õiget!)
  • 300 g riivitud ja kooritud suvikõrvitsat
  • 1 tl kaneeli
  • 1 tl soodat
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • näpuotsaga muskaati
  • 0.5 tl soola

IMG_20140805_160201

Kõigepealt panin ahju soojenema (170 kraadi), sest nagu keeksi/saialistega ikka, peab ahi korralikult soe olema. Segasin ühes kausis kuivained, teises kloppisin muna lahti ning lisasin ülejäänud komponendid. Ühendasin mõlema kausi sisu. Kõige viimasena riivitud suvikõrvitsa. Keeksivormi määrisin oliivõliga kergelt üle, valasin taigna vormi ning küpsetasin ahjus umbes tunnikese, kui sai hakkab pealt liiga pruuniks minema, võid pinna katta fooliumiga ning küpsetada ikkagi aja täis. Samuti on oluline järeljahtumine, mis võiks 10-15 minutit kesta. Mina olen seda teinud lahtise uksega ahjus. Vormist tuleb väga ilusti välja! Võid juurde võtta näiteks vaniljejäätist, või teha hoopiski  mõni glasuur.

Katt

Rukola ehk põld-võõrkapsa pesto

Kui juhtub olema selline hullumeelne moment, et rukolat on väga palju käes ja natuke veel rohkemgi, sobib teha seda ka pestoks. Jällegi, ma ei ole kindel klassikalistes pesto vahekordades, tuli tunde (maitse) järgi ja sobis väga hästi. Oh suvi, küll sa oled üleannetu!

  • 100 g pestud rukolat
  • 2 küüslauguküünt
  • 140 g seedermänniseemneid
  • 160 g mahedamaitselist oliivõli
  • 110 g parmesani juustu

Panin kõik komponendid köögikombaini ja andsin aga tuld. Ja valmis ta saigi. Üsna rukola maitseline, nii et kui see just kõige lemmikum ei ole, tasub basiilikut või muud rohelist sekka visata. Seisab külmkapis vabalt nädala. Määri aga krõbedale saiale ja mõmise mõnust!

IMG_5058

Katt

Vaarikad vahukoore ja beseega ehk Eatoni segadus

Ma ei tea, kas seda päris Eatoni segaduseks võib kutsuda. Võib-olla peab Eatoni segadus olema just maasikate ja kindlate besee ja vahukoore vahekordadega, kuid üsna eatonlik näeb see magustoit välja küll. Ja sellest mulle piisab.  Kogusest jagub vabalt neljale keskmise magusahimuga inimesele.

  • 500 g vaarikaid
  • 100 g beseed
  • 400 ml vahukoort
  • pool laimi
  • 2-3 tl vanillsuhkrut

IMG_20140716_225214

Kõigepealt pigistan vaarikatele laimimahla ning segan nad kergelt suhkruga läbi. Järgmisena vahustan vahukoore mitte just kõige kõvemaks vahuks ning pudistan sinna peale sõrmede vahel beseed. Jätan nii suuremaid kui ka väiksemaid tükke. Enne serveerimist segan vaarikad ja vahukooresegu kokku ning jagan pokaalidesse. Valmis!

Ilusat suve jätku!

Katt