Võilillemesi

Kevad on kohal, küll väga jahedalt ja kuivalt, kuid siiski kohal ning enne kui rabarberitesse sukelduda, võiks ette võtta ühe väga lihtsa viisi kuldkollaste õite purki pistmiseks. Eks mäletan minagi lapsepõlvest neid sagedasi võilillede hävitamise talguid, kuid liiga palju meie kodus sellele aega ja energiat ei kulutatud. Nüüd oma aias lasen ma neil olla, sest mesimummude õietolmused pepud toovad hinge rahu ja panevad mõnusalt muhelema. Et sellest osa saada, tee üks äge ja jube lihtne “mesi”.

Kahe-kolme purgikese jaoks läheb vaja:

• 200 g võililleõisikuid
• mõned sidruniviilud
• 1 l vett
• 1 kg suhkrut

Eelmisel õhtul lõikan õisikutelt rohelised tagused ära, laotan nende peale sidruniviilud ja valan ka vee. Lasen segul mõned tunnid madalal tulel podiseda ja jätan siis ööseks kaane alla seisma. Hommikul kurnan tõmmise ja valan tagasi potti ja ajan uuesti kuumaks. Seejärel lisan viies või kuues jaos suhkru, et eelnev suhkur jõuaks kenast sulada enne uut portsu. Madalal tulel lasen meel järjest siirupisemaks podiseda ja valmis ta ongi. See viimane etapp võtab ikka mõned tunnid, seega tasub samaks ajaks kööki miski muu ettvõtmine ette võtta. “Mett” säilitan tavalistes purkides köögikapi äärel. Väga maitsev lisand pudrule, marjadele, jogurtisse või ka kuumadesse jookidesse.

Proovi kindlasti! Hea ja odav, lastega lahe teha ja kui tead mõnd niitu või sõbra aeda, siis toormaterjal ka puhta muidu käes!

Head maiustamist!

Katt

Kõrvitsasai

Ei saa ma üle kõrvitsatest ka keset talve. Taliharjapäevgi juba möödas, aga minul ikka üks kõrvits siin ja teine seal, nagu sisustuselemendid. Aeg-ajalt aga mõni kõrvits väsib (loe: leidsin algava mädapleki) ja vajalikuks osutub paaripäevane kõrvitsapüha. See tähendab siis kõrvitsast tehtud ühepajatoitu, kõrvitsasuppi, kõrvitsa pirukat ja kuna sel korral oli kõrvitsat eriti rohkelt, ka kõrvitsasaia. Kuna mul juhtub ikka seda kallist kraami korraga palju käes olema, otsin alati retsepte, kuhu toorainet ikka muhedalt annaks sokutada. Üheks selliseks on nami-nami geniaalne kõrvitsasai. Mina saan antud kogusest alati kaks täiesti mõistlikku pätsi (originaal ütleb, et tuleb üks suur). Ja kui sai soojalt ahjust tuleb, kaob see kohutavalt kiirelt köögiäärelt, ei aita ka teisest toast hõikamine, et mul pilt tegemata! Siin ta aga on, imeline kõrvitsasai, mis ikka ja jälle neid va kõrvitsaseemneid mai alguses mulda pistma sunnib. Ja tõesti on sai just nii kollane nagu pildil paistab!

• 800 g puhastatud kõrvitsat (mis hauta vähese veega pehmeks ja püreesta saumiksriga) + suur sorts sidrunimahla
• 2.5 dl piim
• 200 g võid
• 170 g suhkrut
• 50 g pärmi
• 2 tl soola
• 1 kg jahu

Mina teen nii: kõrvitsapüree teen sageli valmis eelmisel päeval ja hoian külmikus. Kui saiapäev käes, sulatan või ja soojendan piima ning segan nad püree hulka. Oluline on, et segu jääks käesoojaks. Eraldi kausis lasen pärmil suhkruga veidike seista, natuke nikerdan lusikaga pärmitükke väiksemaks, et pärm kiiremalt tööle läheks. Seejärel sega käesooja kõrvitsasegu kokku pärmisuhkru seguga. Eraldi kausis ühendan jahu ja soola enne, kui vedela kõrvitsapüree/pärmisegu sinna juurde valan. Veidike sõtkumist ja siis jääb taigen kerkima. Kuna minu kodu on peaaegu alati jahedam kui teistel, pean kergitama pärmiga taignaid alati ahjus. Märgin sinna 35 kraadi ja jätan taigna rätikuga kaetult 1.5 h kerkima. Kui taigen on korralikult kerkinud ja juba rätikutki puudutanud, sõtkun ta kergelt läbi ja jagan kahte võiga määritud piklikku keeksivormi. Lasen veel veidi kerkiga umbes 40 kraadi juures, nii 15 minutit ja seejärel küpsetan 200 kraadises ahjus 30 minutit. Ja kogu lugu. Peale ahjust võtmist lasen rätiku all jahtuda ja taheneda, et lõigata oleks lihtsam. Meie sööme killukese mageda võiga. Vot nii! Kel veel kõrvitsaid seismas, proovige kindlasti!

Ausa toidu lainel

Katt

Mustikakook

Võin julgelt öelda, et seda kooki olen tänaseks teinud kümneid ja kümneid kordi. Varasemalt vaid suvisel ajal, kuid kui mõni aasta tagasi avastasin, et seda saab teha suurepäraselt ka sügavkülmutatud marjadest, on mustikakook meie pühapäevahommikute sage luksus ka talvel. Sega lihtsalt sügavkülmikust tulnud marjad 1spl kartulitärkilisega ja peale küpsemist ei ole võimalik vahet teha, kas tegu on värskete või sügavkülmutatud marjadest tehtud koogiga.

Ühe koogi jaoks vajalik 300g mustikat mahub mõnusalt pisikestesse sügavkülma kotikestesse. Aga kuna ma tõesti teen seda kooki palju, siis minul on 900g kotid, kust siis koogi jaoks kolmandiku vajalikku marja võtan. Algne retsept peaks olema namist, kuid sealne sisu on minu meelele/keelele liiga napp ja kook koosneb suuresti vaid põhjast, seega soovitan väga antud varianti katsetada!

24cm diameetriga vormi põhjaks läheb vaja:

• 100g pehmet võid
• 60g suhkrut
• 1 muna
• 120g jahu (olen kasutanud erinevaid, ikka hea)
• 1dl kaerakliisid
• 1 tl küpsetuspulbrit

Põhja ained segan kokku ülal esitatud järjekorras ja surun taigna võiga määritud koogivormi põhja ja külgedele. Sinna peale valangi 300 g mustikad, kas siis külmutatult, mis on segatud 1 spl kartulitärklisega või värsked, ja jätan vormi korraks kõrvale.

Teises kausis (või samas kus oli taigen) segan kokku:

• 380-390g hapukoort, vähemalt 20%
• 2 suurt muna
• 90g suhkrut
• 2-3 tl vanillsuhkrut

Kui täidise ained on kenasti kokku segatud, valan selle mustikatele ja pistan 175 kraadisesse ahju umbes 35-40 minutiks, kuni servad kuldpruunid ja sisu tardunud. Parim jahtunult.

Väga hea lihtne ja ka üsna odav kook, mis toob mõnusat suvist hõngu ka talvel. Nii et head koogitamist ja hoovõtt hoidistamiseks alaku!

Katt

Banaani-šokolaadi muffinid

See on nüüd küll selline retsept, mis siia blogisse tuleb ainult sellepärast, et ta oleks mul poes kohe kiirelt telefonist leitav. Nimelt kasutan ma ise oma blogi just toidupoes kaupade ostmisel – tahaks seenepirukat, naksti blogi lahti ja vaatan koostisosad üle. Muide, see pirukas on siin https://kodukatt.wordpress.com/2018/09/06/seenepirukas/ ja ma soovitan seda väga-väga! Seent võib kasutada ka palju vähemas koguses ja teha hoopis sibulapirukana!

Aga nii, need muffinid. Lihtsalt tehtavad ja väga maitsvad, tegin lapsele koolilaadale 40tk kaasa ja osteti momentselt ära. 12 muffini jaoks läheb vaja:

• 200g nisujahu
• 3 suurt ja väga küpset banaani
• 100 g pehmet võid
• 130g suhkrut
• 1 suur muna või 2 hästi väikest
• 50ml piima/koort
• 50g valget šokolaadi, tükeldatult
• 1tl küpsetuspulbrit
• 1tl soodat
• 0,5tl soola

Seda suures kausis kokku kõik kuivained, sh purustatud šokolaaditükid. Purusta banaanid kahvliga või saumiksriga. Eraldi klopi lahti muna(d), hõõru suhkur võiga ühtlaseks ning sega munadega kokku, seejärel lisa segule banaanipüree. Vooderda muffinivormid pabervormidega ja alles siis sega kuivad ja märjad koostisosad kokku. Jaotad ühtlaselt 12 vormi vahel ning küpseta 180 kraadi juures umbes 25 minutit. Väga lihtsad ja mõnusad suvised ampsud, hea panna lastele reisile kaasa ja niisama nosida!

Katt

Kuusevõrsevõi

Juba mitu kevadet mõtlen antud retsepti postitamise peale. Alati aga möödub värskete kuusevõrsete periood nii kiirelt ja postitus jääb pildi puudumise taha. Ausalt öeldes ma arvasin, et olen selle postituse juba teinud….sest pole võimalik, et nii lihtne ja kättesaadav hõrgutis pole siin blogis esindatud!

Andsin sel talvel endale lubaduse, et kõik uhked ja peened välismaaviljad ja tooted jäävad pigem erandiks ja suunan oma energia ja südame kohe eriti meie imelisse loodusesse ja selle andidesse. Esimene sääserünnak kasemahla kogudes ning eilne puugilaviin võrseid korjates vähendas küll minu entusiasmi, kuid need maitsed ja tunded, just tunded, on väärt kõikide pisimutukate invasioone! Eriliseks südameasjaks olen võtnud aias kasvatatavad ürdid ja maitsetaimed. Loodan sel suvel teile tutvustada leeskputke ja piparrohtu, taliportulakku ning sidrun-liivateed ja veel palju-palju muud. Aga nüüd kuusevõrsevõi!

Mida vaja läheb:

• Suur peotäis ehk 50-60g värskeid kuusevõrseid
• 200g võid
• 0.25-0.5 tl soola

Tükelda võrsed peeneks ning sega pehme võiga. Pane maitse järgi soola. Mulle meeldib soolakas, seega mina kasutan pool teelusikat. Määret saab edukalt sügavkülmutada, aga olgem ausad, see on nii hea, et säilitamiseks midagi ei jätku.

Head suveootust, sõbrad!

Katt

Banaanisai

Igal perenaisel on paar retsepti, mis on pähe kulunud, läbiproovitud ja pereliikmete poolt heaks kiidetud. Minul on sellisteks kindlasti omlett, Maire Suitsu pannkoogid ja siis banaanisai/keeks/leib.

 

Inglisekeelses maailmas on selle saia või keeksi nimi hoopis leib ehk siis banana bread. Eestlase suu küll ei suudaks sellise magusa küpsetise kohta öelda leib. Või suudaks? Mina mitte.  See on ikka keeks, või siis äärmisel juhul sai.

Retsepte on internetis väga palju liikvel. Olen mitu aastat katsetanud erinevaid – mõni on päris kehv, mõni sellin no jah. Tänaseks on välja kujunend meie pere lemmik, mida mitu korda nädalas kindlasti teen. Mina isiklikult ei ole jõudnud konkreetset küpsetist külmutada, kuid tean, et paljud seda teevad.

Ühe suure pätsi jaoks läheb vaja:

• 150 g suhkrut
• 120 g pehmet võid
• 2 suurt muna
• 80-100 g hapukoort/paksu jogurtit
• 4 väga küpset suuremapoolset banaani
• 250 g jahu
• 1 tl soodat
• 0,25 tl soola
• 0,5 tl kaneeli (soovi korral)
• 1 tl vanillsuhkrut (soovi korral)

 

Kõigepealt hõõrun suhkru ja või ühtlaseks massiks, seda võib ka kergelt nt miksriga vahustada. Lisan sinna ükshaaval munad. Viimasena lisan vedelale võisegule hapukoore ning jätan korraks kõrvale. Eraldi kausis ühendan kuivained ning kolmandas kausis surun kahvliga banaani pudiks. Kui pudiks keegi banaani teeb, on isikliku eelistuse küsimus. Mulle meeldib pigem väga püree, aga võib jätta ka mõned suuremad banaani tükid. Viimane etapp on kolme kausi kokku segamine. Kõige õhulisema tulemuse saab jättes jahusegu lisamise viimaseks, st kõigepealt segan võisegu banaaniga. Jahusegu ühendamisel ülejäänud komponentidega, võiks vältida liigset segamist – kui jahu enam ei paista, lõpeta segamine. Valmis segu valan võitatud saiavormi ja küpsetan eelsoojendatud ahjus (175 kraadi C) umbes tund. Sõltuvalt banaanide niiskusest, võib küpsemisele kuluv aeg varieeruda, seega jälgi juba enne tunni täitumist ja mõnikord läheb ka kauem. Peale küpsemist lase saial vormis seista 10-15 minutit, seejärel enne söömist veel 10 minutit. Parim sai külma piimaga!

Head küpsetamist ja suveootust!

Katt

 

Ahjuomlett

Ah et mis on vahepeal toimunud?

Hehhee….suvi tuli ja koos suvega tulid kanad! Just nimelt kanad! Aastaid olen fantaseerinud enda kanadest, kes tasakesi õues siblivad ja siis neid päris õigeid mune mulle munevad. Ja kohal nad ongi! Tegemist on n-ö suurfarmi jäägiga, kes vabrikus enam piisavalt ei mune ning siis võileiva hinnaga ära müüakse (loe: paar eurot nokk). Nii ma siis ostsingi kaheksa tükki. Nagu põrsad kotis (sõna otseses mõttes). Kodus siis uurisime üheskoos kotti, et kes meie koju õieti saabusid. Seitse on täitsa kana moodi, ühel küll kõht karvutu, teisel peanupp. Mõnel veel siit ja sealt, aga üks …..üks oli päris paljas ja õnnetu ja teiste poolt ka tagakiusatud. Tema tegemistest võiks tegelikult täiesti omaette blogi teha, sest Äbarik on surmasuust pääsenud rohkem kui 2 korda, samas on tegemist kõige vingema munejaga, kes võib vabalt ka kaks muna päevas muneda! Ja siis muidgi on veel Härra Basilo, kelle tegemistest võiks samuti blogi teha (kana, kes arvas, et ta on kukk).

 

Igatahes nüüd siis retsepti juurde! Kuna mune tuleb hoogsalt, keskmiselt 7-8 muna päevas, oleme mõnuga munatoite tegema hakanud. Üks äärmiselt hea roog on ahjuomlett. Väga lihtne teha ja toidab ka suurema seltskonna. Suure ahjupanni jaoks võta:

• 12 suurt muna
• 2 dl piima või hapukoort (ühesõnaga, mida kodus parasjagu on)
• 200 g riivjuustu
• 2 sibulat
• soola ja pipart (mina panen soola näpuotsaga, ja selle koguse peale tuleb 10-11 näpuotsa)
• hästi natuke võid vormi määrimiseks
• soovi korral muid maitseained või mingit sinki või kala vms. Meie eelistame muidugi lihtsamat versiooni, aga võimalusi on palju

Kõigepealt koorin ja tükeldan sibula, seejärel praen klaasjaks ja kallan võiga määritud ahjuvormi põhja. Eraldi kausis klopin lahti munad, lisan piimatoote ja segan kokku. Viimasena lisan riivitud juustu ja maitseained. Kogu segu valan sibulale peale ja küpsetan ahju alaosas 175 kraadi juures umbes 40 minutit. Roog hakkab küpsemise lõpus hoogsalt kerkima ja muutub imemaitsvaks ja kohevaks piduroaks! Parim soojalt!

 

Ilusat suve, sõbrad!
Katt

Rosinakeeks

Üks lühikese jutu keeks. Väga lihtne teha, ka koostisosad sageli kodus olemas. Lihtsalt sega kokku ja ahju. Mulle meeldib selliseid lihtsaid küpsetisi teha just pühapäeva pärastlõunal, sest  mis seal salata, esmaspäeva õhtul peale tööd diivani nurka vajudes ei jõua ennast ära kiita, et selline nädala alguse turgutus tehtud sai.

Antud kogusest saab ühe täiesti tavalise keeksivormitäie maiust. Sobib nii ümmargune keskelt auguga kui ka tavaline piklik vorm.

• 200 g toasooja pehmet võid
• 200 g suhkrut
• 3 suurt muna
• 1tl küpsetuspulbrit
• 4 dl nisujahu
• 1 dl kohvikoort või piima
• suur peotäis rosinaid, mida mina eelnevalt veega loputan ja puhtasse vette ka paisuma jätan

Kõigepealt mikserdan kokku või ja suhkru ning lasen masinal segu kergelt vahtu ajada.  Sellele vahule lisan üks haaval munad, vahepeal ikka segades. Eraldi kausis ühendan jahu ja küpsetuspulbri ning valan jao kaupa segule. Viimasena lisan vedeliku ja rosinad. Keeksivormi võitan ja puistan kergelt üle riivsaiaga. Küpsetan ahju alaosas 175 kraadi juures umbes tunni. Sageli vähendan lõpu poole kuumust, kui keeks liiga pruuniks on läinud.

 

Katt

Isetehtud jogurt

Kaua tehtud kaunikene. Muu ei sobikski sissejuhatavaks lauseks, sest ideaalse isetehtud jogurti retsepti otsingud võtsid aega üle poole aasta. Alustasin lihtsate juhenditega ja olen tänaseks jõudnud minule ja mu perele täiusliku variandini. Pealegi on isetehtud jogurt palju odavam, kui poest ostetud. Alati värske ja kõhule hea, sest bakterid on oma värskuse kõrgpunktis 🙂

Katsetused algasid Slow Cookeriga. See on üks väärt pill, mille ma umbes aasta tagasi endale soetasin. Kahjuks neid Eestist ei leia, aga Amazonist tellimine õnnestus ilma igasuguse suurema vaevata. Minu masinat saab näha SIIT. Ehk kunagi ka kirjutan oma SlowCookerist. Jogurti tegemiseks, vaatamata sellele, et kogu inglisekeelne maailm seda soovitab, ma Slow Cookerit ei soovita. Võib ju kah, aga saab tavalise poti meetodil kiiremini.

Nimekiri asjadest, mida vajad:

• Suur pott, minul tavaline 5l mahutav Hackmanni roostevabast terasest pott.
• toidutermomeeter, minul hästi tavaline digitaalne toidutermomeeter
• suur ja soe vatitekk, lisaks üks saunalina
• 4 l vähemalt 3.5% piima, mina teen piimaga, mille rasvaprotsent veel kõrgem
• soovi korral olen pannud vahukoort rasvaprotsendi tõstmiseks
• 0.4 l elusat jogurtit, maitsestamata
• 8-10 tundi aega, kuid reaalset tegemise aega ehk vaid pool tunnikest

Kõigepealt piim potti (ka vahukoor, kui peaks olema soov tõsta rasvaprotsenti), piim lasta peaaaegu keema, samal ajal mõõtes piima temperatuuri. Piim peab saavutama 80 kraadise temperatuuri. See tagab, et kõik võimalik jama, mis piimas võib olla, on kahjutuks tehtud. Edasi algab jahutamine, see võtab ikka veidikese aega, nii tunnike ja rohkemgi. Sõltub potist ja toa temperatuurist. Igatahes peab piim jahtuma 40 kraadini. Kuumem piim tapab bakterid, jahedamas aga ei lähe nad kasvama. Võimalik, et vahepeal on vaja ka nn piimakilet võtta. Kui temperatuur 40C, segada sisse 0.4l maitsestamata elus bakteritega jogurtit. Nüüd on ajamahukas osa läbi, jogurtipotile kaas peale, kõigepealt saunalinasse, mida on hõlbus ümber poti mässida ja siis see pamp teki sisse. 7-8 tundi ja ongi valmis! Pole vahet kas see pamp on magamistoa põrandal või köögilaual. Kui jogurt valmis, panen ta klaaspurkidesse ja külmkappi.

Tähelepanekud!

Ära kindlasti pane juuretist rohkem. St kui on 4 l piima, siis 0.4l jogurtit juuretiseks on küll. Võib isegi vähem olla. Algaja loogika võib ju mõelda, et mida rohkem baktereid alguses lisada, seda tummisem saab, kuid reaalsus on just vastupidine.

Valmimise aeg, 7-8h on täiesti piisav. Mõned soovitavad 12h ja mis kõik veel. Reaalsus on jällegi selline, et mida kauem jogurt teki sees küpseb, seda vedelamaks ta läheb ja ka oluliselt happelisemaks.

Järgmise korra juuretiseks võtan kohe peale jogurit valmimist umbes 0.4l jogurtit ja panen klaaspurgiga külmkappi. Nii hoiab jällegi raha kokku ja järgmine jogurtitegu on vaid piima hinnaga.

Nii et jogurtit tegema! Ja kohe! Ja ehk lõpuks see kevad ka tuleb ja maasikad ja muud marjad.

Mis saab olla paremat värskest paksust ja kreemisest jogurtist värskete marjadega.

Head,

Katt

Mustikamuffinid

Sel aastal on mustikaid kohe ohtralt. Seda peab tähistama erinevate mustikatoitudega. Kui moosi ja kooke on juba tehtud ning sügavkülm ka marju täis, on aeg võtta ette need lihtsad mustikamuffinid. Tegemine on tõesti lihtne, maitse suurepärane ning lisaks on neid väga hea sügavkülma panna, et siis suvalistel hommikutel peret mustikamuffinitega üllatada. Sulavad nad toatemperatuuril mõne tunniga ning nende külmkapiajaloost maigust aimu ei saa!

12 muffini jaoks:

• 200 g jahu
• 200 g mustikaid
• 150 g suhkrut
• 80 ml mahedamaitselist toiduõli
• 1-2 tl vanillsuhkrut
• 0.5 tl soola
• 1 dl piima
• 2 tl küpsetuspulbrit
• 1 suur muna

Kõigepealt sega kokku kuivained, seejärel juurde muna, piim ja õli. Kui taigen koos, ühenda see mustikatega. Jaga segu võrdselt muffinipaberiga vooderdatud muffinipanni (12kohaline). Küpseta 200 kraadi juures u 20 minutit. Retsept pärit  www.inspiredtaste.net leheküljelt.

Katt