Ploomitšatni

Üks isemoodi hoidis. Olin küll kuulnud erinevatest tšatnidest, eriti mangotšatnist, kuid päris selget ettekujutust sellest roast polnud. Juhtusin aga ükspäev oma kauge sugulasega Inglismaalt vestlema ploomidest ja muust sügisesest kraamist, kui küsimuse peale, milline ploomitšatni minu lemmik on, ma midagi vastata ei osanud. Isegi veidi piinlik oli, ise toiduhuviline ja puha. Viga on aga tänaseks parandatud. Kõnealune retsept on ühes eht inglaslikus peres kasutusel olnud väga palju aastaid ning vaid kiidusõnu teeninud. Soojalt proovides oli aga minu kohkumine suur – kange äädikas ja ploomidest tulnud naturaalne hapukus, ei midagi maitsvat. Retseptiga tulid aga kaasa ranged juhised, et enne 3-4 nädalat hõrgutist mekkida ei tohi, peab maitsestuma. Ja õige kah, sest tänaseks on tegu imelise lisandiga liharoogadele ja ausalt öeldes on seda mõnus ka niisama suhu pista. Proovige!

ploomitšatni

  • 1.1 kg ploome
  • 450 g peenelt hakitud sibulaid
  • 900 g õunu (mis sobivad küpsetamiseks)
  • 600 ml õunaäädikat (cider vinegar)
  • tükk värsket ingverit
  • 1 dessertlusikas nii vürtsi, musta pipar kui ka nelki (kõiki üks lusikas, tervelt)
  • 450 g pehmet pruuni suhkrut
  • 3 tl soola

Puhasta ploomid, poolita ja eralda kivid. Keeda tükeldatud sibulaid 5 min kuni viimased on pehmed, kurna. Puhasta ja koori õunad, tükelda ning keeda pooles õunaäädikas 20 minutit, kuni õunad on pehmed. Vürtside jaoks tasub meisterdada väike marlist kott, sinna laduda kõik vürtsid ja kergelt purustatud ingver, kott siduda kõvasti kinni. Järelejäänud õunaäädikas lasta keema koos suhkru ning maitseaine kotiga, keeta 5 minutit ning jätta siis maitsestuma pooleks tunniks. Keedunõusse vala ploomid, õunad, sibulad sool. Eemalda kotike äädika/suhkrusegust ning vala vedelik keedunõusse. Kui kõik ained potis, jätkub keetmine veel umbes 2 tunnikest ja seda madalal kuumusel aeg-ajalt segades. Seejärel võib tšatni pisikestesse purkidesse jagada. Ja mitte unustada hoidisel 3-4 nädalat rahust maitsestuda lasta.

 

Katt

Ketšup

Ketsup

Lõpuks olen jõudnud sellise ketšupini, mille maitse viib lihtsalt keele alla ja tegemine pole ka teab mis raketiteadus. Kahjuks on sahvris rohkem kui küll ebamaitsvaid ketšupilaadseid tooteid, mis kas liiga äädikased või hoopis magedad. Aga see retsept tuleb nüüd küll kõrvataha panna!

  • 2 kg tomatit
  • 2 sibulat
  • 20-30 g varssellerit (soovi korral)
  • 1 küüslauguküüs
  • 40 g soola
  • 100 g suhkrut (võib ka vähem)
  • 1 spl 30% söögiäädikat
  • 1 tl jahvatatud kaneeli
  • 1 tl jahvatatud vürtsi ehk nelkpipart
  • 1 tl muskaati
  • 1 tl nelki
  • 1 tl kuivatatud paprikat

Kõigepealt ehmatan tomateid kuumas vees (lihtsam koorida) ja koorin ning eemaldan puitunud südamikud. Seejärel panen suurde potti tükeldatud tomatid, sibulaviilud, hakitud selleri ja tükeldatud küüslaugu. Juurde ka suhkur, sool ja äädikas. Keedan kuni sibul ja seller pehmed. Edasi on kõige lihtsam massist ketšup saada kasutades saumiksrit. Kuna koored on eelnevalt eemaldatud, ei pea ma vajalikuks mingit sõelaga lödistamist jms. Väike tomatiseeme teeb asju just kodusemaks! Nüüd keedan veel umbes 20 minutit, kuni ketšup pakseneb. Viimaseks etapiks jäävad vürtsid, peale mida võiks veel 5 minutit ketšupil podiseda ja maitsestuda lasta. Edasi pole muud kui purki/pudelisse. Jube hea on!

 

Katt

Kirsinaps

Ma ei oska kohe öelda, mis võlu nendes kodustes napsides on. Asi ei ole ju ometigi alkoholis, vaid milleski hoopis muus. On see ikkagi see palju kirutud ja kardetud talv, millal tahaks aeg-ajalt suvemaiku, või on see midagi nostalgilist, lapsepõlvest? Ei teagi. Aga tean seda, et selliste napside tegemine on väga lihtne ja tulemus alati äge. Lisaks võib julgelt juba praegu mõelda jõulukinkidele, mis oleks kihvtim kui panna kingikotti üks maitsev kodumaine naps!

Napsi tegemiseks võtan 3l purgi, mille kaas kõvasti kinni käib. Purk peab olema puhas ja kuiv. Üldiselt on iidamast-aadamast kasutatud vahekorda 1kg marja, 1 kg suhkrut ja umbes 1.5 l viina (sellest tuleb purk täis). Konkreetse napsi puhul on tüsilik kivide eemaldamine, kuid hea napsi nimel on ka see väike vaev. Lisaks kasutan kirsikivide eemaldajat, mis küll ei tööta veatult, kuid siiski hõlbustab protseduuri oluliselt. Kõigepealt panen purgi põhja marjad, seejärel valan peale suhkru ning siis täidan purgi viinaga. Kaas peale ja siis pole muud kui oodata pimedaid sügisõhtuid! Tegelikult peab vahepeal ikkagi purki veidi keerutama, et suhkur seguneks. Kui suhkrust on saanud siirup, võib purgi julgelt kapinurka unustada!

kirsinaps

 

Katt

Mustikamuffinid

Sel aastal on mustikaid kohe ohtralt. Seda peab tähistama erinevate mustikatoitudega. Kui moosi ja kooke on juba tehtud ning sügavkülm ka marju täis, on aeg võtta ette need lihtsad mustikamuffinid. Tegemine on tõesti lihtne, maitse suurepärane ning lisaks on neid väga hea sügavkülma panna, et siis suvalistel hommikutel peret mustikamuffinitega üllatada. Sulavad nad toatemperatuuril mõne tunniga ning nende külmkapiajaloost maigust aimu ei saa!

mustikamuffin

12 muffini jaoks:

  • 200 g jahu
  • 200 g mustikaid
  • 150 g suhkrut
  • 80 ml mahedamaitselist toiduõli
  • 1-2 tl vanillsuhkrut
  • 0.5 tl soola
  • 1 dl piima
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 1 suur muna

Kõigepealt sega kokku kuivained, seejärel juurde muna, piim ja õli. Kui taigen koos, ühenda see mustikatega. Jaga segu võrdselt muffinipaberiga vooderdatud muffinipanni (12kohaline). Küpseta 200 kraadi juures u 20 minutit. Retsept pärit  www.inspiredtaste.net leheküljelt.

Katt

Mustikakook

Juuli on aasta parim kuu igasuguste lihtsate koogikeste tegemiseks. Uusi saadusi tuleb vaat et iga nädal. Möll algab rabarberiga ning on jõudnud nüüd juba sõstarde ja tikriteni. Unustada ei tohiks aga ka metsamarju, mis kookidesse samamoodi kibelevad, kui aiamarjad.

mustikakook

Konkreetne kook on väga lihtne ja kuigi see ei ole alati nii, on selle küpsetise puhul lihtsust ka maigus tunda. Just selline kiire pärastlõunane kook, kui päev on veedetud metsas või rannas ja tahaks midagi suvist lauale panna. Esialgsed ainete vahekorrad raamatust “Suvetoidud”. Samuti soovitatakse raamatus teha koogile glasuuri, mis minu arvates koogi lihtsust ja suvisust rikuks.

  • 2 muna
  • 1.5 dl suhkrut + 1 tl vanillsuhkrut
  • 2 dl piima
  • 150 g sulatatud võid
  • 2 tl jahvatatud kardemoni (maik jääb üsnagi tunda, kui oled üks neist inimestest, kelle arvates kardemoni koht on peaasjalikult jõululaual, jäta kardemon välja)
  • 4 dl nisujahu (mina asendan ühe dl jahvatatud pähklijahuga)
  • 3 tl küpsetuspulbrit

Sisuks:

  • 3-4 dl mustikaid
  • 0.5 dl suhkrut

Koogi küpsetasin 24 cm läbimõõduga lahtikäivas vormis, mille vooderdasin küpsetuspaberiga (küpsetuspaber jääb hästi vormi külge, kui “liimina” kasutada võid). Vahustasin kergelt munad suhkrutega, segasin hulka piima ja sulatatud või. Teises kausis ühendasin kardemoni, jahu ja küpsetuspulbri ning segasin muna-piimasegauga. Marjade põhja vajumist peaks vähendama marjade ja taigna kihiti vormi valamine, kuid minu puhul see ei toimi. Marjad uitavad küpsemise ajal ikkagi põhja. Igatahes kõigepealt vala umbes pool taignast vormi, seejärel vala peale suhkruga segatud marjad ning siis ülejäänud taigen. Küpsetasin 175 kraadises ahjus u 45 minutit. Et kook paremini vormist eemalduks, on mõistlik sel lasta umbes pool tunnikest vormis jahtuda. Pirukas on maitsev ja kiire valmistada, lisaks annab kardemon kerget nostalgia hõngu. Mida muud ühel suveõhtul soovida.

 

Südamerahu, sõbrad!

Katt

 

Maasikabool

Liiga palju aastaid on suvepidusid peetud boolita! Olgu need põhjused siis millised tahes. Kui tekkis mõte (ja juhuslikult jäi näppu suurepärane boolinõu), ei leidnud ma aga ühestki raamatust klassikalise booli retsepti. Appi tuli ema nõukogudeaegne retseptiraamat, mis just sellistele vanakooli jookidele spetsialiseerub. Jook on hea ja kange! Proovige vähemalt ühel suvepeol!

Bool

Antud kogustest tuli 4 liitrit booli

  • 1 kg puhastatud ja pestud maasikaid
  • 440 g suhkrut
  • 150-200 g konjakit
  • 750 ml valget veini
  • 2 x 750 ml vahuveini
  • ohtralt jääkuubikuid

Pidupäeva hommikul valasin maasikad boolinõusse ning katsin nad ühtlaselt suhkruga. Segasin kergelt läbi ja jätsin suhkru sulama ning panin boolinõu külmikusse. Umbes tunnike enne sündmust, valasin sulanud maasikasiirupile konjaki ning veini. Vahuveinid ja jääd lisasin vahetult enne serveerimist. Kõiki jooke on mõistlik enne lisamist hoida külmas, siis ei sula jääkuubikud koheselt. Soovitan kõigil vähemalt kord proovida! Kiidusõnadega pidulised kokku ei hoidnud!

Katt

Rabarberimoos, ekstra karamelline

Ja käes ta ongi, hoidiste aeg! Teretulemast!

Üks ütlemata lihtne ja hõrk rabarberimoos. Nagu olen varasemalt kirjutanud, siis mulle tavalised kooslused nagu rabarber ja maasikas jms, kohe üldse ei meeldi. Apelsiniga on enam-vähem, aga see on ka juba meeldivuse piiril. Puhas rabarber on ikka õige ja hea! Retsepti leidsin raamatupoes ühte hoidiste raamatut sirvides, loodan, et vahekorrad jäid õigesti meelde ja kui ei jäänudki, siis moos on ikkagi mõnus. Kujunduse järgi arvan, et tegu oli Ragne Värgi raamatuga, aga kindel ma pole. Kui uuesti raamatupoodi satun, vaatan järele!

rabarberimoos 2

  • 1.5 kg puhastatud rabarbereid
  • 600 g suhkrut
  • 2 tl kaneeli
  • 1 dl brändit

Tegemine on lihtne, tükeldad rabarberi ja valad kõik ained potti. Keetmine on pikk ja aeglane, et kõik alkohol ikka aurustuks ja moos muutuks karamelliseks. Madalal tulel võttis keetmine ikkagi üle tunni. Enne purkidesse panekut lasin korraks moosi ka päris keema. Proovige! Väga hea moos!

rabarberimoos

 

Katt