Kiired kurgid ehk kiirkurgid äädika ja küüslauguga

Ma armastan suviseid laupäevahommikuid. Tõmbad tururiided selga (st ei midagi liiga pidulikku) ja lükkad suvalised kaunad varbaotsa ning suundud turule. Kaasas muidugi ka korv ja mõned karbid/kotid. Selline mõnus tunne tekib, nagu oleks reisil või mõnes romantilises Prantsuse filmis. Täna hommikul tõin turult kilo pisikesi kurke, natuke küüslauku, 20 sendi eest tilliõisikuid ja muidugi tööstuslikes kogustes mustikaid. Mustikad süüakse niisama ära, mõned ehk õnnestub ka sügavkülma panna. Kurkidest aga tuleb mõnus ja särtsakas kiirhoidis, mis meie kodus juba aegade algusest laual. Kui sul oma aeda pole, saab turult väga edukalt kätte ka muu kiirkurkideks vajaliku (mustsõstralehed ja soovi korral ka mädarõika). Mina teen kurke vanasse šaslõkitünni, sest kogused sobivad lihtsalt nii hästi. Kui sul on olemas ilus ja eriline klaasnõu, lase käia, oluline on leida võimalikult täpse suurusega anum.

kiirkurgid

  • 1 kg pisikesi kurke
  • suur peotäis mustsõstralehti
  • kimp õisikutega tilli
  • paar mädarõikalehte (soovi korral)
  • 3 küüslaugu küünt (soovi korral)

Marinaad:

  • 1.2 l vett (kuuma või külma)
  • 1 spl äädikat
  • 1 spl suhkrut
  • 1-2 spl soola (maitse segu ja vastavalt vajadusele lisa, mina panen 2)

Kui mul on väga kiire ja ma tahan kohe eriti ruttu kurke saada, teen marinaadi kuuma veega. Siis võib kurke juba ka enne 24 h täitumist näksida. Kõigepealt pesen kurgid ja panen nad külma vette paariks tunniks seisma – see annab krõmpsu juurde. Seejärel laon oma tünni vaheldumisi kõik koostisosad, alla kurgid, siis lehed, siis küüslaugu viilud ja till, uuesti kurk kuni lõpetan sõstralehtedega. Suures metallist kannus segan vee (täna tegin kuuma veega, sest tahaks juba kiiresti kurki) maitseainetega ning valan kurkidele. Taldrik või kauss raskuseks ja toatemperatuurile seisma. Ööpäeva pärast on väga mõnusad kurgid otse purgist võtta! Hoia külmikus kui marineerituse/soolasuse aste on sulle paras, toatemperatuuril jätkub protsess ja kurgid marineeruvad/hapnevad edasi! Tean, et mõned ei pane äädikat, kuid mulle äädika maik meeldib ning samuti lisab äädika lisamine protsessile kiirust.

Kiiresti kurgitama!

Katt

Punasesõstrakook

punasesõstra kook

Sõstrad ja juuli on kui sukk ja saabas. Pole ühte teiseta. Ja seda juba lapsepõlvest peale. Vanu retsepte teha ei viitsinud, nii et otsisin midagi põnevat ja uut. Leidsin sellise kullakese http://www.kokkama.ee blogist. Ja ikka päris muhe kook on, ääretult lihtne ja kiire teha, peaaegu kõik vajalikud ainedki enamikes kodudes olemas. Ja kes ikka keset (sooja?) suve viitsib köögis keerutada! 1-2-3 läks!

Põhi:

  • 6 dl kiirkaerahelbeid
  • 2 dl odrajahu
  • 2 dl suhkrut
  • 200 g sulavõid
  • 0.5 tl soodat
  • näpuotsaga soola

Täidis:

  • 700 g hapukoort
  • 2 dl suhkrut
  • 4 suurt muna

Peale:

  • 500 g puhastatud punaseid sõstraid
  • 200 g martsipani

Ühes suures kausis segasin kokku põhja komponendid, teises täidise. Võtsin keskmise ahjupanni (mitte see kõige suurem, mis ahjuga tavaliselt kaasa tuleb, umbes poole väiksem) ja määrisin selle võiga kokku, surusin põhjapudist umbes kolmveerand vormi põhja, surusin ühtlaseks ning valasin peale täidise. Sinna sisse pudistasin sõstrad, nende otsa martsipani õhukesed viilud ning kõige peale ülejäänud karehelbe pudi. Ahjus küpses 190 kraadi juures umbes tund, jätsin veel sooja ahju 20 minutiks tahenema. Maitseb nii soojalt kui ka külmkapi külmalt! Hea suvine kook!

Katt

Lihtne kausikook ehk trifle

Blogi sai vahepeal kaheseks! Palju õnne! Selleks puhuks üks kiire ja lihtne magustoit legendaarse Inglise magustoidu ainetel. Üritasin intermaailmast ja oma lõputust retseptiraamatute hunnikust otsida ka originaalset retsepti, kuid ei leidnud – variante oli lihtsalt liiga palju. Enamus teevad kausikooki vaniljepudingiga, kuid kuna meie perele poe puding üldse ei maitse ning lihtsat ja kiiret retsepti ma selle jaoks ei leidnud, tegin hoopis vahukoore põhise kastme/kreemi. Nii et minu magustoit ei ole õige trifle, vaid selle ainetel! Minul juhtus olema kodus selline jalaga klaasist vorm, kuhu kausikook eriti hästi sobib, kuid võib teha igasugusesse anumasse.

trifle

  • 0.5 kg puhastatud maasikaid
  • 0.5 väikest sidrunit
  • veidi leedrisiirupit
  • 400 ml vahukoort
  • 140 g kondenspiima
  • 100-150 g biskviiti

Esimese asjana puhastasin ja poolitasin (suuremad tegin neljaks) maasikad, pigistasin peale poole sidruni mahlast ning niristasin vaba käega leedrisiirupit. Kui kodus siirupit ja sidrunit ei ole, võib teha ka ilma. Kuid leedrisiirup ja maasikad on suurepärane ja pisut harjumatu kooslus, mida peab proovima! Kui maasikad maitsestuvad siirupis, lõikasin biskviidist väikesed kuubikud. Biskviidi võid ise küpsetada, või kui on eriti kiire, osta poest. Tavalisest, umbes 24 cm läbimõõduga biskviidist kulub umbes 1/3. Kui biskviidi tükid kausi põhjas, vahustasin koore üsna tugevaks ning segasin kondenspiima hulka. Saadu segust kallasin umbes kolmandiku biskviidile, peale panin pooled maasikad ning katsin uuesti ülejäänud biskviidiga. Siis uuesti kooresegust kolmandik, maasikad ja viimaseks uuesti koor. On ju lihtne! Väga sooja ilmaga ei jää vahukoor just liiga kena (nagu juhtus juuresoleval pildid), kuid maitsel pole vahet. Võid kaunistada maasikatega ja piparmündilehega või jätta kaunistamata. Hea oleks magustoidul lasta seista külmkapis vähemalt 6 tundi. Jahedalt on parim!

trifle2

Lihtsaid ja suurepäraseid toite ning mõnusat ja sooja ilma!

Katt

Juustukuklid, jahuvabad

juustukukkel

Viimasel ajal on toidublogides ja üldse igal pool palju juttu nii gluteeni- kui ka jahuvabadest toitudest ning nende kasulikkusest. Kuigi ma olen üsna kindel, et enamikul jahude vältijatest on põhjused meditsiinilises mõttes kaheldavad ja rasked tsöliaakiahaigeid on ikkagi vähemuses, ei saa ma mainimata jätta, et sellised retseptid tunduvad põnevad. Seega proovisin selliseid “kukleid”, mis valmivad jahuta, ei tõsta veresuhkrut ja on üldse kasulikud. Retsept Nami-Namist.

Kogusest tuli 9 kuklit

  • 250 g riivjuustu
  • 5 muna
  • 3 spl jahvatatud psülliumikesti (leiab tervise- ja ökopoodidest, annab munale “jahusema” oleku)
  • 2 tl küpsetuspulbrit

Tegemine on superlihtne! Vahustad munad üsna korralikult, segad juurde juustu ja “pulbrid”, jätad umbes 10 minutiks paisuma ja seejärel tõstad 9 pätsikest küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpsesid 200 kraadises ahjus u 25 minutit. Kui nüüd päris aus olla, siis ega päris kukleid nad ei asenda. Meespere arvas, et need on pisikesed kõvad omletikesed ja selline see maik suures osas on, kuid vahelduseks väga hea! Kui teha neist burger või võileib, petavad juba päris hästi ära!

Ilusat suve,

Katt

Ahjupannkook

Ligi kuu on läinud lennates! Tegelikult küll mitte, sest viimasest postitusest tänaseni on minu elus juhtunud nii palju erinevaid sündmusi, et ei tea kohe kust alustada. Kõige olulisemaks võib pidada asjaolu, et kodus on nüüd pisikesi koogisööjaid täpselt poole rohkem kui eelmist postitust kirjutades :) Palju õnne meile!

Kuna köögis veedetava aja hulk on mõneks ajaks piiratud, on lähiaja postitused lihtsad ja mis seal salata, tõenäoliselt ka harvad. Viimati tegingi hiiglasliku ahjupannkoogi kiireks magusanälja leevendamiseks. Teen konkreetset pankooki juba väga palju aastaid. Tema võlu on kiirus, nimelt jääb panni ees seismine ja koogikeste keeramise osa vahele.  Ja vaatamata oma suurusele süüakse maius kiiremini, kui ahi jahtuda jõuab! Algselt on retsept pärit aegu näinud Kodukirjast, mille olen teismelisena kirjutatud ümber oma retseptivihikusse.

Suure klassikalise ahjuplaadi jaoks:

  • 100 g sulanud võid
  • 4 dl piima
  • 4 muna
  • 3 dl jahu
  • 1 dl suhkrut
  • 2 tl vanillsuhkrut
  • näpuotsaga soola

Taigna tegemine on ülikiire, nii et ahju võid soojenema panna koheselt. Kooki olen küpsetanud umbes 200-210 kraadi juures. Järgmisena sulatan või (ükskõik millisel viisil), klopin munad ja piima, lisan suhkrud ning soola ja jahu. Viimasena segan hulka sulanud või. Kogu taigna valan küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile. Taigen on üsna vedel, sellest ei tasu kohkuda! Küpseb umbes 25 minutit. Maitse on parem kui ükskõik millisel tavalisel pannilt tulnud pannkoogil!

ahjupannkook

Katt

Karulaugumääre

karulauk

Minu jaoks on karulauk täiesti uus asi, lapsepõlvest ma sellist taime üldse ei mäleta. Meie teed ristusid alles mõned aastad tagasi toidublogides surfates. Eelmisel kevadel tõin turult mõne taime ka oma aeda kasvama, kuid väga nende püsima jäämisele ei panustanud, sest aed sai istutamise järgselt kõvasti vett ja vilet ning istutusala peaaegu hävines. Ja üldsegi pidavat karulauk  seemnest kasvama minema ja mugulatega möllamine olema tühi töö. Aga olemas nad on, kehvakesed küll, kuid on ilusti oma rohelised ninad õunapuu all välja pistnud (koduaias pidavat puudealune parim paik olema). Maitselt on karulauk salakaval, meenutab küüslauku ja rohelist sibulat ja kange kui püssirohi! Eriti hea varakevadiseks turgutuseks. Eks ole ta ju üks esimesi rohelisi vägilasi, mis uuel aastal oma võimu näitavad, kõik muu ju veel möödunud aasta vana. Karulaugust tehakse pestot ja igasugu muid värke veel lisaks, kuid kõige lihtsam ja maitsvam on teha tavalist toorjuustumääret. Meil süüakse kodus väga kanget, nii et kui armas lugeja tahab veidi pehmemat elamust, tasub karulaugu kogust vähendada!

  • 1 osa karulauku
  • 2 osa tavalist toorjuustu
  • maitse järgi soola

Karulaugu tükeldan kergelt noaga, et saumiksril oleks lihtsam tööd teha. Löön toatemperatuuril seisnud toorjuustu peale ja mikserdan ära. Kõik. Panen karpi ja külma ja ideaalne leivamääre tükiks ajaks võtta (sobib ka omletile lisandiks, pastale). Kui ise metsas lehekesi korjata ei taha (või ei tea kust otsida), võib küsida sugulastelt ja tuttavatelt või mõnelt turul müüvalt tädikeselt osta. Kuna karulauk on kaitseall olev taim, siis tasuks eelistada ikkagi kas koduaiast nopitud lehekesi (ka selliseid on turul saada) või siis seemnest endale ise külvata. Põhimõtteliselt metsas natuke ju endale korjata võib, kui mugulaid ja mullapinda ei rikuta. Suurtes kogustes korjamine ja müümine on keelatud.

karulauk topsis

Sooja kevadet, sõbrad!

Katt

Banaani-chia-kookosepuding

Üks välkpostitus hommikuks! Kiire ja lihtne ja tervislik. Samuti polnud varasemalt chia seemneid proovinud. Retsept Nami-Nami lehelt.

  • 2 väga küpset banaani
  • 2 dl kookospiima
  • 4 spl chia seemneid

Mina tegin eelmisel õhtul valmis, et oleks kohe hommikul hea võtta. Seemned tahavad paisumiseks aega. Saumiksirga purustasin banaanid ja kookospiima, segasin seemned hulka ja valasin kahte topsi. Hommikuks olid seemned kergelt paisunud ja mõnus hommikune magustoit olemas. Kahjuks lapsele väga ei sobinud, kuid täiskasvanud pistsid küll :)

chia puding

Katt