Mustikakook

Juuli on aasta parim kuu igasuguste lihtsate koogikeste tegemiseks. Uusi saadusi tuleb vaat et iga nädal. Möll algab rabarberiga ning on jõudnud nüüd juba sõstarde ja tikriteni. Unustada ei tohiks aga ka metsamarju, mis kookidesse samamoodi kibelevad, kui aiamarjad.

mustikakook

Konkreetne kook on väga lihtne ja kuigi see ei ole alati nii, on selle küpsetise puhul lihtsust ka maigus tunda. Just selline kiire pärastlõunane kook, kui päev on veedetud metsas või rannas ja tahaks midagi suvist lauale panna. Esialgsed ainete vahekorrad raamatust “Suvetoidud”. Samuti soovitatakse raamatus teha koogile glasuuri, mis minu arvates koogi lihtsust ja suvisust rikuks.

  • 2 muna
  • 1.5 dl suhkrut + 1 tl vanillsuhkrut
  • 2 dl piima
  • 150 g sulatatud võid
  • 2 tl jahvatatud kardemoni (maik jääb üsnagi tunda, kui oled üks neist inimestest, kelle arvates kardemoni koht on peaasjalikult jõululaual, jäta kardemon välja)
  • 4 dl nisujahu (mina asendan ühe dl jahvatatud pähklijahuga)
  • 3 tl küpsetuspulbrit

Sisuks:

  • 3-4 dl mustikaid
  • 0.5 dl suhkrut

Koogi küpsetasin 24 cm läbimõõduga lahtikäivas vormis, mille vooderdasin küpsetuspaberiga (küpsetuspaber jääb hästi vormi külge, kui “liimina” kasutada võid). Vahustasin kergelt munad suhkrutega, segasin hulka piima ja sulatatud või. Teises kausis ühendasin kardemoni, jahu ja küpsetuspulbri ning segasin muna-piimasegauga. Marjade põhja vajumist peaks vähendama marjade ja taigna kihiti vormi valamine, kuid minu puhul see ei toimi. Marjad uitavad küpsemise ajal ikkagi põhja. Igatahes kõigepealt vala umbes pool taignast vormi, seejärel vala peale suhkruga segatud marjad ning siis ülejäänud taigen. Küpsetasin 175 kraadises ahjus u 45 minutit. Et kook paremini vormist eemalduks, on mõistlik sel lasta umbes pool tunnikest vormis jahtuda. Pirukas on maitsev ja kiire valmistada, lisaks annab kardemon kerget nostalgia hõngu. Mida muud ühel suveõhtul soovida.

 

Südamerahu, sõbrad!

Katt

 

Maasikabool

Liiga palju aastaid on suvepidusid peetud boolita! Olgu need põhjused siis millised tahes. Kui tekkis mõte (ja juhuslikult jäi näppu suurepärane boolinõu), ei leidnud ma aga ühestki raamatust klassikalise booli retsepti. Appi tuli ema nõukogudeaegne retseptiraamat, mis just sellistele vanakooli jookidele spetsialiseerub. Jook on hea ja kange! Proovige vähemalt ühel suvepeol!

Bool

Antud kogustest tuli 4 liitrit booli

  • 1 kg puhastatud ja pestud maasikaid
  • 440 g suhkrut
  • 150-200 g konjakit
  • 750 ml valget veini
  • 2 x 750 ml vahuveini
  • ohtralt jääkuubikuid

Pidupäeva hommikul valasin maasikad boolinõusse ning katsin nad ühtlaselt suhkruga. Segasin kergelt läbi ja jätsin suhkru sulama ning panin boolinõu külmikusse. Umbes tunnike enne sündmust, valasin sulanud maasikasiirupile konjaki ning veini. Vahuveinid ja jääd lisasin vahetult enne serveerimist. Kõiki jooke on mõistlik enne lisamist hoida külmas, siis ei sula jääkuubikud koheselt. Soovitan kõigil vähemalt kord proovida! Kiidusõnadega pidulised kokku ei hoidnud!

Katt

Rabarberimoos, ekstra karamelline

Ja käes ta ongi, hoidiste aeg! Teretulemast!

Üks ütlemata lihtne ja hõrk rabarberimoos. Nagu olen varasemalt kirjutanud, siis mulle tavalised kooslused nagu rabarber ja maasikas jms, kohe üldse ei meeldi. Apelsiniga on enam-vähem, aga see on ka juba meeldivuse piiril. Puhas rabarber on ikka õige ja hea! Retsepti leidsin raamatupoes ühte hoidiste raamatut sirvides, loodan, et vahekorrad jäid õigesti meelde ja kui ei jäänudki, siis moos on ikkagi mõnus. Kujunduse järgi arvan, et tegu oli Ragne Värgi raamatuga, aga kindel ma pole. Kui uuesti raamatupoodi satun, vaatan järele!

rabarberimoos 2

  • 1.5 kg puhastatud rabarbereid
  • 600 g suhkrut
  • 2 tl kaneeli
  • 1 dl brändit

Tegemine on lihtne, tükeldad rabarberi ja valad kõik ained potti. Keetmine on pikk ja aeglane, et kõik alkohol ikka aurustuks ja moos muutuks karamelliseks. Madalal tulel võttis keetmine ikkagi üle tunni. Enne purkidesse panekut lasin korraks moosi ka päris keema. Proovige! Väga hea moos!

rabarberimoos

 

Katt

Täna aias. Kasvatame mustikaid ja karulauku.

Ilm on täna lihtsalt imeilus. Soe ja värske. Kõik on kuidagi äkki lehte läinud. Äärmiselt mõnus:)

Samas süda valutab, et ühtegi head ja huvitavat toitu pole teinud. Laual on lihtne söök ning käib kibekiire toormooside “hävitamine”. Uued tulevad ju kohe peale! Seega mõtlesin, et mis siis ikka, postitan tänasest aiast lihtsaid klõpse. Pisikesed jutud ka juurde. Siit nad tulevad.

 

Pisike sibul, Peipsi oma lausa. Ostsin nädal tagasi Tartu turult ühelt memmekeselt, pidi eriti hea sort olema, tulevat 2-3 mugulat alla ja palju rohelist peale. Eks me näe.

Sibul

Karulauk. Sõbra aiast mättaga toodud, õnneks on õiekesed ikka külge teinud. Teadupärast paljuneb karulauk just seemnetega õiest. See karulaugu paanika, mis hetkel toimub, on muidugi naljakas, aga maik on tal hea ja kevadet kuulutab ta ka. Nii et hoiame pöialt, et läheb ilusti kasvama.

Karulauk

Tavaline mesimummu pepu ja Paide taliõuna õis. Nagu mu vend ütles, tuleb hea veiniaasta!

Mesilane Paide taliõunal

Kännasmustikas Goldtraube. Nende mustikatega on nüüd nii, et see on kohe omaette projekt. Tegime neile eraldi, kilega voodertatud pesa, mille madala pH-ga turvast täis vedasime. Taimi kokku üheksa. Kui kogu selle jampsi peale mustikaid ei tule, siis ma ei tea..

Kännasmustikas Goldtraube 71

Samuti õitsevad sõstrad ja maasikad.

Punane sõstar

Maasikas

Võtsin julguse kokku ja istutasin kasvumajja paprikad ja tomatid (pildil Maike).

Paprika.jpg

Tomat Maike.jpg

Piltide põhjal võib vist juba oletada, et olen suur sibulate/laukude sõber. Seega ka murulauk. Teda  vaesekest olen 3 korda mööda hoovi mättaga edasi-tagasi vedanud. Ehk nüüd on ta leidnud oma koha.

Murulauk

Kulinaarsete kasvatuste lõpetuseks üks rukola ka.

Rucola

Ja üks tulp, tegelikult on kolme sorti, aga telefon keeldus neid pildistamast.

Tulp nimega

Pildile ei soovinud täna jääda rohemünt, eriti kange piparmün, meliss, salat, basiilik, ploomid, tikrid, küüslauk ja mõned veel. Nendega teretame veidi hiljem.

Näpud mulda!

Katt

 

Kanavorm seentega (ja herneste ja porganditega)

Tahaks juba õues grillida ning peenrast värsket salatit noppida. Aga pole veel õige aeg. Peab ootama. Seniks võib kõhtu täita selle värske moega ahjuvormiga. Pärit on retsept Inglismaalt, kus selline “pirukas” kaetakse lisaks veel taignaga. Minul polnud taigent ega ka aega. Tuli selline muhe kogus, sõid nii mudilased kui ka suured mehed.

kanavorm2

 

  • 1 kg kanafileed
  • 3 porgandit
  • 2 sibulat
  • 300 g seeni
  • 2 sellerivart
  • 120 g külmutatud herneid
  • 20 g kuivatatud puravikke
  • 400 ml puljongit
  • 1 dl piima
  • 100 g võid (50+50)
  • 2 spl jahu
  • 150 g riivjuustu
  • soola ja pipart

Esimese asjana keetsin ära kanafileed (soolaga maitsestatud vees). Seda võib ka varem teha, eelmine õhtu kasvõi, saab eriti kiirelt. Samal ajal pruunistasin pannil sibulat ja porganditükke (pooles või koguses) ning kuuma veega täidetud tassis leotasin kuivatatud puravikke. Kui porgand juba veidi pehmem (6-7 min), lisasin tükeldatud seened, riivitud selleri ning kuumutasin veel u 6-7 minutit. Vahepeal tegelesin kanaga – kurnasin ning tükeldasin suupärasteks tükkideks. Viimasena läksid pannile herned, kuivatatud/leotatud ja seejärel kurnatud seened ning siis ka kanatükid. Kogu seda massi kuumutasin veel 5-6 minutit ning maitsestasin siis soola ja pipraga. Uuel pannil sulatasin teise poole võist, raputasin peale jahu ning kuumutasin, kuni moodustus paks kaste. Seda kastet lahjendasin sorts haaval lisatud puljongiga. Kõige viimasena lisasin piima. Enne piima lisamist võib juba ka ahju 200 kraadile soojenema panna. Kui kaste ja kanamass korralikult läbi segatud, valasin kogu segu võitatud ahjuvormi ning raputasin peale u 150 g riivjuustu. Kui tahad eriti britilikku sööki, võid vormi katta ka taignaga. Ahjus küpses vorm u 20-30 minutit, nii kaua, kui juust sulas, toorained on juba kõik ju kuumtöödeldud. Serveerisin värkse salati ja kartulipudruga. Ehe ja hea.

kanavorm1

Tulpe ja päikest!

Katt

Šokolaadi-banaanimuffinid

sõbrapäevamuffin

 

Sõbrapäev. Mitte eriti eestlaslik püha, või mis? Kuid tahes-tahtmata pole iga aastased sametist südamed ja läägete kirjadega kruusid meist päris mööda läinud. Seega pakun pühapäevaseks küpsetamiseks sellised muffinid. Algne retsept (banaani ja jahu vahekord) pärit lehelt http://www.allrecipes.com. Antud kogusest tuli 24 muffinit.

  • 230 g võid
  • 250 g suhkrut
  • 3 küpset banaani
  • 1 suur muna
  • 1 spl vett
  • 1 tl vanillsuhkrut
  • 280 g jahu
  • 1 tl soodat
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 200 g šokolaadinööpe

Esimese asjana purustasin banaanid kahvliga, võib ka saumiksriga, kuid nii oli vähem mäkerdamist. Suures kausis segasin pehme või, suhkru, muna, vee ja purustatud banaanid. Teises kausis ülejäänud kuivained (va šokolaadinööbid). Seejärel ühendasin kausside sisud ja lisasin nööbid.  Edasi jagasin taigna ühekordsete paberist muffinivormidega vooderdatud pannile (12+12) ning küpsetasin 175 kraadises ahjus 20 minutit. Muffineid võib süüa niisama, kaunistamata, kuid sõbrapäevaks võiks veidi kaunistusi lisada. Selleks sulatasin 100 g piimašokolaadi veevannil ja lisasin supilusikatäie võid. Tehtud segust tegin lusikaga pesad ja puistasin veel tahenemata šokolaadile suhkrust südameid. Väga lihtne!

Šokolaadile!

Katt

 

Jäälatern ehk kuidas ise jäälaternat teha

Jõulud on küll selleks korraks läbi, kuid imeilusat talve jätkub veel mõneks ajaks! Lisaks muule on ka sel korral võimalik jäälaternaid teha, sest külma on kohe mõnuga antud.

jäälatern2

Tee nii:

1.) Võtad ühe suurema ämbri, mille mõõtudest saavad ka laterna välised mõõdud.

2.) Võtad ühe väiksema ämbri, mis mahub suurema sisse nii, et nende vahele jääb parajalt ruumi. Sellest ruumist tuleb laterna seina paksus.

3.) Paned suure ämbri sisse väiksema (mille sees mingisugune raskus, mina panin viimati paki suhkrut) ja täidad veega soovitud kõrguseni.

jäälatern4

4.) Kui soovid eriti kihvte laternaid, pane vee sisse kuuseoksakesi, sidruni/mandariini viile, pihlakaid, jõuluehteid või mis vähegi meelepärane tundub.

5.) Nüüd tõstad õue ja jääd ootama. Kui latern on täiesti külmunud, võid selle tuppa tuua, raskuse väiksemast ämbrist eemaldada ja täita (väikse ämbri) korraks kuuma veega, et saaksid hõlpsamalt sisu eemaldada.

jäälatern 1

Põhimõtteliselt võid neid vorpida terve õue või rõdu täis, teha neid suuri ja väikeseid! Ja väga keskkonnasõbralikud ka, kevadel sulavad lihtsalt ära, midagi prügisse ei lähe ja hoiustama ka ei pea!

jäälatern3

Meisterdama!

Katt