Šokolaadi-banaanimuffinid

sõbrapäevamuffin

 

Sõbrapäev. Mitte eriti eestlaslik püha, või mis? Kuid tahes-tahtmata pole iga aastased sametist südamed ja läägete kirjadega kruusid meist päris mööda läinud. Seega pakun pühapäevaseks küpsetamiseks sellised muffinid. Algne retsept (banaani ja jahu vahekord) pärit lehelt http://www.allrecipes.com. Antud kogusest tuli 24 muffinit.

  • 230 g võid
  • 250 g suhkrut
  • 3 küpset banaani
  • 1 suur muna
  • 1 spl vett
  • 1 tl vanillsuhkrut
  • 280 g jahu
  • 1 tl soodat
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 200 g šokolaadinööpe

Esimese asjana purustasin banaanid kahvliga, võib ka saumiksriga, kuid nii oli vähem mäkerdamist. Suures kausis segasin pehme või, suhkru, muna, vee ja purustatud banaanid. Teises kausis ülejäänud kuivained (va šokolaadinööbid). Seejärel ühendasin kausside sisud ja lisasin nööbid.  Edasi jagasin taigna ühekordsete paberist muffinivormidega vooderdatud pannile (12+12) ning küpsetasin 175 kraadises ahjus 20 minutit. Muffineid võib süüa niisama, kaunistamata, kuid sõbrapäevaks võiks veidi kaunistusi lisada. Selleks sulatasin 100 g piimašokolaadi veevannil ja lisasin supilusikatäie võid. Tehtud segust tegin lusikaga pesad ja puistasin veel tahenemata šokolaadile suhkrust südameid. Väga lihtne!

Šokolaadile!

Katt

 

Jäälatern ehk kuidas ise jäälaternat teha

Jõulud on küll selleks korraks läbi, kuid imeilusat talve jätkub veel mõneks ajaks! Lisaks muule on ka sel korral võimalik jäälaternaid teha, sest külma on kohe mõnuga antud.

jäälatern2

Tee nii:

1.) Võtad ühe suurema ämbri, mille mõõtudest saavad ka laterna välised mõõdud.

2.) Võtad ühe väiksema ämbri, mis mahub suurema sisse nii, et nende vahele jääb parajalt ruumi. Sellest ruumist tuleb laterna seina paksus.

3.) Paned suure ämbri sisse väiksema (mille sees mingisugune raskus, mina panin viimati paki suhkrut) ja täidad veega soovitud kõrguseni.

jäälatern4

4.) Kui soovid eriti kihvte laternaid, pane vee sisse kuuseoksakesi, sidruni/mandariini viile, pihlakaid, jõuluehteid või mis vähegi meelepärane tundub.

5.) Nüüd tõstad õue ja jääd ootama. Kui latern on täiesti külmunud, võid selle tuppa tuua, raskuse väiksemast ämbrist eemaldada ja täita (väikse ämbri) korraks kuuma veega, et saaksid hõlpsamalt sisu eemaldada.

jäälatern 1

Põhimõtteliselt võid neid vorpida terve õue või rõdu täis, teha neid suuri ja väikeseid! Ja väga keskkonnasõbralikud ka, kevadel sulavad lihtsalt ära, midagi prügisse ei lähe ja hoiustama ka ei pea!

jäälatern3

Meisterdama!

Katt

 

 

Lihtne ja jahuvaba pitsapõhi

Ja ongi aasta uus! Loodame, et rahulikum ja murevabam kui eelmine:).

Blogi elab oma elu ja mina viimasel ajal oma. Söögitegemist on küll palju, kuid pildistada ei jõua. Küll lüüakse enne pildi tegemist juba hambad sisse ja küll on kogu elamine nii hämar, et kohe midagi pildilt aru ei saa. Nii need retseptid ootavad paberikesel külmkapiuksel oma aega, et ka pildi oma maitsele kaaslaseks saaksid.

See pitsapõhi on aga erand. Pildistasin pimedas ja veel telefoniga, aga mõte, et ka antud toit läheb lihtsalt külmkapiuksele oma aega ootama, tundus ülekohtune! Nii et siin ta on, maailma kõige lihtsam pitsapõhi, täiesti jahu- ja süsivesikutevaba ja kohe eriti pimedatel piltidel.

  • 250 g mozzarellat (riivitult)
  • 2 muna
  • näpuotsaga soola

Ega muud polegi, kui kõik komponendid omavahel segada ja võitatud pirukavormi suruda.

mozarellapitsa2

Selline põhi läks ahju, kraade 210 ja minuteid kulus umbes 15 (kuid kindlasti piilu ja jälgi, et mis ja kui palju juba toimunud). Peale seda jahutasin veidi.

mozarellapitsa

Selline põhi! Suurepärane! Peale määrisin tomatipastat, sinki, juustu, tomateid ja mida kõike veel! Edasi peab ahjus ainult nii kaua küpsema, kui lisatud juust sulab ja valmis ta ongi. Lihtsam on lõigata ja tükke tõsta, kui pitsa on veidi jahtunud. Eks muidugi on ta pehmem kui tavaline jahuga põhi, kuid kui jahu kohe üldse ei taha või lihtsalt hetkel pole, on antud pitsa asendamatu! Ja nii lihtne!

Head jaanuarit kallid sõbrad!

Katt

Klassikaline vanakooli sült

Jõulud ja sült, ajatu klassika. Olles nii toiduhuviline kui ma olen, polnud ma selle sügiseni ise ja üksi sülti teinud. Mis parata, mõtted karvastest seajalgadest hirmutasid päris korralikult. Seega otsustasin teha süldi jalgadeta ja ainult koodiga. Et kas kallerdus, küsite, muidugi kallerdus ja kuidas veel! Edasiste sülditegude lihtsustamiseks kirjutasin viimasel korral kõik kogused paberile, ka soola, sest alati on nii tüütu lugeda, kui soovitatakse maitse järgi mingisuguseid aineid lisada. Siin ta siis on, maailma parim sült!

sült

  • 1.9 kg kooti (oli üks suur ja üks väike)
  • 2.2 kg läbikasvanud sealiha
  • 4 keskmist porgandit
  • 2 koorega sibulat
  • 15 vürtsitera
  • 15-20 pipratera
  • 5 loorberilehte
  • 50 g soola
  • vett (nii palju, et 10 liitrises potis olid kõik komponendid ühtlaselt kaetud ja ehk veel 2-4 cm pealegi)

Sülditegu algas eelmisel õhtul, kui kõik liha hoolega loputasin ning külma vette ööseks likku jätsin (tõstsin verandale jahedasse). Järgmisel hommikul keetsin esimese asjana lihad läbi ja valasin esimese keeduvee ära. Vanarahva sõnul on need kaks etappi (külmas vees loputamine ja üks kord kiirelt läbikeetmine) hea süldi võtmeks. Edasi panin kõik osad vette, ajasin vee keema, lisasin kooritud, kuid tükeldamata porgandid ja koorimata sibulad.

IMG_20151130_105219

Nüüd tuleb üks pikk ootamine ja tasasel tulel keetmine, oluline on ka pidev vahu ära võtmine, et sült jääks pärast ikkagi klaar. Umbes keskel, lisasin maitseained. Kogu keetmise etapp võtab umbes 3 tundi. Kui keetmine valmis, võtsin liha ja koodid välja, eemaldasin naha ja tükeldasin lihad peeneks. Kurnasin vedeliku (et ikka loorberid ja piprad kätte saada), valasin koos lihaga uuesti potti, ajasin korraks keema ning jaotasin siis külma veega “töödeldud” kausidesse. Nahk jms läks koerale, vaevalt, et tänapäeval keegi miskit sellist oma süldist leida soovib. Kuna süldi tegemine on ikkagi üks pikk töö, uurisin ka võimalikke säilitusvariante. Üllatuslikult külmutavad päris mitmed perenaised sülti sügavkülmas, enne tarbimist aetakse korraks keema ja jaotatakse kausidesse nagu  muidugi. Pole küll ise proovinud, aga tundub igati kasulik ja mõistlik lahendus. Head sülditamist kallid sõbrad!  Ja mõnusat jõulumenüüde koostamist!

Katt

Isetehtud vanillsuhkur

Olid ajad, kus vanillsuhkur, või õigemini see va vanilliinsuhkur ajas mul harja ikka nii punaseks, et võisin vabalt pikki ja keevalisi vestluseid pidada teemadel, millest ikkagi vanilliin on tehtud, kui kehv ja kahjulik ja kõike muud tema tarbimine on. Tänaseks olen vanem ja rahulikum ning nii kirglikult enam teemat ei võta. Kuid vanilliini põlgan endiselt, eriti arvestades asjaolu, et selle päris õige vanillsuhkru tegemine pole üldse keeruline ega ka kallis. Mina panin oma suhkru maitsestuma nüüd, novembri alguses. See tähendab, et jõulukinkide tegemise ajaks on ta täpselt paras. Väga lihtne ja omanäoline kingitus. Eriti kui juurde otsida mõni viguriga purk ja teha kaunis silt. Jõulud ei ole kaugel, armsad sõbrad :). Tehke ettevalmistusi juba nüüd. Siis on päris jõuluajal hea diivanil pikutada, vaadata Die Hardi ning glögi juua (ikka õige vanillsuhkruga muidugi).

vanill

  • 1.5 kg kvaliteetset ja peeneteralist suhkrut
  • 5 vaniljekauna, sellised korralikud ja suured ja nätsked

Kõigepealt võtsin puhta, umbes 2kg mahutava purgi. Pesin veel kindluse mõttes üle ja kuivatasin paberiga, et mingeid muid aroome ei oleks. Siis võtsin vaniljekaunad ning poolitasin nad noaga, piki kauna. Edasi on hõlbus noaga kogu kaunasisu eemaldada (noaga mööda lahtilõigatud kauna õrnalt lükates). Kogu seemnepudi panin pisemasse kaussi, kus oli u 100g suhkrut. Kui seemned korjatud, tükeldasin kauna u 3-4 tükiks ja pistsin ka need suhkrusse. Nii tegin kõikide kaunadega ja segasin väikese koguse suhkruga läbi. Alles siis segasin ülejäänud suhkru hulka. Suured kauna tükid korjan hiljem välja, neid saab edukalt vaniljekastmete või kreembrülee keetmisel kasutada. Seismise miinimun on nädal, kuid ma soovitaks ikka kauem, Seda aroomikam suhkur saab. Aeg-ajalt segan suhkru läbi, ehk nii päeva paari tagant, et maitsed ühtlustuks ja olgem ausad, see on ka niisama  mõnus ja lõhnav tegevus :).Kinkepurki panen vahetult enne kinkimist.

vanillsuhkur

Igaks juhuks vahemärkusena: vanilliin on puidutööstuse nö jääk, millel on vaniljele sarnane aroom/maitse. Kuna ta on väga odav, kasutab suurtööstus absoluutselt kõikjal just vanilliini (jäätised,koogid,šokolaad jne jne). Soovitan pakendit lugeda ja vanilliiniga asju mitte süüa, kasvõi ainult maitse pärast :)

Katt

Mandliküpsis

Äärmiselt lihtsad jahuvabad küpsised, mis valmivad väga kiirelt. Ja samas ka hea võimalus pisikestele kätele tööd anda, elevust oli nii palju, et oi-oi-oi:). Retsept Ragne Värki raamatust “Paleo”.

mandliküpsis

  • 3 dl mandlijahu
  • 0.5 dl kookosjahu
  • 1 tl küpsetuspulbrit + näpuotsaga soola
  • 1 spl kookosrasva (järgmine kord teeks võiga)
  • 1 spl mett
  • 2 muna

Kõigepealt segati suures kausis kuivained, seejärel ükshaaval kõik muu, taigen on mõnusalt töödeldav. Kui taigen valmis, panime pooleks tunniks külmkappi. Kogusest tuleb üks klassiklaine ahjupanni täis. Meie tegime kõigepealt väikesed pallid, mis siis pisikeste sõrmede poolt lapikuks vajutati. Küpsesid umbes 15 minutit 180 kraadi juures.

Head krõbistamist sügisõhtutel!

Katt

Pirnikook õunaga

Aeg on lennanud tohutu kiirusega. Suvest on saanud sügis ning meie pere vahetanud elukohta. Seetõttu pole olnud ka aega blogisse midagi lisada. Vea parandame kohe lihtsa pirnikoogiga! Ausalt öeldes mulle kuumutatud pirnid väga ei maitse, kuidagi liiga pehmed ja ei midagi ütlevad. Kuid kui pirne on käes korraga liiga palju, peab mõned ikkagi koogi sisse suskama. Pirnidele kontrastiks panin kooki samas koguses hapukaid õunu (sidrunkollane taliõun) ning lisa varjundiks on kardemon.

Pirnikook

  • 4 pirni
  • 4 haput õuna
  • 2 dl nisujahu
  • 1 dl mandlijahu
  • 2 muna
  • 3 dl suhkrut
  • 200 g võid
  • 2 tl vanillsuhkrut
  • 1 tl (või maitse järgi) jahvatatud kardemoni
  • 1 tl kaneeli

Klaasvormi põhja ja küljed määrisin võiga. Koorisin ja tükeldasin õunad, pirnid ainult tükeldasin, koorida ei viitsinud. Laotasin puuviljad vormi põhja ja peale valasin taigna. Taigna jaoks vahustasin kergelt suhkru ja või, lisasin munad ning kuivained. Päris lihtne, mis? Küpsetasin 200 kraadi juures umbes 40 minutit. Kindlasti piilu kooki juba varem! Hea süüa soojalt jäätisega või niisama järgmisel päeval.

Endiselt pean tõdema, et pirn ei ole mu lemmik puuvili küpsetamiseks, kuid on huvitav vahepala sügisel võimust võtvatele õunakookidele :)!

sügise korv

Ilusat sügist,

Katt