Kõrvitsasai, täiesti piimatoote vaba

Kes teeb kõrvitsasaia augusti alguses? Loomulikult Katt, kes sai helde kingituse suure kõrvitsa näol. Varasemalt pole ma kõrvitsaga eriti kokku puutunud, kuid sel talvel otsisin retsepte, milles ei oleks kübetki lehmalt tulevat toorainet. Ja just selline see sai või õigemini keeks on. Algselt retsept pärit Selveri lehelt.

IMG_3107

Ühe klassikalise pätsi/keeksivormi jaoks võta:

  • 2 dl tavalist  nisujahu
  • 2 dl täistera nisujahu, kui sul ei ole hetkel rustikaalse saia (sest minu arust muudab täistera jahu alati toidu kuidagi rustikaalseks) isu, võid võtta ka 4 dl tavalist nisujahu ja täisterad jätta välja
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 0.5 tl soola
  • 1 tl kaneeli
  • 0.5 tl riivitud muskaati
  • 2 dl rosinaid (mõnikord olen teinud ka ilma ja ikka on maitsev)
  • 2 dl pruuni suhkrut
  • 2 muna
  • 150 g puhastatud kõrvitsat (mina kasutan alati vähemalt 200 g, st rohkem kui esialgne retsept ette näeb)
  • 1 dl toiduõli (küpsetamiseks sobivat kõige paremini rapsiõli)

Tegemine lihtne, tükeldatud kõrvitsad hautan väheses vees pehmeks, püreerin ja jätan jahtuma. Suures kausis klopin munad lahti, juurde suhkur ja õli. Seejärel kõrvits. Eelnevalt segan omavahel kõik ülejäänud osad, välja arvatud rosinad, siis ühendan jahusegu kõrvitsaseguga, juurde rosinad ja valan taigna võiga määritud vormi. Ahjus 175 kraadi juures umbes tund, mõnikord pisut vähem. Ma olen täiesti kindel, et mu ahi elab mingisugust oma elu ning sätib temperatuuri ja kõike muud täpselt oma äranägemise järgi. Kuidas muidu oleks võimalik selgitada, et mõnikord küpsevad koogid 30 minutiga, teinekord üle tunni! Igatahes kui sai valmis urgitsen natuke õhukese puust labidaga saia külgi, et vormist kätte saada ja jätan jahtuma.

Head isu!

Katt

Tikrikook (sõstrakook) toskakattega

Toskakate (pole üldse suupärane öelda) teeks vist igasuguse koogi heaks. Vahet ei ole, milline kuiv ja/või igav keeks seal all on. Mina polnud varem toskakatet teinud. Arvasin täiesti ekslikult, et tegu on millegi väga keerulisega. Ma isegi ei tea miks! Proovisin leida ka informatsiooni, kust selline jumalik maius pärit on, ja pean tõdema, et päris täpselt ei saanudki teada. Siit ja sealt leidsin viiteid, et tegu on skandinaaviast pärit vana koogiretseptiga. Hmm…päris kummaline, mis? Ma oleks võinud kihla vedada, et tegu on millegagi ikkagi Itaaliast, Toskaanast. Kui keegi teab täpsemalt, palun kirjutage ja joonistage mulle! Nii kihvt on teada jupp aega ringluses olnud retseptide tagamaid, see teeb toidu kuidagi paremaks kohe!

Mina valisin oma retsepti kokaraamatust “Suvetoidud”, sest sealne variant lubas kasutada ära seisma jäänud tikrid. Mõned päevad hiljem tegin sama retsepti järgi uuesti kooki, kuid kasutasin punaseid sõstraid.

IMG_3084

Põhi:

  • 150 g võid
  • 3 muna
  • 2 dl suhkrut + 1 sl suhkrut marjadega segamiseks
  • 3 dl nisujahu
  • 1 sidruni riivitud koor (teisel korral kasutasin kanget sidruni mahla 1-2 tl)
  • 250 g tikreid (teisel korral kasutasin punaseid sõstraid)

Toskakate:

  • 100 g võid
  • 1 dl suhkrut
  • 2 sl nisujahu
  • 2 sl piima
  • 100 g mandlilaaste

Kõigepealt sulatasin või ja jätsin jahtuma. Vahustasin munad suhkruga heledaks vahuks, seejärel segasin hulka jahu ja või, ka riivitud sidrunikoore. Teises kausis ühendasin tikrid suhkruga ning segasin taignasse. Küpsetasin põhja 24 cm läbimõõduga lahtikäivas vormis, mille katsin eelnevalt küpsetuspaberiga. Lasin küpseda kergelt kuldkollakaks, selleks kulus umbes 200 kraadises ahjus 25-30 minutit. Küpsemise ajal sulatasin kastrulis või ning segasin sinna sekka kõik toskakatte komponendid peale mandli. Kuumutasin, kuni segu hakkas paksenema ning jätsin seejärel jahtuma. Kui ahjus kook kuldkollane ning aeg täis, segasin toskakattesse ka mandlilaastud, võtsin koogi ahjust ning laotasin mandlisegu koogile. Seda ei olnud just väga lihtnte teha, kate oli üsna kleepuv ning nõudis natuke sättimist, et ühtlaselt jaotuks ning alt koogipinda ei paistaks. Edasi panin uuesti ahju ning küpsetasin seni, kuni pealispind oli ilus pruun ja tundus krõbe. Kook on väga maitsev, sobivad nii tikrid kui ka sõstrad, ülejäänud sööjad kiitsid küll sõstra versiooni rohkem, kuid minu arvates olid mõlemad väga head! Kindlasti teen veel!

Katt

Lihtne sõstrakook

Tegin selle koogi kiiruga, kui avastasin, et külla on tulemas 3 suurt meest, kellel kõhud alati tühjad. Antud kogusest saad klassikalise plaaditäie. Vaatamata koogi suurusele, ei jätkunud seda aga järgnevaks päevaks nagu esialgu lootsin, lihtsalt söödi ära. Kook maitseb tõesti hästi, pisut kommisena. Mina tegin koogi punaste sõstardega, aga usun, et sobiks teha ka muude hapukate marjade/saadustega. Taigna retsept pärit raamatust “100 kooki”, kus soovitatakse mustikate/vaarikatega teha.

Võta:

  • 200 g sulatatud võid
  • 4 muna
  • 6 dl suhkrut
  • 6 dl jahu
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 1 tl vanillsuhkrut

Peale katteks

  • u 5 dl sõstraid, mina panin veidi rohkem ja tegelikult oleksin võinud pisut rohkemgi panna
  • 70-100 g mandlilaaste

Vahustasin munad suhkrutega, lisasin jahu, küpsetuspulbri ja vedela  või. Valasin taigna küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, raputasin marjad taignale ja kõige peale veel mandlilaastud. Ahjus oli sooja u 200 kraadi (või veidi vähem), ilusaks kuldkollaseks küpses umbes poole tunniga. Lasin jahtuda ja lõikasin ruutudeks.

Head isu!

IMG_3030

Katt

Mustsõstramoos

Kiirpostitus minu lemmik mustsõstramoosist. Olen teinud seda nüüd juba mitu aastat ning retseptiga väga rahul. Moos on üsnagi erinev lapsepõlvekodus tehtud moosist – lapsena seostus mustsõstramoos sellise hästi tihke, pisut mõruda želeetaolise asjaga, mis, ausalt öeldes, mind eriti ei erutanud. Küll aga meeldib mulle väga see moos, retsept raamatust “Hoidised”.  Antud kogustest saab umbes 2 liitrit moosi.

  • 1 kg musti sõstraid
  • 1 l vett
  • 2 kg suhkrut

Pesin ja puhastasin marjad, seejärel panin marjad veega potti ja pliidile, keetsin 10-15 minutit. Edasi lisasin tasapisi suhkru, pidevalt segades, lasin korraks veel keema ja panin kuumalt purki. Väga hea! Proovi kindlasti!

Mustsõstra mahedik

Kus nüüd alles hakkab sõstratoite tulema! Või noh, mõned ikka 😀

Sõstar on selline lahe mari, pole nii tüütu korjata kui vaarikaid, samuti jääb ära maasikatele omane küürutamine ning teha neist on palju, samuti ei vaja põõsad sellist karmi hoolt nagu näiteks maasikad või täiesti ogarad vaarikad, kes absoluutselt igale poole üritavad levida. Igavesti kahju ainult, et kõik see küllus tuleb korraga kätte ja siis on peaaegu aasta jälle vaikus. Otsustasin sel aastal sügavkülmutada marju pisut teisiti kui varem, nimelt mõõdan konkreetse toidu (nt sõstratordi) jaoks vajamineva koguse karpi, kirjutan karbile koogi nime ja koguse. Et aga sügavkülma ruum on limiteeritud, tegin hommikul ühe mahediku ehk smuuti. Tegin sellest kogusest endale suure klaasitäie, mis täitis ilusti hommikusöögi funktsiooni. Mina jätan marjad pigem tervemaks, mitte ei püreeri neid täiesti ära.

Võta:

  • 4 dl musti sõstraid
  • 3 dl maitsestamata jogurtit
  • 1 spl vedelat mett, või kui sulle mesi ei maitse, pane mõnda naturaalset suhkrut. Samuti olen pannud mustsõstrast tehtud siirupit või moosi, et pisut magusust anda.

Kõik saumikseriga segi ja voilà, päev võib alata! Eriti sobilik 22.juuli hilistel hommikutundidel, kui väljas on külm vihm ja 13 kraadi sooja.

IMG_3059

Katt

Vürtsikas mustsõstrasalat (või mustsõstramoos?)

Leidsin selle retsepti raamatust “Hoidised” (Virkus, Suitsu, Kang). See raamat on üks paremaid retseptiraamatuid üldse. Sageli sirvin seda niisama ja fantaseerin kõikidest hoidistest, mida ma teha tahaks.

Igatahes selle mustsõstramoosi  kirjeldus tundus väga põnev, sobivat hästi jõuluprae kõrvale pohlasalatit asendama. Ja kuna ma olen absoluutne vürtsihull, siis pidin proovima!

Mina võtsin:

  • 1 kg puhastatud musti sõstraid
  • 6 dl suhkrut
  • 3 tl kaneeli
  • 3 tl jahvatatud nelki
  • 2 tl jahvatatud muskaati
  • 1 dl veiniäädikat (kasutan sellist jooki, kuhu kirjutatud peale appel cider vinegar, sobis ka)

Kõigepealt panin sõstrad suhkruga tulele, lasin podiseda umbes 15 minutit, seejärel lisasin maitseained ja veiniäädika ning lasin veel 30 minutit podiseda. Purki panin väga kuumalt, peaaegu keevalt. Pisut jäi maitsemiseks ka….ja maik on ikka jube hea! Sähvatama hakkasid mälupildid verivorstist ja hapukapsastest, nii et proovige ka!

IMG_3051

Katt

Kirsimoos ja pisut untsus sööginädal (+täidetud suvkõrvits ja kirsikook)

Kirsikook

Nädal oli pikk ja raske. Algas sületäie koduaia kirssidega, millest tegin  kirsikooki, mis kahjuks ebaõnnestus. Võtsin kogemata liiga suure vormi (läbimõõduga 30 cm tavalise 24cm asemel), kõik kadus kuidagi vormi põhja ära, küpsistest põhi ei hoidnud absoluutselt kuju ning lisaks sai kook veel liiga kaua ahjukuuma kah. Igatahes njah… Põhi oli tavaline digestive küpsis pluss või, aga sobib teha vast ka liivataignast. Peale hapukoor, suhkur, muna ning kirsid:

  • 300 g hapukoort
  • 2 pisemat muna
  • 400 g puhastatud kirsse
  • 1 dl suhkrut
  • 2 tl vanillisuhkrut
  • peale 1-2 dl mandlilaaste

kirsikook

Purustasin küpsised ja sulatasin või, segasin kokku ning surusin võitatud vormi. Panin korraks külmkappi, täidise segamise ajaks. Seejärel segasin kõik peale kirsside ja mandlilaastude. Valasin põhjale, raputasin peale kirsid, siis mandlid ja panin ahju.  Küpsetasin 200 kraadi juures umbes 30 minutit. Eks ta söödi ära küll, aga pigem ikka selline untsu läinud lugu. Uuesti ei tee ja pikemalt sellel ei peatu. Vot.

Täidetud suvikõrvits

Edasi leidsin esimese suvikõrvitsa põõsa vilust unelemast. Lõikasin pooleks, urgitsesin jäätisekulbiga tühjaks. Praadisin:

  • 400 g hakkliha
  • 2 sibulat
  • 4 küüslauku
  • suvikõrvitsa sisu

Segu maitsestasin soolaga ning panin tagasi tühjaks urgitsetud suvikõrvitsatesse, peale u 40-50 g juustu ja ahju. Tuli päris hea, kuid kõrvits jäi ise ehk veidi liiga krõmps, sest ahjus olemise aja lõpetas ohtlikult pruuni juust.

IMG_2922

IMG_2929

Pärnaõied

Sellesse nädalasse jääb ka minu elu esimene pärnaõite kuivatamine. Aitäh, vennas, oma pärnaõisi jagamast! Mõnus suvine lõhn on toas ning kapipealsed kolletavad kelmikalt.

IMG_3001

Kirsimoos

Kolmapäevaks oli neid kirsse ikka üks peotäis järel. Clafoutist ei viitsinud enam teha, kirsikoogiga läks ka nihu. Nii et proovisin elus esimest korda teha kirsimoosi, mis tegelikult oli kirsi ja maasika segu (mõlemad vajasid nö päästmist). Tuli väga hea moos, selline üsna magus, aga mõnusa hapuka knihviga.

  • 600 g puhastatud kirsse (appi kui tüütu on ikkagi kirsside puhastamine!)
  • 400 g puhastatud maasikaid
  • 450-500 g suhkrut (rohkem, kui kirsid on väga hapud)

Keetsin u 20 minutit, panin peaaegu keevana purki. Üks purk juba pannkookidega otsas!

IMG_3018

Raba ja murakad

Neljapäeval oli minu selle nädala kolmas “esimene kord”. Käisime nimelt rabas murakal. Ärge nüüd hakake hurjutama, et hooaeg ju puha läbi. Oli jah :D! Aga no mis siis, mõnus, ligi 6 km matk rabas oli kogemus omaette ja 160 g marju sain ikkagi ka, panin nad sügavkülma mõne koogi kaunistamist ootama. Tegelikult oli rabas lahe, mina kui endine merelaps pole taolise õõtsuva muruga üldse harjunud. Selline kõhe tunne oli pidevalt kuklas. Kuid kindlasti lähen veel, ehk saan sama seltskonnagi kaasa!

Mustikad ja murelid

Nädal lõppes turul ja tõdemusega, et mustikaid ei pidanud see aasta kuumade ilmade tõttu olema, ostsin ikkagi natukene ning tegin mõned purgid moosi – seda igavat ja tavalist. Kuid praegu on turul saada maailma kõige magusamaid mureleid, ei ole küll kodukandi kaup, aga kaugel see Poolagi on!

IMG_3004

Lootusrikkalt uuele nädalale vastu minnes,

Katt