Šokolaadist roosid ja martsipaniga koogi katmine

Olin sellest ettevõttmisest juba eelnevalt nii elevil, et kui kogu see krempel lõpuks  valmis sai, ei suutnud ma mitu  nädalat seda ikkagi postitada. Emotsioone oli palju 🙂 Ilma pikema sissejuhatuseta, tegin emale sünnipäevaks sellise tordi.

IMG_3086

Ei saa ma mainimata jätta, et peaaegu kõik, mis nihu minna sai, ka läks. Ei kerkinud biskviit, ei lasknud ennast  martsipan rullida, voolimiseks mõeldud šokolaad kippus murenema ja oli liiga kõva. Lisaks ei saanud ma torti õigele alusele ja aeg imbumiseks oli vähene. Ja muidugi kõige tipuks oli kogu see päev üks suur hall, nii et kõik pildid on udused ja nukrad ja täiesti valede värvidega.

See kõik kokku ei tähenda muidugi seda, et ma antud ettevõtmist uuesti ette võtta pelgaks. Seda kindlasti mitte. Maitse oli suurepärane ja need lilled nägid kenad välja. Võib-olla mitte just väga lähedalt vaadates, aga siiski 🙂 Ning samuti ei olnud ma selliselt varem kooki martsipaniga katnud.

IMG_3558

Kõigepealt küpsetasin biskviidi. Täiesti tavalise 24cm läbimõõduga vormis, siinkohal ma biskviidist ja mascarpone-vahukoore täidisest ei kirjuta. Teen hiljem uue postituse, mis puudutab ainult koogi põhja. Kui Sa ei viitsi biskviiti küpsetada, aga martsipaniseerimise (loe: martsipaniga katmise) isu on väga suur ja väljakannatamatu, osta poest valmis põhi ja kata seda. Praegu on müügil päris ilusaid kodumaiseid biskviitpõhju. Kui biskviit oli valmis ja poolitatud ning kreem ja toormoos vahel, jätsin nad imbuma umbes 6-7 tunniks. Ebbe martsipaniseerimist määrisin biskviidi mascarpone-vahukoore seguga kokku, see hoidis martsipani kenasti paigal. Kasutasin martsipani u 400-500 grammi. Tegu Suhkrukunsti poest ostetud Leipurini naturaalvalge martsipaniga. Kõik käis lihtsalt katsetades, esialgu võtsin 300 grammise tüki, rullisisn selle tuhksuhkruga ülepuistatud laual silikoonist taignarulliga laiali, kui martsipan oli piisavalt suureks rullitud, üritasin teda tööpinnalt kätte saada, kuid martsipanil olid omad mõtted ning kõik pragunes ja rebenes ja….igatahes nätserdasin uuesti kokku ja lisasin 200 grammi. Nüüd oli kogu protsess hoopis lihtsam, martsipani oli võimalik tõsta, laotasin ta koogile ja silusin peoga pealt siledaks, samamoodi küljed. Üleliigse serva lõikasin noaga lihtsalt ära. See kõik oleks kindlasti palju kenam jäänud kui biskviit oleks seal all ühtlane olnud, taldrikut puudutav serv see jäi seetõttu üsna kole. Kuid jah,  nii lihtne see tegelikult ongi! Soovitan kõigil proovida, väga kena tordi saab tegelikult väga lihtsalt!

IMG_3098

Päev varem tegin modelleerimisšokolaadist roosid. Õpetuse leidsin SIIT Šokolaadi ostsin samuti Suhkrukunsti poest. Lisaks videole pean mainima, et oluline on vahepeal oma käsi jahutada. Kuna olen üsnagi kuumavereline, siis vahepeal kippus kõik kuidagi pihku ära sulama. Samas alguses oli kõik kuidagi väga pudisev ja kõva.  Kokku tegingi ainult 4 roosi (üks söödi lihtsalt niisama ära). Nii et samuti väga proovimist väärt tegevus! Tort tuleb kordades odavam, kui kuskilt tellides ja tegelikult maitsvam ka! Sõgavkülmas maasikatoormoosi jagub, nii et nüüd hakkab torte tulema 🙂

Kui saaks veel biskviidi ka kerkima…

Ilusat talveootust, sõbrad!

Katt

Krõbe pähklimüsli

Müsli on nii hea ja universaalne toit! Eriti kui käimas on sellised kiired ajad, just nagu mul praegu. Teed pühapäeva hommikul suure purgi müslit ja nädal on hooleta. Lisaks on kodu mõnusat sooja küpsetise lõhna täis! Tervislik veel ka. Meil süüakse müslit palju, probleemiks on pidevalt müsli vähesus 😀 Konkreetne retsept on meie köögis kasutusel juba aastaid, nii et käigus juba väga välja kujunenud ainete vahekorrad. Parim piimaga! Ühel talvel olen müslit teinud ka kingikottidesse ning kasutajakommentaaridest selgus, et tuleb ka sel talvel suurem müslitegu ette võtta.

Suure purgi jaoks:

  • 1 l (või õige pisut vähem) täistera kaerahelbeid
  • 1.5 dl kaerakliisid
  • 1 pakk seemnesegu (leiva jaoks mõeldud 150g)
  • 9 spl kookoshelbeid
  • umbes 100 g purustatud metsapähkleid
  • umbes 100 g purustatud mandleid, kui on kodus rohkem mandleid, panen rohkem, sama kehtib metsapähklitele
  • 12 spl rafineerimata suhkrut
  • 9 spl oliivõli
  • 9 spl külma vett
  • 2-3 tl kaneeli, või näiteks piparkoogimaitseaineid
  • soovi korral (loe: kui kodus juhtub olema) segan juba jahtunud müslile hulka tükeldatud kuivatatud aprikoose, kirsse jne.

IMG_3532

Tegemine on väga lihtne: segan suures kausis kõik kuivained kokku, teises kausis ühendan õli,vee ja suhkru. Seejärel valan õlisegu kaerahelbesegule, laotan küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (see kõige suurem) ning küpsetan 180-190 kraadises ahjus, aeg-ajalt segades, kuni müsli on krõbe. Kindlasti lase korralikult jahtuda ja alles siis pane müslipurki või kotti.  Seekordsele teole viskasin hulka suure peotäie kuivatatud jõhvikaid.

Katt

Porgandimuffinid

Üks vihmaseks sügishommikuks mõeldud retsept. Tegu tummiste muffinitega, mis sobivad ideaalselt kohvikõrvaseks tegelikult ükskõik mis aastaajal!
Koostisosad:
  • 2 suurt muna
  • 170-180 g suhkrut (kui magusad porgandid, siis vähem)
  • 1 dl toiduõli
  • 150 g peenelt riivitud porgandit
  • 1 dl ananassimahla
  • 100 g tavalist nisujahu
  • 100 g graham nisujahu
  • 1 dl purustatud mandleid
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 1 tl vanillsuhkrut
  • näpuotsaga soola
  • soovi korral 1 tl kaneeli
Antud kogusest saab täpselt 12 muffinit (12 auguga muffinipann). Suures kausis segasin kõigepealt munad suhkruga, lisasin õli ja mahla, ka mandlid. Teises kausis ühendasin omavahel jahud, küpsetuspulbri, vanillsuhkru ja kaneeli. Juurde ka pisut soola. Edasi valasin kuivained munasegule, segasin korralikult läbi ning lisasin riivitud porgandi. Panin metallist muffinivormi paberist ümbrised ning jagasin taigna võrdselt 12 muffinipesa vahel ära. Muffinid küpsevad 190 kraadises ahjus umbes 25 minutit, maitsevad hästi nii soojalt kui ka jahtunult!
Pildi tegid Selveri usinad piltnikud 🙂 Retsept ilmus Selveri reklaamlehel. Äge, mis?!
Tummised muffinid
Katt

Siidriga seafilee ja soe suvikõrvitsa salat ehk kui lapsed magavad

Ühel hommikul lihtsalt tuli selline tunne, et täna peab tegema õhtuks, kui elamine vaikne ja unne vajunud, midagi erilist ja maitsvat. Mõte seafileest midagi teha oli olemas juba mitu päeva. Lugesin nimelt andeka blogipidaja Tuuli Mathiseni toidublogist, kuidas ta jube kiirelt siga siidris teeb ning et kuidas maitse on nii hea, et…et… Igatahes tahtsin proovida. Eriti kuna olen õnnistanud sellise toreda vennaga, kes kodus ise õunasiidrit (ja loomulikult ka õunaveini) teeb. See siideri oli samut nii hea, et tegelikult tundus alguses seda seafileele “raisata” justkui vale. Igatahes. Siit ta tuleb!

IMG_3489

  • 6 seafileed (liblikfileed)
  • 3 dl õunasiidrit
  • 2 spl magusat sinepit (Meira).  Meie kodus taaskord  selle sinepi vaimustus
  • 1.5 dl 10 % toidukoort (oleks ikkagi pidanud vahukoort kasutama, sest jäi pisut vedel)
  • maitse järgi soola ja pipart

Praadisin fileed kahelt poolt kiiresti pruuniks, pann oli väga kuum, kokku kulus aega ühele tükile umbes 12-13 minutit (ühele poolele siis umbes 6-7 min), eelnevalt maitsestasin soola ja pipraga. Kui liha oli küps, tõstsin ta kõrvale oma aega ootama. Pannile jäänud lihamahlad ja muu olluse jätsin sinnapaika, valasin peale õunasiidri ning lasin selle keema. Segasin pannile jäänud lihajäänustega läbi ning lisasin sinepi, segasin uuesti ning valasin peale koore. Minul kippus kaste pisut tükki minema, võib olla oli põhjuseks  liiga naturaalne siider.. ma ei teagi. Ajasin kastme igaks juhuks läbi sõela ning jätsin serveerimist ootama. Maik on muidugi niivõrd hea, et seda kastet hakkangi tegema, nii jõululauale kui sünnipäevadeks.

Kõrvale tegin sooja suvikõrvitsa salati

  • 1 keskmine suvikõrvits (heleda ja pehme koorega, seega ei koorinud)
  • 1 pikk kurk
  • 2 keskmist õuna (kuldrenett)
  • 3 tl (võib ka rohkem) kuivatatud punet
  • paar peotäit rohelist kraami (rukola jms)
  • basiilikuga maitsestatud oliivõli
  • soola ja pipart

IMG_3494

Tükeldasin suvikõrvtisa, tegin sellised suuremad kuubikud ja muud käepärased kujundid. Praadisin neid pannil vähese oliivõliga, just nii palju, et olid kergelt pehmed, aga mitte liiga palju. Raputasin pune sinna otsa ja jätsin nad termosesse oma aega ootama. Samasugused, või pisut väiksemad kuubikud tegin ka õuntest. Edasi viilutasin pika kurgi, kuid tegin seda koorimisnoaga (vt pilti), nii jäi kuidagi, eksklusiivsem :D.

IMG_3498

Sõelal pesin rohelise ja jätsin nõrguma. Kui liha oli valmis, segasin salatiasjad kokku, nii jäi salat kergelt soe, kuid kurk ja õunad ei läinud soojuse tõttu pehmeks. Muidugi lisasin salatile oliivõli, mis juhtus mul olema mõnusalt basiiliku maitsega. Pisut ka soola ja pipart.

IMG_3516

Igatahes, klaas valget veini juurde ja elu on ilus! Ja kui sel hetkel arvad, et elu ei saa ilusamaks minna, siis võta külmkapist kreembrülee (retsept SIIN), kõrveta kiirelt suhkur ja naudi, nii et silmad heldimusest niisked!

IMG_3514

Elu ilusaks,

Katt

PS 40 postitust täis!

Õunavorm, kõige lihtsam!

Olen seda õunavormi teinud tänaseks 5-6 korda, täpselt ei mäletagi. Retsepti kirjutamine aga muudkui venis… Ma ei teagi miks. Tõenäoliselt kehva pildimaterjali tõttu. Täna hommikul aga ühe armsa inimsega juttu ajades ja oma õunavormist rääkides, koputati minu blogipidaja hingele, et miks ei ole antud õunavormi kohta võimalik veel lugeda.  Lugu lihtsamast lihtsam, algmõte pärit Selveri lehelt.

30 cm x 24 cm vormi jaoks:

  • pisut võid vormi määrimiseks
  • 12-14 keskmist õuna
  • 3 muna
  • 3 dl pruuni (rafineerimata) suhkrut
  • 150 g kookosrasva (võid vabalt teha ka võiga)
  • 1.5 dl täisteranisujahu (sobib ka tavaline nisujahu)
  • 3.75 dl ehk pisut alla 4 dl kookoshelbeid

IMG_3452

Kõigepealt määri vorm võiga, koori ja puhasta õunad ning lõika sektoriteks (üks õun 4-5 sektoriks), laota põhajale. Kausis segasin muna ja suhkru, vahustasin helekollaseks vahuks. Sinna hulka lisasin jahu, sulanud kookosrasva ja ka kookoshelbed. Saadud segu laotasin õuntele, küpsetasin veidi alla 200 kraadises ahjus 20 minutit ja valmis! Väga lihtne ja hea, serveerisin kausikestes, kõrvale jäätis. Ruttu küpsetama, kuniks veel kodumaiseid õunu naeruväärselt palju saada!

Katt