Toorjuustukook kõrvitsaga

Aed oli hilissuvel helde. Vaatamata tõsisasjale, et olen kehv aiapidaja, kandsid mu pisikesed kõrvitsad kenasti vilja. Eriti muidugi suvikõrvitsad, mis augustis võtsid võimust pea kogu aias (sh kasvuhoones), kuid alla ei jäänud ka tavaline kollane. Sellest viimasest kõik mu praegused lemmikroad valmivadki. Supid, saiad (näiteks SEE)

Lisaks on siinkohal sobilik kirjutada ka oma suvikõrvitsa sügavkülmutamise kogemusest. Viimased tsepeliinid ootasid külmikus veel oma aega, kui ruumipuudus võimust võttis. Muidugi esines ka märke vananemisest. Igatahes, kuna minu lemmik muffinid (SIIN) on tehtud just suvikõrvitsast, otsisin variante nende tegemiseks ka talvisel ajal. Ja selgus, et see on väga lihtne! Riivisin ühe muffiniteo jagu suvikõrvitsat, valasin minigrip kotti ja panin sügavkülma. Pärast pole muud kui mõned tunnid enne küpsetamist kõrvits sulama võtta!

Aga tagasi toorjuustukoogi juurde. Retsept pärineb Tuuli Mathiseni toidublogist. Tegin põhja pisut vähem magusa ja hapukoore kate jäi tegemata, samuti oli küpsetamise ajal väga tugev jõulutunne peal, nii et muskaati ja ingverit läks ka sisse.

Põhi:

  • 150 g Digestive küpsiseid (purustatud köögikombainis)
  • 50 g sulatatud võid
  • 0.5-1 tl piparkoogimaitseainet

Täidis:

  • 300 g toorjuustu
  • 3 muna
  • 2 dl suhkrut
  • 2 dl vahukoort
  • 3 dl eelnevalt küpsetatud kõrvitsat (selleks kulub üsna palju toorest kõrvitsat, üllatavalt palju, täpset kogust lõpuks ei saanudki paika, ikka sinna 0.5 kg kanti)
  • 2 spl maisitärklist
  • 1 tl kaneeli
  • 1 tl jahvatatud ingverit
  • 0.5 tl riivitud muskaati
  • 0.5 tl riivitud kardemoni

IMG_3739

Põhja jaoks purustasin köögikombainis küpsised ja segasin sulatatud või ja maitseianega. Vooderdasin lahtikäiva koogivormi küpsetuspaberiga, sinna peale surusin küpsisepuru ning küpsetasin põhja ahjus u 180 kraadi juures 10 minutit. Puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat kuumutasin u 200 kraadises ahjus pisut alla tunni, seejärel püreestasin nad saumiksriga ühtlaseks ja jätsin jahtuma. Kui nüüd ausalt rääkida, tegin kõrvitsa eelmisel õhtul juba valmis, sest eeldasin suurt ajakulu. Nii et soovitan samamoodi käituda ka Sul! Muu täidise tegemine on lihtne, vahustasin ühes kausis vahukoore, teises toorjuustu, ükshaaval munad ning seejärel ka kõik muu. Segasin kokku ning valasin eelküpsetatud põhjale. Ahjus küpses umbes tund ja seda 170 kraadi juures. Siinkohal mina lõpetasin protsessi ja hapukoore katet ei teinud. Lihtsalt marakratt keeldus ootamast :). Enne söömist lasin koogil öö külmkapis seista. Kook on hää küll, jõulune ja puha, kuid minu jaoks pisut liiga kõrvitsane. Tõenäoliselt oleks ikka selle hapukoore pidanud ka peale tegema, eks teinekord olen targem.

Advertisements

Kadripäeva kruubipuder

Vana klassika. Eriti hea praegu, kui rahvakalender igasuguseid pühasid täis. Paljudele kindlasti igav toit, kuid minu lapsepõlves eriti tangu- ega ka kruubiputru ei söödud, nii olen avastanud selle võrratu maitse alles hiljuti. Väga lihtne teha ja kohe selline öko/folk tunne tuleb peale! Muidugi peab mainima, et klõpsi kuidas tahad, no ei saa seda odra jupstükki pildile isuäratavana, aga kallis lugeja, ära lase ennast sellest häirida!

Näljasele kambale võtsin:

  • 6 dl odrakruupe
  • 5 väikest sibulat (nad olid ikka päris tillukesed )
  • 1.6-1.7 l vett
  • 100 g võid
  • 1.6 l vett
  •  300 g suitsupeekonit
  • maitsestamiseks soola

Kõigepealt loputasin kruubid mitu-mitu korda veega ja jätsin nad paariks tunniks vette likku. Umbes 1.5 tundi enne eeldatavat pudru söömist sulatasin paksupõhjalises potis või, lisasin nõrutatud kruubid ja pruunistasin pisut. Seejärel siputasin pisut soola peale ning valasin ka eelnevalt keema lastud vee. Nüüd pole muud kui korralikult aeg-ajalt segada ja madalal tulel vähemalt tund hautada. Samal ajal praadisin sibulad (mitte väga pisikesed tükid) ning peekoni. Enne serveerimist segasin kõik suures potis läbi. Talvisel perioodil tuleb kindlasti veel ja veel meie lauale!

IMG_3691

Katt

Lihtsad kookoseküpsised

Head küpsised, lihtne teha, mis muud. Samuti aitavad mind mu igikestvas mures, mida teha munavalgetega (elu kreembrüleeta, mis kõik mu munakollased võtab, tundub tühine 🙂 ). Mina teen küpsiseid üsna suvaliselt, see tähendab suvalise kujuga ja ei viitsi ka kaunistada. Pätsikesed on küllaltki suured, aga tundub, et sööjaid see ei häiri . Igatahes kaovad laualt sekunditega. Eks nüüd talvel võib mõelda ka pisemate küpsiste tegemisele ja  šokolaadiga kaunistamisele – Bounty omast käest kingikotti pista!

Suure plaaditäie jaoks:

  • 4 munavalget
  • 200 g suhkrut
  • 200 g kookoshelbeid
  • soovi korral midagi maitseks, näiteks vanillsuhkrut

Vahustasin munavalged kõigepealt peaaegu valmis, seejärel hakkasin tasapisi suhkrut lisama. Kui vaht ilus läikiv ja kõva, segasin hulka kookoshelbed ja oligi kõik. Lusikaga pätsikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja ahju. Kuumust võiks olla pigem vähem, nii 140 kraadi. Küpsised on valmis, kui pind on muutunud kergelt pruunikaks/kollakaks. Nüüd talvel võib taignasse muidugi maitseks lisada ka muud meelepärast, hästi sobib vanillsuhkur ja tegelikult ka muu jõuluhõngulisem kraam.

IMG_3606

Katt

Mardipäeva kamavaht pohladega

Head mardipäeva!

Kui uksetaguseid külastada ei viitsi/jõua või vanuse tõttu pole enam sobilik, siis ühe korraliku lõunasöögi rahvusköögi ainetel võiks ikkagi maha pidada! Mardihani jääb küll sel korral tegemata, aga tanguputru ja kamavahtu peab saama!

IMG_3665

Antud kogusest saab 5-6 pokaalitäit.

  • 3 dl vahustamata vahukoort
  • 300 g kohupiimapastat (ricotta)
  • 50 g hapukoort
  • 100 g kamajahu
  • 70 g suhkrut

Suures kasusis vahustasin vahukoore, teises segasin omavahel kõik muud ained. Ettevaatlikult segasin kama-kohupiima segu vahukoore hulka ning panin mõneks ajaks külmkappi tahenema.

Pohla toormoos:

  • 200 g külmutatud pohli
  • 75 g suhkrut

Kõigepealt jätsin pohlad toatemperatuurile sulama, kui nad olid juba enam-vähem pehmed, segasin juurde suhkru ja, kasutades saumiksrit, purustasin kõik ühtlaseks. Ega edasi polegi muud, kui kamavaht pokaali, toormoos peale ja midagi ilusat ka kaunistuseks. Toormoosi ei soovita väga varakult vahule valada, sest hape kipub seal ikkagi vahu  kallale ja rikub seistes magustoidu kaubandusliku välimuse.

Katt

Kanawrap ehk mähik

Kõigepealt, Eesti Keele Insituut soovitab wrapi asemel kasutada sõna mähik või räpp…. Mähik tundus vähem imelik… Nii et edaspidi kasutan sõna mähik (kõlab nagu miski elektroonika vidin).

Kui on isu värske suutäie järele, siis mähik on just see õige valik. Eriti sobilik praegu, kui kohe-kohe läheb lahti piparkoogine jõulutrall.  Antud kogusest jätkub kahele näljasele või neljale veidi vähem näljasele 🙂

IMG_3656

  • 4 täisteranisu mähikut
  • 400-450g kanafileed või kintsuliha
  • pool suurt kurki (umbes 150g)
  • üks suur paprika, kasutasin oranži, sest need olid poes hetkel kõige värskema näoga
  • 8 kirsstomatit (umbes 100g)
  • 50 g mahedamaitselist majoneesi
  • 40g hapukoort
  • soola ja pipart liha maitsestamiseks
  • 1-2 tl kuivatatud basiilikut
  • ja soovi korral Kuldna hakklihamaitseainet, et pisut särtsu anda (Kuldna tooted ei sisalda naatriumglutamaati)

Hommikul praadisin pannil kanatükid, maitsestasin soola ja pipraga ning jätsin jahtuma. Enne lõunasööki tükeldasin kurgi,paprika ja kana. Poolitasin tomatid. Valasin peale majoneesi ja hapukoore, sinna peale puistasin basiiliku ja maitseaine. Segasin kõik omavahel kokku ning proovisin. Alati soovitan proovida ja siis pisut timmida ja üht-teist lisada. Proovimiseta ei tule midagi välja. Kui segu valmis, võtsin mähiku, tõmbasin mõlemalt poolt kergelt niiske käega üle ning kuumutasin pannil mõlemalt pool 15-20 sekundit. Seejärel võtsin mähiku taldrikule, tõstsin veerand segust sinna peale ja keerasin ta kokku. Kõige kindlam jääb kui keerad kõigepealt alumise osa peale ja siis küljed, umbes nagu imiku mähkimine teki sisse 🙂 Hea, lihtne ja värskendav söök!

Katt