Isetehtud pelmeenid ja turult toodud pelmeeniraud

Mis siin salata, olen pelmeeni austaja juba lapsepõlvest. Aga alati on mul nendega selline keeruline suhe olnud, poe pelmeenide koostis on sageli jube kehv, pea kõigis on E621 sees ja igasugu muud prahti veel lisaks. Pelmeene ise teha tundus aga ilmvõimatu ja absoluutselt liiga keeruline. Kuni ühel õhtul sõbraga juttu ajades läks vestlus pelmeenidele ja enam neid peast ei saanud. Järgmisel hommikul, peale pikka googeldamist ja toidufoorumite külastamist, seadsin sammud Tartu turul olevasse poekesse kindla sooviga tuua endale pelmeeniraud. Ja tõingi, imeilusa Ukraina raua, milles 37 auku (lugesin mitu korda üle ja ikka sain 37, kuigi see tundub kummaline). Muideks, pelmeeniraual oli kaasas ametlik sertifikaat, seerianumbri ja tootmiskuupäevaga. Väga uhke! Muidugi ostsin turult ka hakklihad ja ilusad Peipsi sibulad.

Retsepte on liikvel palju, proovisin nami-nami varianti, mis väidetavalt kuulsa venelanna, Svetlana Andrejeva, veel kuulsam pelmeeniretsept. Vähendasin pisut koguseid, sest 0.7 kg jahu tundus esimeseks katsetuseks palju. Pärast muidugi, kui oma detsiliitrid ära kaalusin, sain ikkagi peaaegu 0.7 kg.  Igatahes, midagi läks kuskil pisut valesti, või on siis mul toas lihtsalt väga kuiv, kuid tainas oli ilmselgelt liiga tihke ja rullimine võttis põsed õhetama. Lisasin tunde järgi vett, mis olukorda oluliselt parandas. See ka esimene märge endale järgmiseks pelmeeniteoks! Ja kui ma nüüd vaatan kriitiliselt oma retsepti üle, siis väga proua Andrejevat siia järele ei jäänudki. Aga head tulid sellegi poolest 🙂

Tainas:

  •  umbes 600 g tavalist nisujahu
  • 1 muna
  • 1.5 dl vett (pärast lisasin tasapisi juurde, kuni tainas oli töödeldav)
  • noaotsaga soola

Valasin jahu lauale, lõin muna sekka, samuti vee ja hakkasin sõtkuma. Esialgu tundub kogu see lugu üks suur jahu hunnik. Siinkohal ära ole liiga rutakas vee lisamisega! Sõtkumine võtab aega, ikka ühtepidi ja teistpidi. Kui tainas oli mõnus elastne, jätsin ta pisukeseks seisma. NB! Jälgi, et köök ei oleks väga kuum ja kuiv, muidu kipub tainas pealt seistes kuivama. Aga võib olla oli seegi mu liiga kuiva taina viga.

Täidis:

  • umbes 550-600 g hakkliha, milllest veidi üle poole oli loomahakkliha. Hakkliha ei lähe nii palju, mina võtsin teadlikult suurema koguse, kuna tahan alati oma täidiseid maitsta. Loomulikult praetult!
  • 1.5 keskmist sibulat väga peeneks tükeldatud, võid muidugi ka läbi hakklihamasina ajada, aga mulle pisikesed tükid sobivad
  • küüslaugupipart
  • soola
  • soovi korral muid ürte

pelmeenitegu

Täidise komponendid segasin lihtsalt kokku ja pruunistasin prooviks pannil pisikesed kogused. Maitse õigeks saamine võttis täpselt 3 korda. Jätsin täidise ehk pisut liiga soolaseks, kuna kujutasin ette, et mingisugune osa sellest soolast läheb hiljem kaotsi. Ja see ei olnud vale otsus!

Sellest kogusest tuli umbes 37 x 2 pelmeeni ja ka pisike peotäis äärematerjali, mis rullimisest üle raua serva jääb. Selle keetsin niisama pastana ära. Uuesti kasutada seda ei soovita, proovisin alguses, kuid kord rullituna ei jäänud see enam nii ilus ja ühtlane. Ega muud siis midagi, rullisin 1/4 tainast laiaks lapikuks, vaatasin, et mahuks ilusti rauale ja jääks natuke ülegi ning tõstsin “põhja” ettevaatlikult rauale. Surusin aukudesse sõrmega pisikesed süvendid ja täitsin hakklihaseguga. See on nüüd ka lihtsalt katsetamise koht. Liiga palju täidist surub rullimise ajal külgede pealt välja, liiga vähe on… noh liiga vähe :D, kes siis ainult tainast tahab. Kui täidis paigal, tõstsin teise samasuguse rullitud ringi tainast oma “hamburgerile”. Vajutasin õrnalt käega peale ja hakkasin kogu seda kaadervärki rullima. See oli vist kõige hirmutavam koht, olin üsna kindel, et kõik läheb laiali ja moodustub üks suur ja toores ja ümmargune tšeburek. Aga ei tulnud! Ukraina raud moodustas imeilusaid pisikesi pelmeenikesi. Esimese rauatäie keetsin soolaga maitsestatud vees (lisasin ka 3-4 loorberilehte, nagu suured pelmeenisõbrad soovitasid) pehmeks u 10-12 minutiga. Paraku nii mõnigi neist kees katki. Teise rauatäie pelmeenid vajutasin servadest kergelt kokku, ja tundub, et see aitas.

pelmeenitegu2

Tegelikult ei ole midagi keerulist, üks korda läbi teha ja märkida oma mõtted üles. Järgmine kord läheb juba oluliselt ladusamalt! Ma loodan ainult, et ma tulen oma postitust lugema, kui uuesti neid tegema hakkan! Ah ja veel, ma soovitaks teha korraga väga suur kogus, võtta sõber appi ja neid järjest sügavkülmutada. Külmutamiseks on parim viis õhukesel kandikul ühekordse kihina, kui juba külmunud, võid valada ühe söögikorra jao külmutuskotti kokku.

Head pelmeenitamist, sõbrad!

Katt

Advertisements

2 thoughts on “Isetehtud pelmeenid ja turult toodud pelmeeniraud

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s