Pirnikook õunaga

Aeg on lennanud tohutu kiirusega. Suvest on saanud sügis ning meie pere vahetanud elukohta. Seetõttu pole olnud ka aega blogisse midagi lisada. Vea parandame kohe lihtsa pirnikoogiga! Ausalt öeldes mulle kuumutatud pirnid väga ei maitse, kuidagi liiga pehmed ja ei midagi ütlevad. Kuid kui pirne on käes korraga liiga palju, peab mõned ikkagi koogi sisse suskama. Pirnidele kontrastiks panin kooki samas koguses hapukaid õunu (sidrunkollane taliõun) ning lisa varjundiks on kardemon.

Pirnikook

  • 4 pirni
  • 4 haput õuna
  • 2 dl nisujahu
  • 1 dl mandlijahu
  • 2 muna
  • 3 dl suhkrut
  • 200 g võid
  • 2 tl vanillsuhkrut
  • 1 tl (või maitse järgi) jahvatatud kardemoni
  • 1 tl kaneeli

Klaasvormi põhja ja küljed määrisin võiga. Koorisin ja tükeldasin õunad, pirnid ainult tükeldasin, koorida ei viitsinud. Laotasin puuviljad vormi põhja ja peale valasin taigna. Taigna jaoks vahustasin kergelt suhkru ja või, lisasin munad ning kuivained. Päris lihtne, mis? Küpsetasin 200 kraadi juures umbes 40 minutit. Kindlasti piilu kooki juba varem! Hea süüa soojalt jäätisega või niisama järgmisel päeval.

Endiselt pean tõdema, et pirn ei ole mu lemmik puuvili küpsetamiseks, kuid on huvitav vahepala sügisel võimust võtvatele õunakookidele :)!

sügise korv

Ilusat sügist,

Katt

Advertisements

Punasesõstrakook

punasesõstra kook

Sõstrad ja juuli on kui sukk ja saabas. Pole ühte teiseta. Ja seda juba lapsepõlvest peale. Vanu retsepte teha ei viitsinud, nii et otsisin midagi põnevat ja uut. Leidsin sellise kullakese http://www.kokkama.ee blogist. Ja ikka päris muhe kook on, ääretult lihtne ja kiire teha, peaaegu kõik vajalikud ainedki enamikes kodudes olemas. Ja kes ikka keset (sooja?) suve viitsib köögis keerutada! 1-2-3 läks!

Põhi:

  • 6 dl kiirkaerahelbeid
  • 2 dl odrajahu
  • 2 dl suhkrut
  • 200 g sulavõid
  • 0.5 tl soodat
  • näpuotsaga soola

Täidis:

  • 700 g hapukoort
  • 2 dl suhkrut
  • 4 suurt muna

Peale:

  • 500 g puhastatud punaseid sõstraid
  • 200 g martsipani

Ühes suures kausis segasin kokku põhja komponendid, teises täidise. Võtsin keskmise ahjupanni (mitte see kõige suurem, mis ahjuga tavaliselt kaasa tuleb, umbes poole väiksem) ja määrisin selle võiga kokku, surusin põhjapudist umbes kolmveerand vormi põhja, surusin ühtlaseks ning valasin peale täidise. Sinna sisse pudistasin sõstrad, nende otsa martsipani õhukesed viilud ning kõige peale ülejäänud karehelbe pudi. Ahjus küpses 190 kraadi juures umbes tund, jätsin veel sooja ahju 20 minutiks tahenema. Maitseb nii soojalt kui ka külmkapi külmalt! Hea suvine kook!

Katt

Ahjupannkook

Ligi kuu on läinud lennates! Tegelikult küll mitte, sest viimasest postitusest tänaseni on minu elus juhtunud nii palju erinevaid sündmusi, et ei tea kohe kust alustada. Kõige olulisemaks võib pidada asjaolu, et kodus on nüüd pisikesi koogisööjaid täpselt poole rohkem kui eelmist postitust kirjutades 🙂 Palju õnne meile!

Kuna köögis veedetava aja hulk on mõneks ajaks piiratud, on lähiaja postitused lihtsad ja mis seal salata, tõenäoliselt ka harvad. Viimati tegingi hiiglasliku ahjupannkoogi kiireks magusanälja leevendamiseks. Teen konkreetset pankooki juba väga palju aastaid. Tema võlu on kiirus, nimelt jääb panni ees seismine ja koogikeste keeramise osa vahele.  Ja vaatamata oma suurusele süüakse maius kiiremini, kui ahi jahtuda jõuab! Algselt on retsept pärit aegu näinud Kodukirjast, mille olen teismelisena kirjutatud ümber oma retseptivihikusse.

Suure klassikalise ahjuplaadi jaoks:

  • 100 g sulanud võid
  • 4 dl piima
  • 4 muna
  • 3 dl jahu
  • 1 dl suhkrut
  • 2 tl vanillsuhkrut
  • näpuotsaga soola

Taigna tegemine on ülikiire, nii et ahju võid soojenema panna koheselt. Kooki olen küpsetanud umbes 200-210 kraadi juures. Järgmisena sulatan või (ükskõik millisel viisil), klopin munad ja piima, lisan suhkrud ning soola ja jahu. Viimasena segan hulka sulanud või. Kogu taigna valan küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile. Taigen on üsna vedel, sellest ei tasu kohkuda! Küpseb umbes 25 minutit. Maitse on parem kui ükskõik millisel tavalisel pannilt tulnud pannkoogil!

ahjupannkook

Katt

Vahukoorega tort munadepühadeks

Munadepühadel on kohe selline rammusa piimatoote aura ümber (vaatamata asjaolule, et keegi enne pühi enam ei paastu). Sellepärast pakun välja sellise maheda tordi, kuhu on võimalik veel viimased sügavkülmutatud marjad pista ning ühtlasi ka kevadine piimatoote isu rahuldada. Mina kasutasin seekord mustikaid ja vaarikaid, aga olen teinud ka pohlade ja sõstardega, võimalik, et kui kasutad väga hapusid marju, pead lisama suhkrut. Tordi plussiks on ka võimalus köögis toimetada ahju kasutamata.

Mina tegin tordi antud kogustega 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. Põhja panin küpsetuspaberi ja külgedele ohtralt võid, et kook vormist hõlpsamalt välja tuleks.

Põhjaks on purustatud küpsised sulatatud võiga, surusin pudi vormi põhja ja panin külmkappi tahenema. Küpsiseid võid panna oma äranägemise järgi, näiteks 150 g küpsiseid ja 50 g võid. Või teha üldse ilma ja näiteks pokaalidesse.

Täidis (tee kaks kogust, erinevus on vaid marjades, st poest osta 2 toru kohupiima, 4 dl koort, marjade koguhulk 300 jne):

  • 1 toru kohupiimapastat (sõltuvalt firmast 250-300 g)
  • 100 g suhkrut
  • 2 dl vahukoort
  • 150 g marju (ülemises mustikad 150 g, alumises sama palju vaarikad)
  • 5 želatiini lehte (külm vesi, kus neid paisutada) + paisunud lehtede sulatamiseks 1-2 spl keeva vett

vahukoore tort

Esimese asjana panin želatiinid paisuma, samal ajal vahustasin vahukoore ja jätsin seisma. Kolmandas kausis mikserdasin marjad kohupiimaga, lisasin suhkru. Kui želatiin oli ilusti paisunud, pigistasin lehtedest vee välja ja panin tagasi kausikesse. Peale valasin paar supilusika täit keeva vett ja segasin läbi. Edasi segasin ained kokku sellises järjekorras: želatiin ja kohupiim ja seejärel kiirelt ja õrnalt vahukoor. Valmis segu valasin küpsistest põhjale ja panin külmkappi tahenema. Tahenes üsna kiiresti, ehk paari tunniga. Kui tundus, et on juba üsna tarretunud, hakkasin teist kihti tegema. Kõik on täpselt sama, ainult nüüd on teised marjad. Valmis segu valasin tarretunud kihile ja panin koogi ööseks külmkappi lõplikult tahenema. On ju lihtne? Ja mõnus mahe. Olen sama täidist varasemalt teinud pokaalidesse, aga kergelt küpsisepõhjal on asi oluliselt parem 🙂

Häid pühi!

Katt

Mandariinikook mandlijahust

Ohhhooo, mis kook see siis nüüd on?! Pole nisu- ega piimatooteid. Komponente on nii vähe, et mu pea keeldus uskumast, et sellest üldse midagi välja võiks tulla. Aga tuli ja veel vägagi huvitav ning maitsev. Tegu ühe vana Nigella retseptiga, mida toidublogijad siin ja seal erinevates variantides teinud juba mõnda aega. Kuna minu mandariinid oli pisut kauaks kapiäärele seisma jäänud, sai kook esimesel korral ehk liiga mõrkja maitse, kuid see lisas vaid põnevust juurde. Antud kogustest tuleb 21 cm läbimõõduga kook.

  • 400 g mandariine (mõned on teinud ka apelsinide ja sidrunitega)
  • 6 suurt muna
  • 250 g mandlijahu (mida peenemaks jahvatatud seda parem)
  • 225 g suhkrut
  • 1 tl küpsetuspulbrit

Esimese asjana panin mandariinid külma veega potti keema, seda tuli teha ligi kaks tundi (vahepeal lisasin vett) kuni mandariinid olid väga pehmeks muutunud ja hoidsid veel vaevu kuju. Peale jahtumist lõikasin nad pooleks ja eraldasin seemned, kõik muu aga purustasin saumiksriga ühtlaseks massiks. Teises kausis vahustasin kergelt munad, segasin hulka mandlijahu ja suhkru ning ka küpsetuspulbri. Kõige lõpus mandariinimassi. Korralikult läbi segatud segu valasin küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi ja küpsetasin ühe tunni 190 kraadi juures. Umbes poole aja möödudes katsin koogi fooliumiga.  Samal päeval tundub kook kuidagi mannane, või ma ei oskagi öelda. Teisel päeval on tegu väga hea mandariinise talvekoogiga, mis sobis kõige paremini kergelt vahustatud vahukoorega. Kui tundub, et mandariini mõrkjat maitset on liiga palju, soovitan keeta 1 mandariini rohkem ja pärast pooled jahtunud viljadest lihtsalt ära koorida, et koore kibedamat maiku vähem oleks.

Väga kihvt ja hea kook! Soovitan proovida.

manda

Katt

Pehme piparkook

Häid jõule! Ja millise suurepärase ilmaga meid on kostitatud!

Seetõttu söön oma eelmises postituses öeldud sõnu, et tahaks jõulude ajal midagi kergemat ja nisuga tegeleda ei soovi. Tuli lumi ja külm ja sätendav päike ning kapist otsiti välja vürtsid ja jahu ja või. Tegemist on lihtsalt suurepärase koogiga, mis meenutab ühte poes müüdavat kooki, miski Talvemuinasjutt oli vist nimeks. Jahu ja keefiri vahekord kokaraamatust “Talvetoidud”. Vürtsid on enda välja timmitud.

IMG_20141225_130156~2

Suure klassikalise ahjuplaadi jaoks:

  • 5 dl keefirit
  • 5 dl suhkrut
  • 7 dl nisujahu
  • 1 spl söögisoodat
  • 1.5 dl mustsõstramoosi (originaalis pohlamoos)
  • 150 g võid
  • 2 tl nelki
  • 2 tl kaneeli
  • 1 tl kardemoni
  • 1 tl ingverit
  • 1 tl pomerantsi (kõik vürtsid jahvatatult)
  • kui vürtse kodus ei ole, võib kasutada ka piparkoogimaitseainet, või ainult kaneeli

Suures kausis segasin keefiri ja suhkru ja jätsin ootama. Teises kausis segasin kuivained, sh vürtsid. Kallasin kuivained keefirile lisaks ja segasin kiirelt läbi ning lisasin mustsõstramoosi ja sulanud või. Kui kõik omavahel ühendatud, kallasin taigna suurele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpsetasin u 190 kraadi juures 30 minutit. Originaalis soovitab 40 minutit, kuid minul kõrbeks selle ajaga kook kindlasti juba ära. Peale küpsemist jätsin lauale jahtuma. Edasi võib, aga kohe kindlasti ei pea, teha toorjuustukate. Meie pere eelistab süüa soojalt ja ilma igasuguse lisandita. Järgmisel päeval või külalistele esitamiseks võib peale teha ka glasuuri.

Kate:

  • 400 g toorjuustu
  • 3 dl tuhksuhkrut
  • külmutatud marju

Originaali glasuur on väga magus ja seda on justkui liiga palju. Mina teen 200 g toorjuustust ja 1 dl (kuhjaga) tuhksuhkrust ning puistan peale mustikaid, originaal soovitab pohli. Ja valmis ta ongi. Lihtne.

 

Katt

Kodumaine ja lihtne toorjuustukook

Kes mind veidigi teab, teab ka seda, et olen kodumaise toodangu andunud fanaatik. Setõttu otsustasin lõpuks katsetada kodumaist toorjuustu oma lemmikkookide tegemisel. Samuti proovisin ära Kalevi Digestive küpsised, mis peaksid olema maailmakuulsate küpsiste kodumaine analoog. Kahjuks pidin ma 50 % pettuma. Küpsised oli väga ägedad. Töötlemata kujul küll eriti originaalse Digestiviga ei sarnane, kuid võiga segamini ja ahjust läbikäinuna kõlbas koogipõhjaks väga hästi. Toorjuustu kohta ma aga midagi väga head öelda ei oska. Juba esimesi segamisi tehes tundus struktuur kummaline, ka maitse erineb Philadelphia omast oluliselt. Peale suhkru ja toorjuustu segamist hakkas toorjuust kuidagi tükki tõmbama. Peale munade lisamist nägi segu juba üsna kummaline välja. Ja seda kõike ENNE ananassitükkide lisamist. Ma ei teagi nüüd, kas mul läks lihtsalt midagi nihu või on asi ikkagi toorjuustus. Igatahes see kook ei tulnud üldse toorjuustuka moodi. Pigem nagu kohupiima kook. Mis ei tähenda muidugi, et tegu oleks halva koogiga. Vastupidi, vägagi söödav ja külalistelt kiidusõnu saanud küpsetis, kuid toorjuustukoogist seda nimetada ei saa. Kahjuks. Võib-olla annan ühe võimaluse kodumaisele toorjuustule kunagi veel. Aga mitte nii pea.

26 cm läbimõõduga koogi jaoks:

Täidis:

  • 800 g toorjuustu
  • 4 muna
  • 150 g crème fraiche`i
  • 50 g hapukoort
  • 2 dl suhkur
  • 15o g konservananassi tükke
  • 4 spl maisitärklist

Põhjaks:

  • 200 g Kalevi Digestive küpsiseid
  • 75 g sulatatud võid

Kate:

  • 300 g paksu hapukoort
  • 50 g suhkrut

IMG_20140904_092816

Kõigepealt peab põhja tegema – purustasin pudrunuiaga küpsised ning segasin sulatatud võiga ja pressisin küpsetuspaberiga vooderdatud vormi. Põhja küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 10 minutit. Samal ajal tegin täidise, vahustasin kõigepealt kergelt toasooja toorjuustu ning lisasin tasapisi suhkru, seejärel maisitärklise. Järgmisena lisasin ükshaaval munad (toasoojad), peale iga lisamist vahustades. Eelviimasena liitus seguga crème fraiche ja hapukoorPisut enne vormi valamist segasin hulka purustatud ananassitükid. Ahjus küpsetasin umbes tunnikese. Kui kook valmis ja ahjust väljas, valasin peale hapukoore- ja suhkrusegu ning panin ööseks külmkappi maitsestuma. Serveerisin mustsõstrakastmega.

Katt