Kirsimoos ja pisut untsus sööginädal (+täidetud suvkõrvits ja kirsikook)

Kirsikook

Nädal oli pikk ja raske. Algas sületäie koduaia kirssidega, millest tegin  kirsikooki, mis kahjuks ebaõnnestus. Võtsin kogemata liiga suure vormi (läbimõõduga 30 cm tavalise 24cm asemel), kõik kadus kuidagi vormi põhja ära, küpsistest põhi ei hoidnud absoluutselt kuju ning lisaks sai kook veel liiga kaua ahjukuuma kah. Igatahes njah… Põhi oli tavaline digestive küpsis pluss või, aga sobib teha vast ka liivataignast. Peale hapukoor, suhkur, muna ning kirsid:

  • 300 g hapukoort
  • 2 pisemat muna
  • 400 g puhastatud kirsse
  • 1 dl suhkrut
  • 2 tl vanillisuhkrut
  • peale 1-2 dl mandlilaaste

kirsikook

Purustasin küpsised ja sulatasin või, segasin kokku ning surusin võitatud vormi. Panin korraks külmkappi, täidise segamise ajaks. Seejärel segasin kõik peale kirsside ja mandlilaastude. Valasin põhjale, raputasin peale kirsid, siis mandlid ja panin ahju.  Küpsetasin 200 kraadi juures umbes 30 minutit. Eks ta söödi ära küll, aga pigem ikka selline untsu läinud lugu. Uuesti ei tee ja pikemalt sellel ei peatu. Vot.

Täidetud suvikõrvits

Edasi leidsin esimese suvikõrvitsa põõsa vilust unelemast. Lõikasin pooleks, urgitsesin jäätisekulbiga tühjaks. Praadisin:

  • 400 g hakkliha
  • 2 sibulat
  • 4 küüslauku
  • suvikõrvitsa sisu

Segu maitsestasin soolaga ning panin tagasi tühjaks urgitsetud suvikõrvitsatesse, peale u 40-50 g juustu ja ahju. Tuli päris hea, kuid kõrvits jäi ise ehk veidi liiga krõmps, sest ahjus olemise aja lõpetas ohtlikult pruuni juust.

IMG_2922

IMG_2929

Pärnaõied

Sellesse nädalasse jääb ka minu elu esimene pärnaõite kuivatamine. Aitäh, vennas, oma pärnaõisi jagamast! Mõnus suvine lõhn on toas ning kapipealsed kolletavad kelmikalt.

IMG_3001

Kirsimoos

Kolmapäevaks oli neid kirsse ikka üks peotäis järel. Clafoutist ei viitsinud enam teha, kirsikoogiga läks ka nihu. Nii et proovisin elus esimest korda teha kirsimoosi, mis tegelikult oli kirsi ja maasika segu (mõlemad vajasid nö päästmist). Tuli väga hea moos, selline üsna magus, aga mõnusa hapuka knihviga.

  • 600 g puhastatud kirsse (appi kui tüütu on ikkagi kirsside puhastamine!)
  • 400 g puhastatud maasikaid
  • 450-500 g suhkrut (rohkem, kui kirsid on väga hapud)

Keetsin u 20 minutit, panin peaaegu keevana purki. Üks purk juba pannkookidega otsas!

IMG_3018

Raba ja murakad

Neljapäeval oli minu selle nädala kolmas “esimene kord”. Käisime nimelt rabas murakal. Ärge nüüd hakake hurjutama, et hooaeg ju puha läbi. Oli jah :D! Aga no mis siis, mõnus, ligi 6 km matk rabas oli kogemus omaette ja 160 g marju sain ikkagi ka, panin nad sügavkülma mõne koogi kaunistamist ootama. Tegelikult oli rabas lahe, mina kui endine merelaps pole taolise õõtsuva muruga üldse harjunud. Selline kõhe tunne oli pidevalt kuklas. Kuid kindlasti lähen veel, ehk saan sama seltskonnagi kaasa!

Mustikad ja murelid

Nädal lõppes turul ja tõdemusega, et mustikaid ei pidanud see aasta kuumade ilmade tõttu olema, ostsin ikkagi natukene ning tegin mõned purgid moosi – seda igavat ja tavalist. Kuid praegu on turul saada maailma kõige magusamaid mureleid, ei ole küll kodukandi kaup, aga kaugel see Poolagi on!

IMG_3004

Lootusrikkalt uuele nädalale vastu minnes,

Katt

Mmmaasikad! Maasikamoos vanilje ja basiilikuga. Maasikate kuivatamine.

IMG_2579

Milline luksus on istuda arvuti taga, ampsata päeval tehtud rullbiskviiti ja kirjutada moosidest! Kas te ei leia? Toit on üks kummaline asi, tal on nimelt omadus muuta peaaegu kõik halb heaks ja hea veel paremaks. Kahjuks kehtib aga ka reegel, et kõik väga hea on kas illegaalne, amoraalne või paksukstegev (Murphy seadus), nii et selles mõttes ei olnud toidublogi pidamise idee vast kõige parem :D.

Igatahes olen teinud sel aastal kolme sorti maasikamoosi. Ma küll ühes esimeses postituses hõiskasin suure suuga, kuidas mulle maasikast keedumoos väga ei istu, kuid kui tasuta maasikat kilode kaupa käes ning sel aastal ise maasikaid üldse süüa ei saa, siis peab ikkagi hoidistama hakkama. Esimene moos oli tavaline ja “igav”. Maasikas, suhkur, põmm ja kõik. Teine oli veidi huvitavam:

2 kg maasikaid

1 kg suhkrut

1 vaniljekaun

Panin maasikad suhkruga keema, lõikasin vaniljekauna pooleks, tõmbasin noaga seemned koorest välja, panin nii seemned kui ka koore maasikate ja suhkruga keema ja keetsin, nii umbes 15-20 minutit. Purgid steriilseks, moos kuumalt sisse (vaniljekauna võtsin kahvliga välja)  ja valmis. Maik on päris mõnus, soojana ei saanud eriti sellest vaniljest aru, nüüd kui moos juba jahtunud, on päris tugevalt tunda.

Kolmas moos on Oma Maitse juuni numbri retsept. Maasikamoos basiilikuga. Sobivat hästi juustumoosiks, st erinevate juustude juurde lisandiks ja maitse täiustamiseks. Tegin esialgu väga tillukese koguse.

1 kg maasikaid

350 g suhkrut

25  keskmise suurusega basiilikulhete

Suhkur ja maasikad lasin korraks keema, edasi lasin podiseda tasasel tulel nii 30 minutit. Lisasin basiilikulehed ja töötlesin kogu kupatuse saumikseriga läbi. Esialgu tundus küll, et tegu on lapsepõlvest pärit naabritädi oblikasupiga, kuid peale hoolsamat mikserdamist, läks asi paremaks. Retsept soovitas veel kogu moosi läbi sõela ajada, kuid mina ei viitsinud. Samuti ütleb retsept, et moos on pigem külmkapi moos suvehooajaks. Tõenäoliselt sellepärast, et moos ei ole purki panemise hetkel enam keev. Mina lasin aga kõik korraks uuesti keema ja kavatsen baasika(basiilik+maasikas)moosi tavalisel viisil hoiustada. Maitse on väga põnev, selline kummaline tunne, maitsed ja siis mõtled hetke, ja siis kohe tahad veel! Proovisin kodus olnud parmesaniga ka ja oioi kui hästi sobib. Kui veel mõne jupi cheddarit ka saaks….Igatahes seda tahan veel teha!

basiiliku moos

Lisaks kuivatasin ühe suure laari maasikaid oma semu-severinil, tegin jupid liiga õhukesed, kuivasid peaaegu läbipaistvaks kelmeks. Maitsev on ikka,  sobilik müslile lisada ja niisama krõbistada. Hmm…tegelikult võiks kuivatada väiksemaid tervelt ja suuri poolikult ja neid siis kuivanuna näiteks valgesse šokolaadi kasta. Vot nii.

IMG_2670

PS Kes veel endiselt pole algust teinud maasikate talletamisega karmideks novembri hommikuteks… siis kuri on kohe karjas, kui te seda täna tegema ei hakka!

Njämm sõbrad!

Katt

Kuivatatud banaan

Meie peres süüakse üsna sageli igasuguseid pähkleid ja muid kuivatatud krõbuskeid. Eriti kiirelt kaovad kuivatatud banaanid. Arvan, et kui poisiklutt hambad suhu saab, võiksid need tallegi meeldida. Kui aga nende pakendilt lugeda, siis kasutatakse ikkagi säilitusaineid nende tõhusamaks hoiustamiseks. Eks nende ilus välimus ja krõmps olek peab ju kuidagi saavutatud olema. Seega otsustasin proovida kuivatad oma semu-severinil ka banaani.

Mis siin ikka keerulist, võtad banaani, lõikad viilud, laod resti peale, ootad 7 tundi  ja hopsti!

Katt

banaanik

Rabarberi kuivatamine

Juuni alguses tekkis minus vastupandamatu kihk hoidistada. Aga mida sa hoidistad juuni alguses? Maasikaid pole, vaarikaid samuti mitte. Rabarberimoosiga  on kuidagi omamoodi lood, lapsepõlve kodus sellest suurt ei peetud, kasutati näiteks massiks maasikatele lisaks. Nii otsustasin teha ühe laari kuivatatud rabarbereid oma uue sünnipäevakingiga (Severini puuviljakuivati).

Kõigepealt puhastasin rabarberid, koorisin ja lõikasin õhukesteks viiludeks, mõtlesin küll alguses  neid ka suhkrustada, aga kuna minu väike poisiklutt arvas teisiti ja “palus” suhkrustamisele kulunud aja endale, ladusin nad niisama kuivatile, vajutasin nuppu ja läks! Ootasin u 6-7 tundi, seda kahes jupis, sest ei julgenud masinat ööseks tööle jätta. Igatahes nii nägi see välja:

kuivatamine

Kui nüüd keegi küsib, et miks mitte tavaline kuivatamise meetod?  Miks selline keeruline vidin, siis vastus on lihtne – nimelt minul on kuivatamiseks kasutada ainult tavaline elektriahi, mida läheb sageli vaja, samuti on elektrist kahju, kui ahi pikalt töötab. Ja nuh, mis seal salata, tundus lihtsalt nii põnev ka 🙂

Igatahes sellised jumpstükid tulid välja.

Pilt

Pilt

Panin nad klaaspurki, ilusad kuivad ja klõbisevad on nad küll. Mõtlesin, et nendest võiks talvel näiteks kisselli teha, ja kui oleks neid suhkrustanud, ehk siis saaks niisamagi nosida.

Njämm-njämm kodusele kraamile!

Katt