Isetehtud jogurt

Kaua tehtud kaunikene. Muu ei sobikski sissejuhatavaks lauseks, sest ideaalse isetehtud jogurti retsepti otsingud võtsid aega üle poole aasta. Alustasin lihtsate juhenditega ja olen tänaseks jõudnud minule ja mu perele täiusliku variandini. Pealegi on isetehtud jogurt palju odavam, kui poest ostetud. Alati värske ja kõhule hea, sest bakterid on oma värskuse kõrgpunktis 🙂

Katsetused algasid Slow Cookeriga. See on üks väärt pill, mille ma umbes aasta tagasi endale soetasin. Kahjuks neid Eestist ei leia, aga Amazonist tellimine õnnestus ilma igasuguse suurema vaevata. Minu masinat saab näha SIIT. Ehk kunagi ka kirjutan oma SlowCookerist. Jogurti tegemiseks, vaatamata sellele, et kogu inglisekeelne maailm seda soovitab, ma Slow Cookerit ei soovita. Võib ju kah, aga saab tavalise poti meetodil kiiremini.

jogurt

Nimekiri asjadest, mida vajad:

  • Suur pott, minul tavaline 5l mahutav Hackmanni roostevabast terasest pott.
  • toidutermomeeter, minul hästi tavaline digitaalne toidutermomeeter
  • suur ja soe vatitekk, lisaks üks saunalina
  • 4 l vähemalt 3.5% piima, mina teen piimaga, mille rasvaprotsent veel kõrgem
  • soovi korral olen pannud vahukoort rasvaprotsendi tõstmiseks
  • 0.4 l elusat jogurtit, maitsestamata
  • 8-10 tundi aega, kuid reaalset tegemise aega ehk vaid pool tunnikest

Kõigepealt piim potti (ka vahukoor, kui peaks olema soov tõsta rasvaprotsenti), piim lasta peaaaegu keema, samal ajal mõõtes piima temperatuuri. Piim peab saavutama 80 kraadise temperatuuri. See tagab, et kõik võimalik jama, mis piimas võib olla, on kahjutuks tehtud. Edasi algab jahutamine, see võtab ikka veidikese aega, nii tunnike ja rohkemgi. Sõltub potist ja toa temperatuurist. Igatahes peab piim jahtuma 40 kraadini. Kuumem piim tapab bakterid, jahedamas aga ei lähe nad kasvama. Võimalik, et vahepeal on vaja ka nn piimakilet võtta. Kui temperatuur 40C, segada sisse 0.4l maitsestamata elus bakteritega jogurtit. Nüüd on ajamahukas osa läbi, jogurtipotile kaas peale, kõigepealt saunalinasse, mida on hõlbus ümber poti mässida ja siis see pamp teki sisse. 7-8 tundi ja ongi valmis! Pole vahet kas see pamp on magamistoa põrandal või köögilaual. Kui jogurt valmis, panen ta klaaspurkidesse ja külmkappi.

jogurt1

Tähelepanekud!

Ära kindlasti pane juuretist rohkem. St kui on 4 l piima, siis 0.4l jogurtit juuretiseks on küll. Võib isegi vähem olla. Algaja loogika võib ju mõelda, et mida rohkem baktereid alguses lisada, seda tummisem saab, kuid reaalsus on just vastupidine.

Valmimise aeg, 7-8h on täiesti piisav. Mõned soovitavad 12h ja mis kõik veel. Reaalsus on jällegi selline, et mida kauem jogurt teki sees küpseb, seda vedelamaks ta läheb ja ka oluliselt happelisemaks.

Järgmise korra juuretiseks võtan kohe peale jogurit valmimist umbes 0.4l jogurtit ja panen klaaspurgiga külmkappi. Nii hoiab jällegi raha kokku ja järgmine jogurtitegu on vaid piima hinnaga.

Nii et jogurtit tegema! Ja kohe! Ja ehk lõpuks see kevad ka tuleb ja maasikad ja muud marjad.

Mis saab olla paremat värskest paksust ja kreemisest jogurtist värskete marjadega.

Head,

Katt

Advertisements

Lihtne ja jahuvaba pitsapõhi

Ja ongi aasta uus! Loodame, et rahulikum ja murevabam kui eelmine:).

Blogi elab oma elu ja mina viimasel ajal oma. Söögitegemist on küll palju, kuid pildistada ei jõua. Küll lüüakse enne pildi tegemist juba hambad sisse ja küll on kogu elamine nii hämar, et kohe midagi pildilt aru ei saa. Nii need retseptid ootavad paberikesel külmkapiuksel oma aega, et ka pildi oma maitsele kaaslaseks saaksid.

See pitsapõhi on aga erand. Pildistasin pimedas ja veel telefoniga, aga mõte, et ka antud toit läheb lihtsalt külmkapiuksele oma aega ootama, tundus ülekohtune! Nii et siin ta on, maailma kõige lihtsam pitsapõhi, täiesti jahu- ja süsivesikutevaba ja kohe eriti pimedatel piltidel.

  • 250 g mozzarellat (riivitult)
  • 2 muna
  • näpuotsaga soola

Ega muud polegi, kui kõik komponendid omavahel segada ja võitatud pirukavormi suruda.

mozarellapitsa2

Selline põhi läks ahju, kraade 210 ja minuteid kulus umbes 15 (kuid kindlasti piilu ja jälgi, et mis ja kui palju juba toimunud). Peale seda jahutasin veidi.

mozarellapitsa

Selline põhi! Suurepärane! Peale määrisin tomatipastat, sinki, juustu, tomateid ja mida kõike veel! Edasi peab ahjus ainult nii kaua küpsema, kui lisatud juust sulab ja valmis ta ongi. Lihtsam on lõigata ja tükke tõsta, kui pitsa on veidi jahtunud. Eks muidugi on ta pehmem kui tavaline jahuga põhi, kuid kui jahu kohe üldse ei taha või lihtsalt hetkel pole, on antud pitsa asendamatu! Ja nii lihtne!

Head jaanuarit kallid sõbrad!

Katt

Klassikaline vanakooli sült

Jõulud ja sült, ajatu klassika. Olles nii toiduhuviline kui ma olen, polnud ma selle sügiseni ise ja üksi sülti teinud. Mis parata, mõtted karvastest seajalgadest hirmutasid päris korralikult. Seega otsustasin teha süldi jalgadeta ja ainult koodiga. Et kas kallerdus, küsite, muidugi kallerdus ja kuidas veel! Edasiste sülditegude lihtsustamiseks kirjutasin viimasel korral kõik kogused paberile, ka soola, sest alati on nii tüütu lugeda, kui soovitatakse maitse järgi mingisuguseid aineid lisada. Siin ta siis on, maailma parim sült!

sült

  • 1.9 kg kooti (oli üks suur ja üks väike)
  • 2.2 kg läbikasvanud sealiha
  • 4 keskmist porgandit
  • 2 koorega sibulat
  • 15 vürtsitera
  • 15-20 pipratera
  • 5 loorberilehte
  • 50 g soola
  • vett (nii palju, et 10 liitrises potis olid kõik komponendid ühtlaselt kaetud ja ehk veel 2-4 cm pealegi)

Sülditegu algas eelmisel õhtul, kui kõik liha hoolega loputasin ning külma vette ööseks likku jätsin (tõstsin verandale jahedasse). Järgmisel hommikul keetsin esimese asjana lihad läbi ja valasin esimese keeduvee ära. Vanarahva sõnul on need kaks etappi (külmas vees loputamine ja üks kord kiirelt läbikeetmine) hea süldi võtmeks. Edasi panin kõik osad vette, ajasin vee keema, lisasin kooritud, kuid tükeldamata porgandid ja koorimata sibulad.

IMG_20151130_105219

Nüüd tuleb üks pikk ootamine ja tasasel tulel keetmine, oluline on ka pidev vahu ära võtmine, et sült jääks pärast ikkagi klaar. Umbes keskel, lisasin maitseained. Kogu keetmise etapp võtab umbes 3 tundi. Kui keetmine valmis, võtsin liha ja koodid välja, eemaldasin naha ja tükeldasin lihad peeneks. Kurnasin vedeliku (et ikka loorberid ja piprad kätte saada), valasin koos lihaga uuesti potti, ajasin korraks keema ning jaotasin siis külma veega “töödeldud” kausidesse. Nahk jms läks koerale, vaevalt, et tänapäeval keegi miskit sellist oma süldist leida soovib. Kuna süldi tegemine on ikkagi üks pikk töö, uurisin ka võimalikke säilitusvariante. Üllatuslikult külmutavad päris mitmed perenaised sülti sügavkülmas, enne tarbimist aetakse korraks keema ja jaotatakse kausidesse nagu  muidugi. Pole küll ise proovinud, aga tundub igati kasulik ja mõistlik lahendus. Head sülditamist kallid sõbrad!  Ja mõnusat jõulumenüüde koostamist!

Katt

Juustukuklid, jahuvabad

juustukukkel

Viimasel ajal on toidublogides ja üldse igal pool palju juttu nii gluteeni- kui ka jahuvabadest toitudest ning nende kasulikkusest. Kuigi ma olen üsna kindel, et enamikul jahude vältijatest on põhjused meditsiinilises mõttes kaheldavad ja rasked tsöliaakiahaigeid on ikkagi vähemuses, ei saa ma mainimata jätta, et sellised retseptid tunduvad põnevad. Seega proovisin selliseid “kukleid”, mis valmivad jahuta, ei tõsta veresuhkrut ja on üldse kasulikud. Retsept Nami-Namist.

Kogusest tuli 9 kuklit

  • 250 g riivjuustu
  • 5 muna
  • 3 spl jahvatatud psülliumikesti (leiab tervise- ja ökopoodidest, annab munale “jahusema” oleku)
  • 2 tl küpsetuspulbrit

Tegemine on superlihtne! Vahustad munad üsna korralikult, segad juurde juustu ja “pulbrid”, jätad umbes 10 minutiks paisuma ja seejärel tõstad 9 pätsikest küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpsesid 200 kraadises ahjus u 25 minutit. Kui nüüd päris aus olla, siis ega päris kukleid nad ei asenda. Meespere arvas, et need on pisikesed kõvad omletikesed ja selline see maik suures osas on, kuid vahelduseks väga hea! Kui teha neist burger või võileib, petavad juba päris hästi ära!

Ilusat suve,

Katt

Karulaugu määre/pesto

karulauk

Minu jaoks on karulauk täiesti uus asi, lapsepõlvest ma sellist taime üldse ei mäleta. Meie teed ristusid alles mõned aastad tagasi toidublogides surfates. Eelmisel kevadel tõin turult mõne taime ka oma aeda kasvama, kuid väga nende püsima jäämisele ei panustanud, sest aed sai istutamise järgselt kõvasti vett ja vilet ning istutusala peaaegu hävines. Ja üldsegi pidavat karulauk  seemnest kasvama minema ja mugulatega möllamine olema tühi töö. Aga olemas nad on, kehvakesed küll, kuid on ilusti oma rohelised ninad õunapuu all välja pistnud (koduaias pidavat puudealune parim paik olema). Maitselt on karulauk salakaval, meenutab küüslauku ja rohelist sibulat ja kange kui püssirohi! Eriti hea varakevadiseks turgutuseks. Eks ole ta ju üks esimesi rohelisi vägilasi, mis uuel aastal oma võimu näitavad, kõik muu ju veel möödunud aasta vana. Karulaugust tehakse pestot ja igasugu muid värke veel lisaks, kuid kõige lihtsam ja maitsvam on teha tavalist toorjuustumääret. Meil süüakse kodus väga kanget, nii et kui armas lugeja tahab veidi pehmemat elamust, tasub karulaugu kogust vähendada!

  • 1 osa karulauku
  • 2 osa tavalist toorjuustu
  • maitse järgi soola

Karulaugu tükeldan kergelt noaga, et saumiksril oleks lihtsam tööd teha. Löön toatemperatuuril seisnud toorjuustu peale ja mikserdan ära. Kõik. Panen karpi ja külma ja ideaalne leivamääre tükiks ajaks võtta (sobib ka omletile lisandiks, pastale). Kui ise metsas lehekesi korjata ei taha (või ei tea kust otsida), võib küsida sugulastelt ja tuttavatelt või mõnelt turul müüvalt tädikeselt osta. Kuna karulauk on kaitseall olev taim, siis tasuks eelistada ikkagi kas koduaiast nopitud lehekesi (ka selliseid on turul saada) või siis seemnest endale ise külvata. Põhimõtteliselt metsas natuke ju endale korjata võib, kui mugulaid ja mullapinda ei rikuta. Suurtes kogustes korjamine ja müümine on keelatud.

karulauk topsis

Sooja kevadet, sõbrad!

Katt

Kana majoneesiga

Kiire ja lihtne õhtusöök inimestele, kes pelgavad süsivesikuid, kuid mitte rasva või kes lihtsalt ei ole läinud rasvavaba maaniaga kaasa. Sarnaseid retsepte on  internetis liikvel palju, eriti kui sattuda süsivesikutest hoidujate retseptidesse kolama. Minul tuli siis selline suur pannitäis imehead toitu, mis on väidetavalt ka kasulik (ei tõsta veresuhkrut ega jõnksuta insuliini taset edasi-tagasi). Eks uurige ja puurige ise.

  • 500-600 g kondita kana kintsuliha
  • 3-4 sibulat
  • 250-300 g majoneesi
  • soola ja pipart.

IMG_20150310_160223~2

Kõigepalt pruunistasin sibulad ja kintsuliha soola ja pipraga pannil. Seejärel määrisin vormi võiga ja ladusin kanatükid ja sibularattad ühtlaselt vormi. Peale määrisin majoneesi ning küpsetasin u 180 kraadises ahjus 35-40 minutit. Söö värske salatiga või kui süsivesikutest on ükskõik, ka kartuli või riisiga. Head isu!

 

Katt