Banaani külmutamine

Viimasel ajal olen märganud, et otsin uusi ja põnevaid viise taaskasutuseks ja raha kokku hoidmiseks. Eks selline mõtteviis ole minule üsnagi omane, kuid teadlikult “tegelen” sellega viimase aastakese. Nii tekkis mõte seda ka siin jagada. Esimeseks selle teemaliseks sissekandeks võtsin banaanide külmutamise, mis on väga lihtne ja lõbus viis raha kokku hoidmiseks ning uute retseptide välja mõtlemiseks.

IMG_20170318_100653

Juba selle aasta jooksul on näiteks Prismas olnud korduvalt äärmiselt suur allahindlus banaanidele, nimelt 49 senti kilo. See on ikka väga väike hind! Nii et pole midagi imelikku, kui sellise soodustuse ajal tekib meie koju korraga 4-5 kg banaani! Mis ma sellega siis teen? Kõigepealt söövad kõik muidugi oma kõhud/isud banaanist täis. Seejärel võib mõelda MUFFINITE ja smuutide tegemisele. Kui aga aega või tahtmist just sel hetkel, kui pood soodustust teeb, ei ole, võib neid edukalt ka külmutada. Teha nt JÄÄTIST , mis on alati kindla peale minek. Või külmutada kookide, küpsetiste ja smuutidele jaoks.

Külmutamise variante on palju.

  • Võib panna tervelt, koored peal ja terve kobar korraga. Seda muidugi siis kui külmikus on ruumi. Sulatamiseks võib need välja võtta eelmisel õhtul. Selline viis sobib kookide ja muffinite tegemiseks. Pärast sulamist on banaani väga lihtne koorest eemaldada (on nagu tihke moos ja hiljem banaani purustama ei peagi).
  • Teine variant on banaan viilutada või tükeldada, selline viis on hea smuutide ja jäätise tegemiseks. Smuuti jaoks ei pea isegi väga sulatama, saumikser teeb ka külmunud viiludest kiirelt karge smuuti.
  • Kolmas variant on kõige mõistlikum, kui külmikus on vähe ruumi ja/või banaane palju. Sellisel juhul töötlen banaanid saumiksriga juba enne külmutamist. Siin on oluline pakendile märkida purustatud banaanide kogus. Smuuti jms jaoks ei ole see muidugi oluline, aga küpsetamise jaoks hädavajalik. Ja purustatud banaaidest enam aru ei saa, kas neid oli seal 3 või 5.

Kui külmutamise temaatika hetkel üldse ei kõneta, siis võib mõelda ka kuivatamise peale. Kuivatatud banaani on hea niisama näksida, lisada müslisse ja palju muud. Selle kohta vaata SIIT

Hoiame kokku!

Katt

Advertisements

Täna aias. Kasvatame mustikaid ja karulauku.

Ilm on täna lihtsalt imeilus. Soe ja värske. Kõik on kuidagi äkki lehte läinud. Äärmiselt mõnus 🙂

Samas süda valutab, et ühtegi head ja huvitavat toitu pole teinud. Laual on lihtne söök ning käib kibekiire toormooside “hävitamine”. Uued tulevad ju kohe peale! Seega mõtlesin, et mis siis ikka, postitan tänasest aiast lihtsaid klõpse. Pisikesed jutud ka juurde. Siit nad tulevad.

 

Pisike sibul, Peipsi oma lausa. Ostsin nädal tagasi Tartu turult ühelt memmekeselt, pidi eriti hea sort olema, tulevat 2-3 mugulat alla ja palju rohelist peale. Eks me näe.

Sibul

Karulauk. Sõbra aiast mättaga toodud, õnneks on õiekesed ikka külge teinud. Teadupärast paljuneb karulauk just seemnetega õiest. See karulaugu paanika, mis hetkel toimub, on muidugi naljakas, aga maik on tal hea ja kevadet kuulutab ta ka. Nii et hoiame pöialt, et läheb ilusti kasvama.

Karulauk

Tavaline mesimummu pepu ja Paide taliõuna õis. Nagu mu vend ütles, tuleb hea veiniaasta!

Mesilane Paide taliõunal

Kännasmustikas Goldtraube. Nende mustikatega on nüüd nii, et see on kohe omaette projekt. Tegime neile eraldi, kilega voodertatud pesa, mille madala pH-ga turvast täis vedasime. Taimi kokku üheksa. Kui kogu selle jampsi peale mustikaid ei tule, siis ma ei tea..

Kännasmustikas Goldtraube 71

Samuti õitsevad sõstrad ja maasikad.

Punane sõstar

Maasikas

Võtsin julguse kokku ja istutasin kasvumajja paprikad ja tomatid (pildil Maike).

Paprika.jpg

Tomat Maike.jpg

Piltide põhjal võib vist juba oletada, et olen suur sibulate/laukude sõber. Seega ka murulauk. Teda  vaesekest olen 3 korda mööda hoovi mättaga edasi-tagasi vedanud. Ehk nüüd on ta leidnud oma koha.

Murulauk

Kulinaarsete kasvatuste lõpetuseks üks rukola ka.

Rucola

Ja üks tulp, tegelikult on kolme sorti, aga telefon keeldus neid pildistamast.

Tulp nimega

Pildile ei soovinud täna jääda rohemünt, eriti kange piparmün, meliss, salat, basiilik, ploomid, tikrid, küüslauk ja mõned veel. Nendega teretame veidi hiljem.

Näpud mulda!

Katt

 

Isetehtud vanillsuhkur

Olid ajad, kus vanillsuhkur, või õigemini see va vanilliinsuhkur ajas mul harja ikka nii punaseks, et võisin vabalt pikki ja keevalisi vestluseid pidada teemadel, millest ikkagi vanilliin on tehtud, kui kehv ja kahjulik ja kõike muud tema tarbimine on. Tänaseks olen vanem ja rahulikum ning nii kirglikult enam teemat ei võta. Kuid vanilliini põlgan endiselt, eriti arvestades asjaolu, et selle päris õige vanillsuhkru tegemine pole üldse keeruline ega ka kallis. Mina panin oma suhkru maitsestuma nüüd, novembri alguses. See tähendab, et jõulukinkide tegemise ajaks on ta täpselt paras. Väga lihtne ja omanäoline kingitus. Eriti kui juurde otsida mõni viguriga purk ja teha kaunis silt. Jõulud ei ole kaugel, armsad sõbrad :). Tehke ettevalmistusi juba nüüd. Siis on päris jõuluajal hea diivanil pikutada, vaadata Die Hardi ning glögi juua (ikka õige vanillsuhkruga muidugi).

vanill

  • 1.5 kg kvaliteetset ja peeneteralist suhkrut
  • 5 vaniljekauna, sellised korralikud ja suured ja nätsked

Kõigepealt võtsin puhta, umbes 2kg mahutava purgi. Pesin veel kindluse mõttes üle ja kuivatasin paberiga, et mingeid muid aroome ei oleks. Siis võtsin vaniljekaunad ning poolitasin nad noaga, piki kauna. Edasi on hõlbus noaga kogu kaunasisu eemaldada (noaga mööda lahtilõigatud kauna õrnalt lükates). Kogu seemnepudi panin pisemasse kaussi, kus oli u 100g suhkrut. Kui seemned korjatud, tükeldasin kauna u 3-4 tükiks ja pistsin ka need suhkrusse. Nii tegin kõikide kaunadega ja segasin väikese koguse suhkruga läbi. Alles siis segasin ülejäänud suhkru hulka. Suured kauna tükid korjan hiljem välja, neid saab edukalt vaniljekastmete või kreembrülee keetmisel kasutada. Seismise miinimun on nädal, kuid ma soovitaks ikka kauem, Seda aroomikam suhkur saab. Aeg-ajalt segan suhkru läbi, ehk nii päeva paari tagant, et maitsed ühtlustuks ja olgem ausad, see on ka niisama  mõnus ja lõhnav tegevus :).Kinkepurki panen vahetult enne kinkimist.

vanillsuhkur

Igaks juhuks vahemärkusena: vanilliin on puidutööstuse nö jääk, millel on vaniljele sarnane aroom/maitse. Kuna ta on väga odav, kasutab suurtööstus absoluutselt kõikjal just vanilliini (jäätised,koogid,šokolaad jne jne). Soovitan pakendit lugeda ja vanilliiniga asju mitte süüa, kasvõi ainult maitse pärast 🙂

Katt

Tomatid aknalaual vol. 2

Tere hommikust! Kas tuleb äge päev? Peab tulema!

Kevad on täies hoos, kui vaid välja arvata üleeilne tuisk:). Üha soojemate ilmade ja suure päikese saabumisest annab aga kindlalt märku minu järjest rohkem roheliseks värvuv aknalaud. Tahtsin seda ka teiega jagada (vol 1. on mõni postitus taga pool).

varto tomat1

Nagu näha, on mu mulda pistetud seemnetest saanud juba ilusad taimed, kes ka juba uude koju kolinud!

varto tomatBasiiliku lible

basiiliku taim

Ahjaa, veel nendest va suhkrulehtedest. Idanema läks kümnest seemnest kaheksa, pole paha, mis. Kahjuks tabasid minu suhkrulehe istandust ühed pisikesed näpud, mis naksaki paar suhkrulehe liblet mulla seest välja tõmbasid. Kaheksast sai kuus. Ja kuuest viis, kui millegipärast see kuues ikkagi kasvama ei läinud. Tänaseks erilist edasiminekut ei ole. Hoian teid kursis, kui kasvus või välimuses peaks mingisugune muutus toimuma!

Katt

Plaane suveks ehk rõdul tomatite, suhkrulehe ja basiiliku kasvatamine

Johhaidiii, kuhu see aeg kaob? Igatahes aeg on seal maal, et esimesed kevademärgid on kohal ja hobiaedniku näpud sügelevad. Kuna see suvi jääb mul aiamaal vahele (algavad suuremat sorti ehitustööd ning lisaks on peresse oodata muid segavaid faktoreid), üritan oma mulla kirge rahuldada rõdul. Selle tarbeks panin umbes 3 päeva tagasi mulda nelja sorti seemneid.

idud

  • Kõigepealt madala potitomati nimega Venus seemneid. Tegu peaks olema ka toas kasvatamiseks sobiliku vormiga, pisikesi umbes 25 g oranžikaid tomateid peaks tulema terve suvi läbi, taim jääma nunnult kompaktseks ja lihtsalt hooldatavaks. Esimesed taimejupikesed pistsid oma pead välja täna (vasak rida).
  • Paraguai suhkruleht ehk stevia. Vasakult teine. Sellise isendiga mul kogemused puuduvad. Pidavat olema väga tervislik ja mitusada korda magusam kui tavaline suhkur. Samas sobivat hästi rõdule ja aknalauale. Miks mitte, eks! Seemned olid küll üsna kallid (10 ebamaiselt pisikest seemnekest maksid 3 euro kanti) ning juhend hoiatas, et kümnest idaneb heal juhul 4-5 taime ja selleks kulub 7-14 päeva, nii et lootused saada suurt ja suurepärast saaki eriti suured ei ole. Üllataval kombel on aga minu 3 päeva tagasi pandud kümnest seemnekesest juba tänaseks viis pisikeset lehealget olemas. Võib-olla siis ei arene kõigist taim? Ei tea.
  • Basiilik. Vasakult kolmas. Sellega juhtus nüüd selline lugu, et kuna basiilikuseemned on pisikesed ja mullakarva ning minu silmad olid alles suhkrulehe tibatillukeste seemnetega tegelemisest väsinud, kukkus neid mul näppude vahelt suvaline arv suvalisse kohta. Mida on näha ka pildil. Aga kõik on tublisti juba kasvama läinud ja eks ma nopin neid lihtsalt vähemaks. Basiilikuid on väga erinevaid sorte, kuid kuna mina olen harjunud selle tavalise poes müüdavaga, valisingi pildi järgi kõige sarnasema. Näis.
  • Viimasel real on veel üks tomat, nimega Varto, Eesti sort. Selle ostsin tegelikult natuke kogemata, tundus, et tegu on sarnase sordiga kui Venus, kuid kuidagi jäi kahe silma vahele, et taim kasvab ikkagi kuni 120 cm. Usun, et taime või paar mahutan rõdule ja eks ülejäänud jagan laiali. Esialgu ei ole muidugi midagi veel jagada, sest Varto on ainuke, kus elumärke veel ei ole.

idud lähedalt

Mina potindan vanas šašlõkikarbis, ei mingeid peeneid karpe ja pikeerimis komplekte. Tomatiseemned vajutan kergelt mulda, basiiliku veel kergemalt ja suhkruleht lihtsalt mulla pinnale. Piserdan paar korda päevas veega üle ja idanemise soodustamiseks katan tavalise läbipaistva kilekotiga (kuhu poes õunad ja tomatid pistetakse). Kui taimekesed juba suuremaks kasvavad, plaanin tõsta nad 0.4l jogurtitopsidesse ja laduda aknalauale. Aga sinna on veel veidi aega.

Soovitan kõigil midagi ikka kasvatada, kasvõi aknalaual. Nii kihvt on vaadata, kuidas nad tärkavad ja päikese poole ennast sirutavad!

Katt

Kodu(igatsuse) kotletid ja Soome toit

Huh, küll ikka võõras toit on harjumatu. 3 nädalat on möödunud mõõdukalt kiiresti, tuleb möönda, kuid mitte piisavalt kiiresti. Igatsus koduste maitsete järele on kuidagi eriti aktuaalne. Ei istu mulle need kümnes erinevas variandis lihapallid, ei hooli ma kummalistest kaneelikuivikutest (mis lugu nendega on, ma veel aru saanud ei ole, nad on kõikjal ja ka neid on terved seinatäied kaupluses). Lisaks on peaaegu kõik piimatooted rasvavabad – piim, kohupiim, jogurt jne. Juustuga on küll paremad lood, kuid eriti kehv on asi hapukoorega või õigemini selle analoogide leidmisega. Olgu öeldud, et ma ei ole kuskil Keenias vaid siinsamas Soomes, kuskil keskel. Ja kindlasti ei ole see söögiasi ka nii hull, kui mulle tundub, aga millegipärast on hetkel kogu trots ja koduigatsus koondunud toidule.

Ikaldasin siis tänagi rasvavaba kohupiimaga ja tundsin, et aitab! Võtsin sügavkülmast hakkliha, kasutasin google`i tõlkeabi riivsaia nimetuse tõlkimiseks (poe tiir tuli muidugi ka teha) ning hakkasin kotlette tegema. Tuli umbes 20 muhedat kotletti.

  • 750 g segahakkliha
  • 1 väga suur sibul hakitult
  • 3 keskmist muna
  • 2 peotäit riivsaia
  • soola ja pipart

Segasin kõik ained kätevahel kausis kokku, lisasin 2 tl soola (olgu öeldud, et mul on mingisugune roosa öko sool ja see võib vabalt olla mahedam kui tavaline) ja tegin proovipraadimise. Oli liiga mage, segasin soola juurde ja praadisin uuesti. Siis sai täpselt paras. Oeh, korraks oli kodu tunne…

IMG_20141009_210501

Katt

Odrajahu küpsised ja sünnipäev!

Ja naksaki on aasta täis. Müstika. Igatahes, palju õnne kallis blogi!

Sünnipäevaks peaks torti tegema, eks. Nii sirvisin minagi oma lemmik vihikuid, kuid midagi erilist silma ei jäänud. Nii tegin hoopis odarajahust küpsiseid, mis tulid äärmiselt maitsvad ja on samas ka lihtsad teha. Sellest aga hiljem.

Kuidas siis blogimise aasta läks, kiirelt ja kahjuks ka vähem vingelt kui lootsin 😀 Lugejad ja vastukaja on muidugi väga kihvt! Aitäh teile kõigile, kes te kodukatti piilumas käite! Muide, väga lahe on vaadata, et kui nädalavahetusel on ilm kehv, on blogilugejaid oluliselt rohkem. Vähem vinge olemise moment on nimelt tegemata toitudes, või õigemini kehvas pildimaterjalis. Talvisel ajal oli nii palju ahjupotitamist jms, kuid pildid ebaõnnestusid totaalselt kehva valguse tõttu. Samuti söödi mõnel korral toit kiiremini ära kui ma seda pildistada jõudsin :). Tühja kaussi ju ei pildista. Igatahes, mis sobiks ühele sünnipäevapeole paremini kui väike statistika:

Kõige populaarsemad postitused :

  1. Lihtne rabarberikook 
  2. Lihtsad kookoseküpsised
  3. Kreembrülee
  4. Mustsõstramoos
  5. Suvikõrvitsa hoidis

Ise tooksin veel välja enda suurimad avastused ja lemmikud, kõigepealt Werneri juustukook , millest sai alguse minu suuremat sorti juustukookide möll. Teisena kõrvitsasai , mida samuti olen tänaseks päevaks küpsetanud vaat et tööstuslikes kogustes nii külla võtmiseks kui ise söömiseks ning saanud alati vaid tunnustavaid sõnu. Kolmandana porgandimuffinid , mis valmisid nö lõdva randmega katsetades ja said ära märgitud ka Selveri lehel, kui tummised muffinid. Eriti naljakas on asjaolu, et need muffinid on ühed kahest toidust, millest mul blogis pilti pole. Selveri lehe pilt on see eest väga kena.

Kokku piiluti kodukatt lehele aasta jooksul 11 516 korda.  Postitusi tuli kokku täpselt 80. Kõige kuumem kuu blogilugemiseks tundub olevat september. Kõige vähem aga november. Nädalapäevadest laupäev, mis on eriti kihvt, sest olen ise suur blogide sirvimisega nädalavahetuse alustaja.

 IMG_20140618_164112

Aga nüüd odrajahuküpsiste juurde. Retsepti leidsin maheteraviljatooteid tutvustavast brošüürist, mille ökopoest hajameelselt kaasa kahmasin. Tegin topelt koguse (siin retseptis juba topelt kogus), millest tuli umbes 1 või kui lohakalt laotada 1.5 pannitäit küpsiseid.

  • 100 g toasooja võid
  • 2 munakollast
  • 2 spl suhkrut
  • 200 g odrajahu
  • 2 spl nisujahu
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 50 g tükeldatud datleid (originaalis jõhvikad)
  • peale pudistamiseks demerara suhkrut, originaalis soovitati ka pähklipuru

Esmalt vahustasin toasooja või suhkruga, lisasin munakollased, teises kausis segasin ülejäänud kuivained ning lisasin nad võisegule. Taigen jäi selline purune, nii et pigistasin peos puru-pudi pallikeseks ning surusin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile laiaks. Meie peres on alati popid olnud ameerikalikud suured ja laiad küpsised, nii et võtsin ikka korraliku peaotäie ja surusin mõnusalt lapikuks. Peale siputasin suhkrut. Küpsesid nad u 180 kraadi juures 20 minutit. Kuna taigen ise on odra tõttu pruunika varjundiga, passi peale, et üle ei küpseta! Küpsised ei näe välja just kõige paremad, kuid maik meenutab veidi Digestive küpsiste oma ning on seetõttu automaatselt väga head!

IMG_4926

Katt