Spagetivorm

Üks vana sõber lapsepõlvest. Tegin seda kindlasti juba siis, kui aastanumbrid algasid ühega. Millegipärast oli nüüd tulnud sisse suur paus, liiga suur. Viga saab koheselt parandatud ja roog uuesti menüüsse võetud! Veidi mäkerdamist on, kuid maitse ja, mis seal salata, kogus korvavad vaeva. Saab vabalt soojendada ka järgmisel päeval. Tõenäoliselt on algmõte pärit taaskord mõnest vanast Kodukirjast.

  • u 400 g spagette (saab hakkama ka vähemaga)
  • 400 g hakkliha
  • 1 väga suur sibul
  • 2 porgandit
  • 3 pisikest küüslauguküünt
  • 400 g purustatud tomateid (tšilliga)
  • kuivatatud ürte 1-2 tl (nt basiilik või muu meelepärane)
  • 40-50 g võid
  • 0.5-1 dl tavalist nisujahu
  • 6-7 dl “kanget” piima
  • soola ja pipart
  • 150 g riivjuustu

Kõigepealt spagetid (kiidan väga Barilla pastatooteid) soolasesse vette keema. Samal ajal praen hakkliha, üsna praadimise alguses lisan ka tükeldatud porgandid ja enne valmimist sibula ning küüslaugu. Järgmisena valan peale tomatisegu, ürdid ja soola/pipra. Jätan hauduma ning seejärel kindlasti maitsen! Ja vajadusel siis soola või pipart juurde. Spagette tasub keeta mõõdukalt, see tähendab, et liiga pehmeks kindlasti keeta ei tohiks. Viimase üksikkomponendina teen kastme, selleks sulatan või ja segan selles jahu võimalikult ühtlaseks pastataoliseks massiks ning hakkan siis tasapisi piima lisama, ise kogu aeg usinalt segades. Kui kaste peaaegu valmis, maitsestan soolaga. Kui kõik 3 osa valmis, laotan nad kihiti vormi. Kõige alla pasta, siis tomatisegu ja peale kaste ning tavaliselt jagub antud kogustest teha ka teine ring. Peale raputan juustu ja pistan 230 kraadisesse ahju u 20-30 minutiks. Lihtsalt suurepärane talvetoit!

spagetivorm

Katt

Pasta kana- ja juustukastmega

Nädal aega mõtlen sellest roast. Retsepti pole, samuti pole varem seda söönud, aga mingisugune teadmine on olemas, et just selline toit peab ühel vihmasel ja tuulisel laupäeval ahjust tulema. Lihtsalt segasin kokku ja tõenäoliselt jäängi segama 🙂 Tegelikult tahtsin pisikesi brokkoli tükke ka panna, kuid kuna olen kodust rohkem kui 700 km kaugusel, polnud suuremat vormi kuskilt võtta ja brokkoli tuli niisama kõrvale krõbistada. Keskmise ahjuvormi jaoks ja umbes 6-8 tublile sööjale:

  • 400 g meelepärast pastat (+ 1 kanapuljongikuubik)
  • 800 g tükeldatud kanafileed
  • 60 g võid
  • 2 sibulat
  • 2 küüslauguküünt
  • soola ja pipart. Maitsesta ja lisa, maitsesta ja lisa!
  • 2.5 dl (vahu)koort
  • 3 kulbitäit pastakeedu vett
  • 200 g riivjuustu
  • + u 150 g õhukesi juustuviile

IMG_20140927_171511

Esimese asjana panin pasta keema, keeduvette lisasin soola ja ka ühe puljongikuubiku, et pastalgi mingisugune kanaline maitse oleks. Järgmisena kuumutasin pannil kanatükid, lisasin või ja tükeldatud küüslaugu ning sibula. Maitsestasin soola ja pipraga. Selleks ajaks oli pasta keeduvesi juba kergelt jahuseks tõmmanud (nagu need pastaveed ikka tõmbavad) ning võtsin sealt pannile lisamiseks 3 keskmist kulbitäit vett. Segasin kogu kauba pannil läbi ning lisasin 2 dl koort ja paari minuti pärast ka riivjuustu. Siis kurnasin pasta, valasin selle ahjuvormi põhja. Peale kallasin kana- ja juustukastme (segasin kergelt pastaga läbi) ning kõige peale laotasin õhukesed juustuviilud. Nüüd pistsin veel veidikesest ajaks väga kuuma ahju, et juust kiirelt sulaks ja kerge pruunika jume võtaks. Lihtsalt super ja nii lihtne, et lausa häbi!

Mis aga puudutab kodust kaugel olemist….siis jah. Kodu on väga kaugel ja koos miksrite ja kausside ja vanillsuhkru ja kõige muuga. Ja mis kõige hullem – koju saab tagasi alles jõuludeks. Pea vastu, kallis blogi, kuni ma sinuga mõnusalt ja hubaselt aega veeta ei saa. Pea vastu!

Katt

  • Spaghetti carbonara

    Ma ei mõista, kuidas ma alles sel aastal spaghetti carbonara avastasin, uskumatu. Ja uskumatu kui lihtne on selle roa tegemine. Võtmeks on kvaliteetsed spagetid, mille pealt selle roa tegemisel ei soovita kokku hoida. Teiseks momendiks on lõpus aset leidev segamine, mida kindlasti ei peaks tegema enam potti tulel hoides, mõned retseptid soovitavad isegi korraks kuumutada, kuid nii toimides, on munapuder garanteeritud! Retsept üsna klassikaline, eks igal kokal oma, minu ainete vahekorrad on välja kuunenud mitmekordsel katsetamisel. Peaks veel lisama, et mõned kasutavad kastmes ka valget veini, mina selleks põhjust ei näe. Kogus tuleb suur ja on väga-väga maitsev!

    • 500 g spagette
    • 250 g suitsupeekonit (vist läks isegi pisut rohkem)
    • 100 g Parmesani juustu riivitult
    • 3 dl kohvikoort
    • 4 suurt muna
    • maitse järgi musta pipart

     

    Kõigepealt panin spagetid keema, vett peab olema palju (5-6 l) ning selles ka parajalt soola, olen pannud 2-3 suurt teelusikatäit. Edasi praadisin pannil tükeldatud peekoni, teises anumas segasin kokku munad, kohvikoore ja juustu, lisasin segule ka musta pipart. Munasegule valasin juurde peekonid. Kui spagetid valmis (al dente), kurnasin  ning valasin nad tagasi samasse potti ja asetasin poti tagasi samale pliidirauale, kus spagetid keesid, kuid kindlasti olin selleks hetkeks juba tule alt ära keeranud.

    IMG_4543Ruttu valasin peale kastme ning segasin kiirelt läbi. Mina kindlasti ei soovita siinkohal kogu kupatust kuumutada, sest muna pudrustub äärmiselt kiirelt. Kuum pasta teeb oma töö ilusti ära!

     

     

    Bon Appètit!

     

    Katt

    Kõige lihtsam salat maailmas

    See on selline salat, mille retsepti ei peaks tegelikult üldse kirjutamagi. Arvan, et kõigil on mingi selline toit, mille lihtsalt viskad kokku ja ongi kõik. Minul on üheks sellistest just seesama salat. Tegin seda hiiglasliku poti jaanipäeva grilli kõrvale, sobis väga hästi. Olen muidu sellise tugevama maiste sõber, kuid kuna põhiroaks oli ikkagi grillilt tulev, tegin salati väga tagasihoidliku.

    500 g pennet või muud lemmikut pastat

    1 suur pikk kurk

    2 suurt peotäit pisikesi tomateid

    2 suurt peotäit lehtsalatit

    200-300 g hapukoort

    200-300 g lahjat majoneesi

    salat

    Keedad pasta soolaga maitsestatud vees ära, mitte just kõige pehmemaks. Oluline on vett piisavalt soolaga maitsestada. Pasta on võimalik täiesti ära rikkuda, kui soola ei lisata õiges koguses keetmise ajal,  samuti “vajab” pasta soolast vett, et oma muude omadustega eputada. Ei soovitata lisada õli (mida mõni aeg tagasi veel tehti), õli muudab pasta pinda, kastme (näiteks bolognese) maitsed ei saa pastasse nö sisse. Edasi loputad külma veega. Kurk juppideks, ise vaatad kui suuri ampse soovid, mulle meeldib üldiselt kurk maksimaalselt suureks jätta. Seda kahel põhjusel, nimelt on nii maitse palju mõnusam ning kurgis olev kasulik kraam on just koores ning koort hakkides hakkab kõik kasulik sealt kiirelt kaduma. Salati rebid suupäraseks, tomat pooleks (mina raputan alati tomatile ka pisut pipart). Segad kõik kokku ja valmis ta ongi. Väga mahe ja just sobilik tugevamaid maitseid toetama. Kogus paras suuremale seltskonnale.

    Njämm-njämm sõbrad!

    Katt