Rabarberimoos, ekstra karamelline

Ja käes ta ongi, hoidiste aeg! Teretulemast!

Üks ütlemata lihtne ja hõrk rabarberimoos. Nagu olen varasemalt kirjutanud, siis mulle tavalised kooslused nagu rabarber ja maasikas jms, kohe üldse ei meeldi. Apelsiniga on enam-vähem, aga see on ka juba meeldivuse piiril. Puhas rabarber on ikka õige ja hea! Retsepti leidsin raamatupoes ühte hoidiste raamatut sirvides, loodan, et vahekorrad jäid õigesti meelde ja kui ei jäänudki, siis moos on ikkagi mõnus. Kujunduse järgi arvan, et tegu oli Ragne Värgi raamatuga, aga kindel ma pole. Kui uuesti raamatupoodi satun, vaatan järele!

rabarberimoos 2

  • 1.5 kg puhastatud rabarbereid
  • 600 g suhkrut
  • 2 tl kaneeli
  • 1 dl brändit

Tegemine on lihtne, tükeldad rabarberi ja valad kõik ained potti. Keetmine on pikk ja aeglane, et kõik alkohol ikka aurustuks ja moos muutuks karamelliseks. Madalal tulel võttis keetmine ikkagi üle tunni. Enne purkidesse panekut lasin korraks moosi ka päris keema. Proovige! Väga hea moos!

rabarberimoos

 

Katt

Lihtne rabarberikook lapsepõlvest. Nostalgiat kui palju!

Kui aus olla, siis muid rabarberikooke ma lapsepõlvest ei mäletagi. Ja ega ei osanud tahta ka. Kõik keerulisemad tulid oluliselt hiljem ja varjasid kuidagi selle geniaalse koogi minu jaoks ligi kümneks aastaks, tegelikult isegi rohkemaks, kui nüüd näppude peal arvutada. Maitse on sama geniaalne kui tegemine, lihtsuses peitub võlu. Tegemine on väga kiire, nii et ideaalne peale tööpäeva üks mõnus ahjutäis küpsetada. Samuti on toredaks lisaväärtuseks rabarberi suur kogus, mis kooki läheb. Mul on alati kuidagi kahju teha kooki, kuhu on mõeldud panna kaks õuna või kaks rabarberi vart. Sellest koogist jätkub ka järgmiseks hommikuks. Mäletan, et lapsepõlvekodus säilitati seda kooki tükkideks lõigatult plastmassist kaanega kaunistatud karbis. Teate küll neid sakilise servaga ja lillemustriga aluseid, mille kaas ja põhi olid identsed. Ja noh rabarberikoogi lõhn on omaette elamus, mis just õigel ajal krutib suveootust suuremaks ja suuremaks. Jaa, suvi on väga lähedal.

IMG_4665

  • 600-700 g puhastatud ja tükeldatud rabarberit (olen nüüd kooki teinud väga palju ja pean tegema täpsustuse, nimelt on 700 g kanget Eesti rabarberit pisut palju, pigem võiks võtta 600 g või isegi vähem. Ei teagi, kas rabarberid on ajas kangemaks läinud…)
  • 3 suurt muna
  • 300 g suhkrut
  • 380 ml keefiri või hapukoort või petti vms
  • 270 g jahu
  • 0.75 tl soodat
  • näpuotsaga soola

Sellest kogusest tuleb suur klassikaline (u 36 cm x 36 cm) ahjuplaaditäis kooki. Kõigepealt puhastasin ja tükeldasin rabarberi ning keerasin ahju 200 kraadi peale. Vahustasin kergelt munad suhkruga, segasin hulka kuivained ning lõpuks keefiri. Katsin ahjuplaadi küpsetuspaberiga, segasin rabarberitükid taignasse ning valasin plaadile. Küpses kuldkollaseks u 30 minutiga.

Head koogitamist, sõbrad!

Katt

Lihtne rabarberikook

Olen varasemalt teinud igasuguseid rabarberikooke, kuid ükski pole mind niimoodi erutanud kui see. Tegemist on täiesti erilise, kuid samas naeruväärselt lihtsa koogiga. Tegin esimest korda seda kooki varakevadel ning ebaõnnestusin, st harjumuspäraselt kasutasin 10 % hapukoort, kõik jäi väga vedel peale tunde! ahjus olemist ning kuna välimus oli väga kehv, ei kutsunud see eriti sööma kah. Viimastel kordadel kasutan 30 % hapukoort ning lugu on hoopis parem! Retsept pärineb nami-namist.

Mõistan küll, et suurem rabarberi hooaeg on läbi, kuid mõned uued varred leiab pesas sobrades ikka.

Tegin 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi, mille vooderdasin küpsetuspaberiga.

Põhjaks

  • 100 g võid (mina kasutan endiselt kookosrasva)
  • 85 g suhkrut ehk 1 dl
  • 50 g hapukoort
  • 1 suur muna
  • 180 g nisujahu ehk 3 dl
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 1 tl vanillisuhkrut

Täidis

  • 250 g hapukoort
  • 4 sl suhkrut
  • 1 muna
  • 1 tl vanillisuhkrut
  • peale 3-4 keskmist rabarberi vart

raberbikook2

Segasin põhja ained omavahel kokku (kookosrasva sulatasin eelnevalt vedelaks) ning surusin küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja ja külgedele. Segasin omavahel kergelt lahtiklopitud muna, hapukoore ja suhkrud ning valasin põhjale. Seejärel puistasin kooritud ja tükeldatud rabarberid ühtlaselt vedelasse taignasse. Ahjus  200 kraadi juures läks ikkagi ligi tund (kahtlustan, et mu ahi on jahedam, kui nupunumbrid näitavad), et kogu krempel oleks kollakas ning tahenenud. Eriti hea on kook peale mõningast seismist.

Viimasel korral seda kooki tehes nägin nägemust – käes on karge veebruar, päike käib juba kõrgemalt, lumi sillerdab ja taevas on helesinine ning minu ahjust tuleb just see kook! Justament, sest panen praegu täpselt parajad kogused (3-4 vart, kooritud ja tükeldatud) rabarberit sügavkülma. Pane ka Sina! Sa ei kahetse!

Katt

Rabarberi-apelsinimoos vaniljega

Tegelikult olles täiesti aus, on see moos mul tehtud samuti juba juuni alguses. Lihtsalt siis polnud mul veel blogi ega ka kindlat blogi-visiooni. Küll aga mingisugune kiuks kuskil kuklas oli, sest peale moositegu haarasin fotoka ning tegin ühe klõpsu.

Tavaline rabarber-maasikas kombinatsioon mind väga ei eruta, üldse viimasel ajal keedetud maasikas kuidagi võõraks jäänud. Nii otsisin rabarberile uut väljundit ja leidsin selle nami-nami leheküljelt. Pisukesed mugandused ja nii ta tuli:

1.5 kg puhastatud ja tükeldatud rabarberit (nu võib-olla oli pisut vähem)

3 suuremat apelsini

750 g suhkrut

1 spl vaniljesuhkrut (armastan vaniljet, seda õiget ja kanget, oeh, sellest võiks lausa omaette postituse teha)

Tükeldasin rabarberi ja panin suhkruga potti, sinna peale koorisin korralikult pestud apelsini koore tsitruseriiviga, arvan, et võib tegelikult igasuguse riiviga, sellega on lihtsalt jube mugav. Seejärel lõikasin apelsini pooleks ja pigistasin välja viimsegi mahla piisa, samuti nokkisin mõne tüki apelsini ka sinna hulka, ikka ilma kestata. Keetsin pehmeks, steriliseerisin purgid keeva veega, purgi suudme piiritusega ja krõps kaaned peale. Maik on selline üsnagi mõrkjas, kuid väga hea, selline röstsaia moos. Kui nüüd uuesti teen, paneksin ühe apelsini vähem ja tsipa vaniljet rohkem. Vot nii! Aga kindlasti teen veel.

Njämm-njämm sõbrad!

Katt

rabarberimoos

Rabarberi kuivatamine

Juuni alguses tekkis minus vastupandamatu kihk hoidistada. Aga mida sa hoidistad juuni alguses? Maasikaid pole, vaarikaid samuti mitte. Rabarberimoosiga  on kuidagi omamoodi lood, lapsepõlve kodus sellest suurt ei peetud, kasutati näiteks massiks maasikatele lisaks. Nii otsustasin teha ühe laari kuivatatud rabarbereid oma uue sünnipäevakingiga (Severini puuviljakuivati).

Kõigepealt puhastasin rabarberid, koorisin ja lõikasin õhukesteks viiludeks, mõtlesin küll alguses  neid ka suhkrustada, aga kuna minu väike poisiklutt arvas teisiti ja “palus” suhkrustamisele kulunud aja endale, ladusin nad niisama kuivatile, vajutasin nuppu ja läks! Ootasin u 6-7 tundi, seda kahes jupis, sest ei julgenud masinat ööseks tööle jätta. Igatahes nii nägi see välja:

kuivatamine

Kui nüüd keegi küsib, et miks mitte tavaline kuivatamise meetod?  Miks selline keeruline vidin, siis vastus on lihtne – nimelt minul on kuivatamiseks kasutada ainult tavaline elektriahi, mida läheb sageli vaja, samuti on elektrist kahju, kui ahi pikalt töötab. Ja nuh, mis seal salata, tundus lihtsalt nii põnev ka 🙂

Igatahes sellised jumpstükid tulid välja.

Pilt

Pilt

Panin nad klaaspurki, ilusad kuivad ja klõbisevad on nad küll. Mõtlesin, et nendest võiks talvel näiteks kisselli teha, ja kui oleks neid suhkrustanud, ehk siis saaks niisamagi nosida.

Njämm-njämm kodusele kraamile!

Katt