Isetehtud piparkoogitaigen.

img_20151227_131322

Lihtsalt kõige maitsvam piparkook üldse! Tõsiselt! Mõnusalt vürtsine ja talvine. Ja täiesti ise tehtud. Kui rullida õhukeseks, tulevad väga krõbedad. Lisaks on selle retsepti võlu ajas, nimelt ei pea konkreetset tainast enne külmikus hoidma. Arvan, et retsept on jällegi mõnest igivanast Kodukirjast.

  • 1.5 dl vedelat mett
  • 0.25 dl tumedat siirupit
  • 2.25 dl tumedat muscovado suhkrut
  • 1.5 dl piima
  • 75 g võid
  • 8 dl jahu
  • 1.5 tl soola
  • 2 tl jahvatatud nelki
  • 2 tl jahvatatud muskaat
  • 2 tl jahvatatud ingverit
  • 3 tl jahvatatud kaneeli
  • 2 tl jahvatatud kardemoni
  • 1 tl jahvatatud koriandrit

Pliidil kastrulis sulatada või, lisada juurde mesi, suhkur, siirup ja piim. Hetkeks keema lasta ja seejärel segada juurde kõik kuivained. Lase jahtuda ja hakka aga vorpima :)!

Ilusat jõuluootust,

Katt

Advertisements

Klassikaline vanakooli sült

Jõulud ja sült, ajatu klassika. Olles nii toiduhuviline kui ma olen, polnud ma selle sügiseni ise ja üksi sülti teinud. Mis parata, mõtted karvastest seajalgadest hirmutasid päris korralikult. Seega otsustasin teha süldi jalgadeta ja ainult koodiga. Et kas kallerdus, küsite, muidugi kallerdus ja kuidas veel! Edasiste sülditegude lihtsustamiseks kirjutasin viimasel korral kõik kogused paberile, ka soola, sest alati on nii tüütu lugeda, kui soovitatakse maitse järgi mingisuguseid aineid lisada. Siin ta siis on, maailma parim sült!

sült

  • 1.9 kg kooti (oli üks suur ja üks väike)
  • 2.2 kg läbikasvanud sealiha
  • 4 keskmist porgandit
  • 2 koorega sibulat
  • 15 vürtsitera
  • 15-20 pipratera
  • 5 loorberilehte
  • 50 g soola
  • vett (nii palju, et 10 liitrises potis olid kõik komponendid ühtlaselt kaetud ja ehk veel 2-4 cm pealegi)

Sülditegu algas eelmisel õhtul, kui kõik liha hoolega loputasin ning külma vette ööseks likku jätsin (tõstsin verandale jahedasse). Järgmisel hommikul keetsin esimese asjana lihad läbi ja valasin esimese keeduvee ära. Vanarahva sõnul on need kaks etappi (külmas vees loputamine ja üks kord kiirelt läbikeetmine) hea süldi võtmeks. Edasi panin kõik osad vette, ajasin vee keema, lisasin kooritud, kuid tükeldamata porgandid ja koorimata sibulad.

IMG_20151130_105219

Nüüd tuleb üks pikk ootamine ja tasasel tulel keetmine, oluline on ka pidev vahu ära võtmine, et sült jääks pärast ikkagi klaar. Umbes keskel, lisasin maitseained. Kogu keetmise etapp võtab umbes 3 tundi. Kui keetmine valmis, võtsin liha ja koodid välja, eemaldasin naha ja tükeldasin lihad peeneks. Kurnasin vedeliku (et ikka loorberid ja piprad kätte saada), valasin koos lihaga uuesti potti, ajasin korraks keema ning jaotasin siis külma veega “töödeldud” kausidesse. Nahk jms läks koerale, vaevalt, et tänapäeval keegi miskit sellist oma süldist leida soovib. Kuna süldi tegemine on ikkagi üks pikk töö, uurisin ka võimalikke säilitusvariante. Üllatuslikult külmutavad päris mitmed perenaised sülti sügavkülmas, enne tarbimist aetakse korraks keema ja jaotatakse kausidesse nagu  muidugi. Pole küll ise proovinud, aga tundub igati kasulik ja mõistlik lahendus. Head sülditamist kallid sõbrad!  Ja mõnusat jõulumenüüde koostamist!

Katt

Vahukoorega tort munadepühadeks

Munadepühadel on kohe selline rammusa piimatoote aura ümber (vaatamata asjaolule, et keegi enne pühi enam ei paastu). Sellepärast pakun välja sellise maheda tordi, kuhu on võimalik veel viimased sügavkülmutatud marjad pista ning ühtlasi ka kevadine piimatoote isu rahuldada. Mina kasutasin seekord mustikaid ja vaarikaid, aga olen teinud ka pohlade ja sõstardega, võimalik, et kui kasutad väga hapusid marju, pead lisama suhkrut. Tordi plussiks on ka võimalus köögis toimetada ahju kasutamata.

Mina tegin tordi antud kogustega 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. Põhja panin küpsetuspaberi ja külgedele ohtralt võid, et kook vormist hõlpsamalt välja tuleks.

Põhjaks on purustatud küpsised sulatatud võiga, surusin pudi vormi põhja ja panin külmkappi tahenema. Küpsiseid võid panna oma äranägemise järgi, näiteks 150 g küpsiseid ja 50 g võid. Või teha üldse ilma ja näiteks pokaalidesse.

Täidis (tee kaks kogust, erinevus on vaid marjades, st poest osta 2 toru kohupiima, 4 dl koort, marjade koguhulk 300 jne):

  • 1 toru kohupiimapastat (sõltuvalt firmast 250-300 g)
  • 100 g suhkrut
  • 2 dl vahukoort
  • 150 g marju (ülemises mustikad 150 g, alumises sama palju vaarikad)
  • 5 želatiini lehte (külm vesi, kus neid paisutada) + paisunud lehtede sulatamiseks 1-2 spl keeva vett

vahukoore tort

Esimese asjana panin želatiinid paisuma, samal ajal vahustasin vahukoore ja jätsin seisma. Kolmandas kausis mikserdasin marjad kohupiimaga, lisasin suhkru. Kui želatiin oli ilusti paisunud, pigistasin lehtedest vee välja ja panin tagasi kausikesse. Peale valasin paar supilusika täit keeva vett ja segasin läbi. Edasi segasin ained kokku sellises järjekorras: želatiin ja kohupiim ja seejärel kiirelt ja õrnalt vahukoor. Valmis segu valasin küpsistest põhjale ja panin külmkappi tahenema. Tahenes üsna kiiresti, ehk paari tunniga. Kui tundus, et on juba üsna tarretunud, hakkasin teist kihti tegema. Kõik on täpselt sama, ainult nüüd on teised marjad. Valmis segu valasin tarretunud kihile ja panin koogi ööseks külmkappi lõplikult tahenema. On ju lihtne? Ja mõnus mahe. Olen sama täidist varasemalt teinud pokaalidesse, aga kergelt küpsisepõhjal on asi oluliselt parem 🙂

Häid pühi!

Katt

Pliinid vastlapäevaks

pliinid

Vastlad! Juhhei! Kuidagi eriti kevadised sel aastal. Kuna meie peres hernesupp ja seajalg just erilised lemmikud ei ole, tahtsin teha midagi muud vastlalikku ja traditsioonilist. Pliinid on väga vana toit, kohe väga vana, mõni ütleb, et vanem kui leib. Kindlasti peab kasutama pärmi ja tatart ja ka õlut, et just need õiged tuleks. Nii mõnigi nimetab pliiniks ka suvalist paksu pannkooki, aga seda ei tohi mitte teha. Kõige autentsema retsepti leidsin “Talvetoitudest”.

Maik on esmakordsel söömisel üsna üllatav (pärm ja õlu ikkagi), kuid klassikalise kattega, kalamari ja sibul, mekivad hästi küll. Paar korda elus peab ju vähemalt pliine tegema! Antud kogusest tuli pliine päris arvestatav kogus.

Juuretis

  • 10 g pärmi
  • 0.5 dl õlut
  • 2.5 dl piima
  • 100 g tatrajahu
  • 50 g nisujahu
  • näpuotsaga soola

Tainas ise

  • juuretis
  • 3 muna
  • 1 dl vahukoort
  • 2 dl nisujahu

Alustasin eelmisel õhtul juuretise tegemisega – kõigepealt segasin kokku kõik ained peale jahude, seejärel ka jahud ning jätsin kaussi, rätiku alla sooja kohta terveks ööks kerkima. Hommikuks oli kogu elamine pagarikoja lõhnaline! Edasi pistsin juuretise veel pooleks päevaks külma. Kui tahad pliine serveerida hommikuks, alusta eelmisel hommikul, lase terve päev kerkida ning pista vastu ööd külma.

Taina enda tegemist alustasin juuretise ja munakollaste ning jahu ja vahukoore kokkusegamisega. Eraldi anumas vahustasin munavalged ja segasin ettevaatlikult taignasse. Võid teha ühe proovikoogi, et saada aimu soolasusest ja vajadusel lisada. Ja ega nüüd muud kui küpsetada ja seejärel nt lõhe või seene-sibulasalatiga süüa! Pildi tegin, kui sõime pliine kodujuustu ja tilliga.

Häid vastlaid!

Katt

Safranisai

Talv! Ja igasugused pühad! Miks mitte teha talvise maitsega safranisaiasid ka näiteks kadripäevalistele kotti panemiseks. Või lihtsalt ka juba veidikese jõuluhõngu tuppa toomiseks. Mõni kindlasti kirub, et kogu see jõulutrall nii vara pihta hakkab, aga minu arvates on novembri keskpaik selleks igati sobilik. Jõuab rahulikult retsepte katsetada ja kingitusi varuda, sest jõulud ise ei sobi kohe üldse kiirustamiseks. Igatahes siin on üks väga kodune ja mõnus saiakeste retsept, taigna vahekorrad napsatud nami-nami lehelt, pilt on tehtud eelmiste jõulude ajal. Kogusest tuleb kaks pannitäit. Ja mis kõige tähstam- soojale saiale võrdset ei ole!

Taignaks:

  • 50 g värsket pärmi
  • 1 kg jahu
  • 5 dl piima
  • 0.5 g safranit
  • 200 g toorjuustu
  • 150 g pehmet võid
  • 150 g suhkrut
  • 0.5 tl soola

Vahele määrimiseks:

  • 100 g võid
  • 0.5-1 tl vanillsuhkrut
  • 200 g riivitud martsipani
  • võid siia ka safranit lisada, aga mulle isiklikult meeldib ilma rohkem
  • pealt määrimiseks lahtiklopitud muna

Esimese asjana panin piima pliidile soojenema, lisasin safrani ja ootasin, kuni piim värvi muutma hakkas. Peale segunemist peab kindlasti piimal laskma jahtuda käesoojaks, et mitte järgmisena lisatavat pärmi ära tappa. Kui pudistaud pärm lisatud ja segatud, lisasin soola ja suhkru ning peaaegu kogu jahu, näppisin juurde toasooja või ning toorjuustu ja ka järelejäänud jahukoguse. Järmisena jätsin taigna sooja ruumi kerkima, kausile peale rätik. Hea pärmiga kerkib taigen üsnagi kiirelt, umbes 40 minutiga oli minu kogus peaaegu kahekordne. Samal ajal tegin täidise -riivisin martsipani ja sulatasin potis või, kuhu kohe sulama hakkamise alguses lisasin ka martsipani ja vanillsuhkru. Kui kõik oli ühtlaseks muutunud, keerasin pliidi kinni ja jätsin täidise jahtuma.

IMG_3869

Kerkinud taigna võid teha kaheks või kolmeks, mina tegin kaheks, jagus kuidagi paremini. Edasi rullisin taigna enam-vähem ristküliku kujuliseks. See mul alati väga ei õnnestu, igasuguseid kummalisi kujundeid võib tulla. Et vältida nakkumist, puistasin tööpinnale ka veidi jahu. Järgmisena määrisin taignale umbes pool jahtunud täidisest ja keerasin ristküliku pikemast otsast rulli, nagu rullbiskviidi. Lõikasin 1-2 cm jämedused viilud ja asetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Peale määrisin lahtiklopitud muna. Sama tegin ka järelejäänud taignaga. Küpsemise aeg sõltub ahjust. Siin Soomes on mul väga käre ahi, nii et 200 kraadi ja 18-20 minutit on piisav. Kodus aga 220 ja umbes sama aeg. Peab piiluma ja aegsasti välja võtma (kui pind juba ilus krõbe ja kuldkollane).

Ilusat talveootust, sõbrad!

Katt

 

Kadripäeva kruubipuder

Vana klassika. Eriti hea praegu, kui rahvakalender igasuguseid pühasid täis. Paljudele kindlasti igav toit, kuid minu lapsepõlves eriti tangu- ega ka kruubiputru ei söödud, nii olen avastanud selle võrratu maitse alles hiljuti. Väga lihtne teha ja kohe selline öko/folk tunne tuleb peale! Muidugi peab mainima, et klõpsi kuidas tahad, no ei saa seda odra jupstükki pildile isuäratavana, aga kallis lugeja, ära lase ennast sellest häirida!

Näljasele kambale võtsin:

  • 6 dl odrakruupe
  • 5 väikest sibulat (nad olid ikka päris tillukesed )
  • 1.6-1.7 l vett
  • 100 g võid
  • 1.6 l vett
  •  300 g suitsupeekonit
  • maitsestamiseks soola

Kõigepealt loputasin kruubid mitu-mitu korda veega ja jätsin nad paariks tunniks vette likku. Umbes 1.5 tundi enne eeldatavat pudru söömist sulatasin paksupõhjalises potis või, lisasin nõrutatud kruubid ja pruunistasin pisut. Seejärel siputasin pisut soola peale ning valasin ka eelnevalt keema lastud vee. Nüüd pole muud kui korralikult aeg-ajalt segada ja madalal tulel vähemalt tund hautada. Samal ajal praadisin sibulad (mitte väga pisikesed tükid) ning peekoni. Enne serveerimist segasin kõik suures potis läbi. Talvisel perioodil tuleb kindlasti veel ja veel meie lauale!

IMG_3691

Katt