Banaani külmutamine

Viimasel ajal olen märganud, et otsin uusi ja põnevaid viise taaskasutuseks ja raha kokku hoidmiseks. Eks selline mõtteviis ole minule üsnagi omane, kuid teadlikult “tegelen” sellega viimase aastakese. Nii tekkis mõte seda ka siin jagada. Esimeseks selle teemaliseks sissekandeks võtsin banaanide külmutamise, mis on väga lihtne ja lõbus viis raha kokku hoidmiseks ning uute retseptide välja mõtlemiseks.

IMG_20170318_100653

Juba selle aasta jooksul on näiteks Prismas olnud korduvalt äärmiselt suur allahindlus banaanidele, nimelt 49 senti kilo. See on ikka väga väike hind! Nii et pole midagi imelikku, kui sellise soodustuse ajal tekib meie koju korraga 4-5 kg banaani! Mis ma sellega siis teen? Kõigepealt söövad kõik muidugi oma kõhud/isud banaanist täis. Seejärel võib mõelda MUFFINITE ja smuutide tegemisele. Kui aga aega või tahtmist just sel hetkel, kui pood soodustust teeb, ei ole, võib neid edukalt ka külmutada. Teha nt JÄÄTIST , mis on alati kindla peale minek. Või külmutada kookide, küpsetiste ja smuutidele jaoks.

Külmutamise variante on palju.

  • Võib panna tervelt, koored peal ja terve kobar korraga. Seda muidugi siis kui külmikus on ruumi. Sulatamiseks võib need välja võtta eelmisel õhtul. Selline viis sobib kookide ja muffinite tegemiseks. Pärast sulamist on banaani väga lihtne koorest eemaldada (on nagu tihke moos ja hiljem banaani purustama ei peagi).
  • Teine variant on banaan viilutada või tükeldada, selline viis on hea smuutide ja jäätise tegemiseks. Smuuti jaoks ei pea isegi väga sulatama, saumikser teeb ka külmunud viiludest kiirelt karge smuuti.
  • Kolmas variant on kõige mõistlikum, kui külmikus on vähe ruumi ja/või banaane palju. Sellisel juhul töötlen banaanid saumiksriga juba enne külmutamist. Siin on oluline pakendile märkida purustatud banaanide kogus. Smuuti jms jaoks ei ole see muidugi oluline, aga küpsetamise jaoks hädavajalik. Ja purustatud banaaidest enam aru ei saa, kas neid oli seal 3 või 5.

Kui külmutamise temaatika hetkel üldse ei kõneta, siis võib mõelda ka kuivatamise peale. Kuivatatud banaani on hea niisama näksida, lisada müslisse ja palju muud. Selle kohta vaata SIIT

Hoiame kokku!

Katt

Marineeritud kõrvits

img_20170104_142559

Viimane aeg on teha sahvrites tiir ning seisma jäänud kõrvitsad realiseerida. Minul oli tallel üks hiigel, 12kg kaaluv iludus. Sellest sai suppi ja saia ja jagus veel purkigi. Konkreetsest retseptist tuleb seitse 800g purki. Ja purgid panen alati väga täis! Talvise laua asendamatu amps.

  • 2.8 kg puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat
  • 2 l vett
  • 5 spl  30% söögiäädikat
  • 20 tk vürtsi
  • 15 tk nelki
  • 3-4 kaneelikoort
  • 1 kg suhkrut

Tükeldatud kõrvitsad ning vee ja äädika segu jätan ööseks suurde anumasse seisma. Maitseained ikka ka. Järgmisel päeval ajan kogu krempli suures potis kuumaks ning keedan tasakesi kõrvitsa klaasjaks. Mina maitseianete jaoks marilist kotikesi ei tee. Keedan lahtiselt kõike koos ja panen kõik koos purki ka. Kui kõrvits klaasjas ning purgid/kaaned kuuma veega loputatud, jagan kõrvitsa purkidesse ja valan peale kuuma marinaadi. Kaaned koheselt kinni! Tarvitamiseks on hea, kui nad vähemalt kuu veel purgis edasi maitseid omandaks.

 

Katt

 

 

 

Ploomitšatni

Üks isemoodi hoidis. Olin küll kuulnud erinevatest tšatnidest, eriti mangotšatnist, kuid päris selget ettekujutust sellest roast polnud. Juhtusin aga ükspäev oma kauge sugulasega Inglismaalt vestlema ploomidest ja muust sügisesest kraamist, kui küsimuse peale, milline ploomitšatni minu lemmik on, ma midagi vastata ei osanud. Isegi veidi piinlik oli, ise toiduhuviline ja puha. Viga on aga tänaseks parandatud. Kõnealune retsept on ühes eht inglaslikus peres kasutusel olnud väga palju aastaid ning vaid kiidusõnu teeninud. Soojalt proovides oli aga minu kohkumine suur – kange äädikas ja ploomidest tulnud naturaalne hapukus, ei midagi maitsvat. Retseptiga tulid aga kaasa ranged juhised, et enne 3-4 nädalat hõrgutist mekkida ei tohi, peab maitsestuma. Ja õige kah, sest tänaseks on tegu imelise lisandiga liharoogadele ja ausalt öeldes on seda mõnus ka niisama suhu pista. Proovige!

ploomitšatni

  • 1.1 kg ploome
  • 450 g peenelt hakitud sibulaid
  • 900 g õunu (mis sobivad küpsetamiseks)
  • 600 ml õunaäädikat (cider vinegar)
  • tükk värsket ingverit
  • 1 dessertlusikas nii vürtsi, musta pipar kui ka nelki (kõiki üks lusikas, tervelt)
  • 450 g pehmet pruuni suhkrut
  • 3 tl soola

Puhasta ploomid, poolita ja eralda kivid. Keeda tükeldatud sibulaid 5 min kuni viimased on pehmed, kurna. Puhasta ja koori õunad, tükelda ning keeda pooles õunaäädikas 20 minutit, kuni õunad on pehmed. Vürtside jaoks tasub meisterdada väike marlist kott, sinna laduda kõik vürtsid ja kergelt purustatud ingver, kott siduda kõvasti kinni. Järelejäänud õunaäädikas lasta keema koos suhkru ning maitseaine kotiga, keeta 5 minutit ning jätta siis maitsestuma pooleks tunniks. Keedunõusse vala ploomid, õunad, sibulad sool. Eemalda kotike äädika/suhkrusegust ning vala vedelik keedunõusse. Kui kõik ained potis, jätkub keetmine veel umbes 2 tunnikest ja seda madalal kuumusel aeg-ajalt segades. Seejärel võib tšatni pisikestesse purkidesse jagada. Ja mitte unustada hoidisel 3-4 nädalat rahust maitsestuda lasta.

 

Katt

Ketšup

Ketsup

Lõpuks olen jõudnud sellise ketšupini, mille maitse viib lihtsalt keele alla ja tegemine pole ka teab mis raketiteadus. Kahjuks on sahvris rohkem kui küll ebamaitsvaid ketšupilaadseid tooteid, mis kas liiga äädikased või hoopis magedad. Aga see retsept tuleb nüüd küll kõrvataha panna!

  • 2 kg tomatit
  • 2 sibulat
  • 20-30 g varssellerit (soovi korral)
  • 1 küüslauguküüs
  • 40 g soola
  • 100 g suhkrut (võib ka vähem)
  • 1 spl 30% söögiäädikat
  • 1 tl jahvatatud kaneeli
  • 1 tl jahvatatud vürtsi ehk nelkpipart
  • 1 tl muskaati
  • 1 tl nelki
  • 1 tl kuivatatud paprikat

Kõigepealt ehmatan tomateid kuumas vees (lihtsam koorida) ja koorin ning eemaldan puitunud südamikud. Seejärel panen suurde potti tükeldatud tomatid, sibulaviilud, hakitud selleri ja tükeldatud küüslaugu. Juurde ka suhkur, sool ja äädikas. Keedan kuni sibul ja seller pehmed. Edasi on kõige lihtsam massist ketšup saada kasutades saumiksrit. Kuna koored on eelnevalt eemaldatud, ei pea ma vajalikuks mingit sõelaga lödistamist jms. Väike tomatiseeme teeb asju just kodusemaks! Nüüd keedan veel umbes 20 minutit, kuni ketšup pakseneb. Viimaseks etapiks jäävad vürtsid, peale mida võiks veel 5 minutit ketšupil podiseda ja maitsestuda lasta. Edasi pole muud kui purki/pudelisse. Jube hea on!

 

Katt

Rabarberimoos, ekstra karamelline

Ja käes ta ongi, hoidiste aeg! Teretulemast!

Üks ütlemata lihtne ja hõrk rabarberimoos. Nagu olen varasemalt kirjutanud, siis mulle tavalised kooslused nagu rabarber ja maasikas jms, kohe üldse ei meeldi. Apelsiniga on enam-vähem, aga see on ka juba meeldivuse piiril. Puhas rabarber on ikka õige ja hea! Retsepti leidsin raamatupoes ühte hoidiste raamatut sirvides, loodan, et vahekorrad jäid õigesti meelde ja kui ei jäänudki, siis moos on ikkagi mõnus. Kujunduse järgi arvan, et tegu oli Ragne Värgi raamatuga, aga kindel ma pole. Kui uuesti raamatupoodi satun, vaatan järele!

rabarberimoos 2

  • 1.5 kg puhastatud rabarbereid
  • 600 g suhkrut
  • 2 tl kaneeli
  • 1 dl brändit

Tegemine on lihtne, tükeldad rabarberi ja valad kõik ained potti. Keetmine on pikk ja aeglane, et kõik alkohol ikka aurustuks ja moos muutuks karamelliseks. Madalal tulel võttis keetmine ikkagi üle tunni. Enne purkidesse panekut lasin korraks moosi ka päris keema. Proovige! Väga hea moos!

rabarberimoos

 

Katt

Isetehtud vanillsuhkur

Olid ajad, kus vanillsuhkur, või õigemini see va vanilliinsuhkur ajas mul harja ikka nii punaseks, et võisin vabalt pikki ja keevalisi vestluseid pidada teemadel, millest ikkagi vanilliin on tehtud, kui kehv ja kahjulik ja kõike muud tema tarbimine on. Tänaseks olen vanem ja rahulikum ning nii kirglikult enam teemat ei võta. Kuid vanilliini põlgan endiselt, eriti arvestades asjaolu, et selle päris õige vanillsuhkru tegemine pole üldse keeruline ega ka kallis. Mina panin oma suhkru maitsestuma nüüd, novembri alguses. See tähendab, et jõulukinkide tegemise ajaks on ta täpselt paras. Väga lihtne ja omanäoline kingitus. Eriti kui juurde otsida mõni viguriga purk ja teha kaunis silt. Jõulud ei ole kaugel, armsad sõbrad :). Tehke ettevalmistusi juba nüüd. Siis on päris jõuluajal hea diivanil pikutada, vaadata Die Hardi ning glögi juua (ikka õige vanillsuhkruga muidugi).

vanill

  • 1.5 kg kvaliteetset ja peeneteralist suhkrut
  • 5 vaniljekauna, sellised korralikud ja suured ja nätsked

Kõigepealt võtsin puhta, umbes 2kg mahutava purgi. Pesin veel kindluse mõttes üle ja kuivatasin paberiga, et mingeid muid aroome ei oleks. Siis võtsin vaniljekaunad ning poolitasin nad noaga, piki kauna. Edasi on hõlbus noaga kogu kaunasisu eemaldada (noaga mööda lahtilõigatud kauna õrnalt lükates). Kogu seemnepudi panin pisemasse kaussi, kus oli u 100g suhkrut. Kui seemned korjatud, tükeldasin kauna u 3-4 tükiks ja pistsin ka need suhkrusse. Nii tegin kõikide kaunadega ja segasin väikese koguse suhkruga läbi. Alles siis segasin ülejäänud suhkru hulka. Suured kauna tükid korjan hiljem välja, neid saab edukalt vaniljekastmete või kreembrülee keetmisel kasutada. Seismise miinimun on nädal, kuid ma soovitaks ikka kauem, Seda aroomikam suhkur saab. Aeg-ajalt segan suhkru läbi, ehk nii päeva paari tagant, et maitsed ühtlustuks ja olgem ausad, see on ka niisama  mõnus ja lõhnav tegevus :).Kinkepurki panen vahetult enne kinkimist.

vanillsuhkur

Igaks juhuks vahemärkusena: vanilliin on puidutööstuse nö jääk, millel on vaniljele sarnane aroom/maitse. Kuna ta on väga odav, kasutab suurtööstus absoluutselt kõikjal just vanilliini (jäätised,koogid,šokolaad jne jne). Soovitan pakendit lugeda ja vanilliiniga asju mitte süüa, kasvõi ainult maitse pärast 🙂

Katt