Ploomitšatni

Üks isemoodi hoidis. Olin küll kuulnud erinevatest tšatnidest, eriti mangotšatnist, kuid päris selget ettekujutust sellest roast polnud. Juhtusin aga ükspäev oma kauge sugulasega Inglismaalt vestlema ploomidest ja muust sügisesest kraamist, kui küsimuse peale, milline ploomitšatni minu lemmik on, ma midagi vastata ei osanud. Isegi veidi piinlik oli, ise toiduhuviline ja puha. Viga on aga tänaseks parandatud. Kõnealune retsept on ühes eht inglaslikus peres kasutusel olnud väga palju aastaid ning vaid kiidusõnu teeninud. Soojalt proovides oli aga minu kohkumine suur – kange äädikas ja ploomidest tulnud naturaalne hapukus, ei midagi maitsvat. Retseptiga tulid aga kaasa ranged juhised, et enne 3-4 nädalat hõrgutist mekkida ei tohi, peab maitsestuma. Ja õige kah, sest tänaseks on tegu imelise lisandiga liharoogadele ja ausalt öeldes on seda mõnus ka niisama suhu pista. Proovige!

ploomitšatni

  • 1.1 kg ploome
  • 450 g peenelt hakitud sibulaid
  • 900 g õunu (mis sobivad küpsetamiseks)
  • 600 ml õunaäädikat (cider vinegar)
  • tükk värsket ingverit
  • 1 dessertlusikas nii vürtsi, musta pipar kui ka nelki (kõiki üks lusikas, tervelt)
  • 450 g pehmet pruuni suhkrut
  • 3 tl soola

Puhasta ploomid, poolita ja eralda kivid. Keeda tükeldatud sibulaid 5 min kuni viimased on pehmed, kurna. Puhasta ja koori õunad, tükelda ning keeda pooles õunaäädikas 20 minutit, kuni õunad on pehmed. Vürtside jaoks tasub meisterdada väike marlist kott, sinna laduda kõik vürtsid ja kergelt purustatud ingver, kott siduda kõvasti kinni. Järelejäänud õunaäädikas lasta keema koos suhkru ning maitseaine kotiga, keeta 5 minutit ning jätta siis maitsestuma pooleks tunniks. Keedunõusse vala ploomid, õunad, sibulad sool. Eemalda kotike äädika/suhkrusegust ning vala vedelik keedunõusse. Kui kõik ained potis, jätkub keetmine veel umbes 2 tunnikest ja seda madalal kuumusel aeg-ajalt segades. Seejärel võib tšatni pisikestesse purkidesse jagada. Ja mitte unustada hoidisel 3-4 nädalat rahust maitsestuda lasta.

 

Katt

Kana majoneesiga

Kiire ja lihtne õhtusöök inimestele, kes pelgavad süsivesikuid, kuid mitte rasva või kes lihtsalt ei ole läinud rasvavaba maaniaga kaasa. Sarnaseid retsepte on  internetis liikvel palju, eriti kui sattuda süsivesikutest hoidujate retseptidesse kolama. Minul tuli siis selline suur pannitäis imehead toitu, mis on väidetavalt ka kasulik (ei tõsta veresuhkrut ega jõnksuta insuliini taset edasi-tagasi). Eks uurige ja puurige ise.

  • 500-600 g kondita kana kintsuliha
  • 3-4 sibulat
  • 250-300 g majoneesi
  • soola ja pipart.

IMG_20150310_160223~2

Kõigepalt pruunistasin sibulad ja kintsuliha soola ja pipraga pannil. Seejärel määrisin vormi võiga ja ladusin kanatükid ja sibularattad ühtlaselt vormi. Peale määrisin majoneesi ning küpsetasin u 180 kraadises ahjus 35-40 minutit. Söö värske salatiga või kui süsivesikutest on ükskõik, ka kartuli või riisiga. Head isu!

 

Katt

Spagetivorm

Üks vana sõber lapsepõlvest. Tegin seda kindlasti juba siis, kui aastanumbrid algasid ühega. Millegipärast oli nüüd tulnud sisse suur paus, liiga suur. Viga saab koheselt parandatud ja roog uuesti menüüsse võetud! Veidi mäkerdamist on, kuid maitse ja, mis seal salata, kogus korvavad vaeva. Saab vabalt soojendada ka järgmisel päeval. Tõenäoliselt on algmõte pärit taaskord mõnest vanast Kodukirjast.

  • u 400 g spagette (saab hakkama ka vähemaga)
  • 400 g hakkliha
  • 1 väga suur sibul
  • 2 porgandit
  • 3 pisikest küüslauguküünt
  • 400 g purustatud tomateid (tšilliga)
  • kuivatatud ürte 1-2 tl (nt basiilik või muu meelepärane)
  • 40-50 g võid
  • 0.5-1 dl tavalist nisujahu
  • 6-7 dl “kanget” piima
  • soola ja pipart
  • 150 g riivjuustu

Kõigepealt spagetid (kiidan väga Barilla pastatooteid) soolasesse vette keema. Samal ajal praen hakkliha, üsna praadimise alguses lisan ka tükeldatud porgandid ja enne valmimist sibula ning küüslaugu. Järgmisena valan peale tomatisegu, ürdid ja soola/pipra. Jätan hauduma ning seejärel kindlasti maitsen! Ja vajadusel siis soola või pipart juurde. Spagette tasub keeta mõõdukalt, see tähendab, et liiga pehmeks kindlasti keeta ei tohiks. Viimase üksikkomponendina teen kastme, selleks sulatan või ja segan selles jahu võimalikult ühtlaseks pastataoliseks massiks ning hakkan siis tasapisi piima lisama, ise kogu aeg usinalt segades. Kui kaste peaaegu valmis, maitsestan soolaga. Kui kõik 3 osa valmis, laotan nad kihiti vormi. Kõige alla pasta, siis tomatisegu ja peale kaste ning tavaliselt jagub antud kogustest teha ka teine ring. Peale raputan juustu ja pistan 230 kraadisesse ahju u 20-30 minutiks. Lihtsalt suurepärane talvetoit!

spagetivorm

Katt

Kodu(igatsuse) kotletid ja Soome toit

Huh, küll ikka võõras toit on harjumatu. 3 nädalat on möödunud mõõdukalt kiiresti, tuleb möönda, kuid mitte piisavalt kiiresti. Igatsus koduste maitsete järele on kuidagi eriti aktuaalne. Ei istu mulle need kümnes erinevas variandis lihapallid, ei hooli ma kummalistest kaneelikuivikutest (mis lugu nendega on, ma veel aru saanud ei ole, nad on kõikjal ja ka neid on terved seinatäied kaupluses). Lisaks on peaaegu kõik piimatooted rasvavabad – piim, kohupiim, jogurt jne. Juustuga on küll paremad lood, kuid eriti kehv on asi hapukoorega või õigemini selle analoogide leidmisega. Olgu öeldud, et ma ei ole kuskil Keenias vaid siinsamas Soomes, kuskil keskel. Ja kindlasti ei ole see söögiasi ka nii hull, kui mulle tundub, aga millegipärast on hetkel kogu trots ja koduigatsus koondunud toidule.

Ikaldasin siis tänagi rasvavaba kohupiimaga ja tundsin, et aitab! Võtsin sügavkülmast hakkliha, kasutasin google`i tõlkeabi riivsaia nimetuse tõlkimiseks (poe tiir tuli muidugi ka teha) ning hakkasin kotlette tegema. Tuli umbes 20 muhedat kotletti.

  • 750 g segahakkliha
  • 1 väga suur sibul hakitult
  • 3 keskmist muna
  • 2 peotäit riivsaia
  • soola ja pipart

Segasin kõik ained kätevahel kausis kokku, lisasin 2 tl soola (olgu öeldud, et mul on mingisugune roosa öko sool ja see võib vabalt olla mahedam kui tavaline) ja tegin proovipraadimise. Oli liiga mage, segasin soola juurde ja praadisin uuesti. Siis sai täpselt paras. Oeh, korraks oli kodu tunne…

IMG_20141009_210501

Katt

Pasta kana- ja juustukastmega

Nädal aega mõtlen sellest roast. Retsepti pole, samuti pole varem seda söönud, aga mingisugune teadmine on olemas, et just selline toit peab ühel vihmasel ja tuulisel laupäeval ahjust tulema. Lihtsalt segasin kokku ja tõenäoliselt jäängi segama 🙂 Tegelikult tahtsin pisikesi brokkoli tükke ka panna, kuid kuna olen kodust rohkem kui 700 km kaugusel, polnud suuremat vormi kuskilt võtta ja brokkoli tuli niisama kõrvale krõbistada. Keskmise ahjuvormi jaoks ja umbes 6-8 tublile sööjale:

  • 400 g meelepärast pastat (+ 1 kanapuljongikuubik)
  • 800 g tükeldatud kanafileed
  • 60 g võid
  • 2 sibulat
  • 2 küüslauguküünt
  • soola ja pipart. Maitsesta ja lisa, maitsesta ja lisa!
  • 2.5 dl (vahu)koort
  • 3 kulbitäit pastakeedu vett
  • 200 g riivjuustu
  • + u 150 g õhukesi juustuviile

IMG_20140927_171511

Esimese asjana panin pasta keema, keeduvette lisasin soola ja ka ühe puljongikuubiku, et pastalgi mingisugune kanaline maitse oleks. Järgmisena kuumutasin pannil kanatükid, lisasin või ja tükeldatud küüslaugu ning sibula. Maitsestasin soola ja pipraga. Selleks ajaks oli pasta keeduvesi juba kergelt jahuseks tõmmanud (nagu need pastaveed ikka tõmbavad) ning võtsin sealt pannile lisamiseks 3 keskmist kulbitäit vett. Segasin kogu kauba pannil läbi ning lisasin 2 dl koort ja paari minuti pärast ka riivjuustu. Siis kurnasin pasta, valasin selle ahjuvormi põhja. Peale kallasin kana- ja juustukastme (segasin kergelt pastaga läbi) ning kõige peale laotasin õhukesed juustuviilud. Nüüd pistsin veel veidikesest ajaks väga kuuma ahju, et juust kiirelt sulaks ja kerge pruunika jume võtaks. Lihtsalt super ja nii lihtne, et lausa häbi!

Mis aga puudutab kodust kaugel olemist….siis jah. Kodu on väga kaugel ja koos miksrite ja kausside ja vanillsuhkru ja kõige muuga. Ja mis kõige hullem – koju saab tagasi alles jõuludeks. Pea vastu, kallis blogi, kuni ma sinuga mõnusalt ja hubaselt aega veeta ei saa. Pea vastu!

Katt

  • Köögiviljapõhjal lahtine pirukas

    Mõte jahuvabast pirukapõhjast keerles mu teadvuses juba eelmisest sügisest, kirjud ja ilusad välismaa blogid teevad neid juba ammu. Minu mõte materialiseerus lõpuks tänu sellisele postitusele, ja no oli ka viimane aeg 🙂

    IMG_4996

    Tegemine tundus esialgu suuremat sorti mäkerdamisena, palju potte ja panne jms. Tegelikkuses oli mäkerdamist ainult pisut vähem kui arvasin, ühesõnaga esmakordsel tegemisel ikkagi oli. Kuid mida kord edasi, seda loogilisemaks ja lihtsamaks protsess läheb. Minu probleem on kindlasti ka vähene eelnev aurutamise kogemus. Auruteid ja muid vidinaid mul ei ole. On tavaline roostevabast terasest pott ning enam-vähem sama suure läbimõõduga metallist sõel. Ja nii ma aurutangi ja üsna edukalt muideks. Vesi poti põhja, sõel peale (nii, et sõel ja vesi üksteist ei puudutaks) ja sõelale aurutamist ootavad viljad. Kaas peale ja minek. Vahepeal sorgin kahvliga küpsust kuni vili piisavalt pehme. Konkreetse klassikalise suure ahjuplaadi jaoks aurutasin bataati ehk maguskartulit, plaanis oli küll lisada ka pastinaaki või lillkapsast, aga juhtus hoopis nii, et bataat kaalus puhastatult täpselt 600 grammi ja muu vilja lisamine ei olnud enam mõtekas. Põhja maik jäi küll kerge magusa  alatooniga, kuid väidetavalt teised sööjad seda ei tundnud. Ikkagi, soovitan bataadile lisada midagi neutraalset (pastinaak, kaalikas, lillkapsas jne).

    • 600 g puhastatud köögivilja, minul sel korral ainult bataat
    • 3 muna
    • 3 spl täisterajahu
    • 100 g riivjuustu
    • soola ja pipart

    Kui köögivili aurutatud, vajutasin ta kahvliga puruks, segasin juurde lahti klopitud munad, jahu ja juustu. Samuti soola ja pipra. Laotasin põhja küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile ning küpsetasin  200 kraadi juures põhja tahenemiseni. Samal ajal tegin ükshaaval täidise komponendid:

    • 200 g seeni (sobivad igasugused seened, millele piisab praadimisest)
    • 1 porru
    • 200 g puhastatud sibulat
    • 150 g viilutatud oliive (oliivi puhaskaal)
    • 500-600 g hakkliha
    • 200 g tomatikastet (pastakaste)

    Kõigepealt viilutasin  porru ning sibulad ja kuumutasin pannil väikese õliga klaasjaks. Seejärel praadisin samal pannil (peale lauguliste eemaldamist) viilutatud seened.  Kui seened olid oluliselt väiksemaks tõmmanud ning õrnalt pruunid, valasin nad kaussi ja  kasutasin praadimiseks sama panni, kuhu jäi seentest mõnusat kastet.  Hakkliha küpsetasin peaaegu valmis, napilt enne lõppu lisasin tomatist koosneva pastakastme. Võid kasutada muidugi ka tavalist tomatipastat, kuid kuna minul on veel järel eelmisel sügisel tehtud tomatikastmeid (tomat/sibul/õun/äädikas), kasutasin maitse andmiseks seda. Edasi ootasin kuni vedelik hakklihasegult maksimaalselt ära auras. Selleks ajaks oli pirukapõhi küps ning võisin alustada kihtide laotamist. Kõige alla läksid laugud, seejärel üritasin võimalikult ühtlaselt jaotada hakkliha, sinna peale seened ja oliivi viilud. Järgmisena kate:

    • 3 muna
    • 3 dl kohvikoort
    • 100 g riivitud mozzarellat
    • soola ja pipart

    Katte ained segasin kokku ja valasin ühtlaselt pirukale otsa, edasi jääb ainult veel küpsetada 200 kraadi juures u 30-40 minutit. Ja valmis ta ongi. Toidab suurema seltskonna muretult!

    Katt

     

    Karamelliseeritud sibulate ja juustuga pirukas

    Nii, lõpuks ometi reisilt tagasi ja leidus isegi moment kööki astuda. Kuidagi kiireks on läinud, suvine aeg, mis teha. Suvila ja sünnipäevad ning pikaleveninud kõrvapõletikud võtavad oma. Nii olin sunnitud taaskord ostlema oma köögikapis, et midagi lauale panna oleks. Näppu jäi purk karamelliseeritud sibulatega, suurepärane leid Marks & Spenceri toidupoest, ostsin neid enne jõule kohe mitu. Eks muidugi võib ju alati ka ise karamelliseerida, aga praegu polnud selleks ei aega ega sibulaid. Sügavkülmas oli ka pakk 4 lehega pärmi-lehttainast ning pakk fetajuustu niisamuti. Suure ahjuplaadi jaoks läheb vaja:

    • 400 g pärmi-lehttainast
    • u 250 g karamelliseeritud sibulaid (Spencersi omad on üsna magusad, ise karamelliseerides paneksin rohkem)
    • 250-300 g fetajuustu
    • mõned rosmariini oksad

    Rullisin plaadid lahti, tegin noaga serva pisikese piirde sälgu (vedasin justkui väiksema ruudu suure ruudu sisse), ajasin sibula möksi noaga laiali, pudistasin juustu peale ja plaksti 200 kraadisesse ahju. Küpses u 20 minutit, kindlasti peab vahepeal piiluma! Ja valmis oligi, hea vahepala suvisesse päeva. Magushapuka ja soolase kooslus on lihtsalt nii hea!

    sibul

    Katt