Karulaugu määre/pesto

karulauk

Minu jaoks on karulauk täiesti uus asi, lapsepõlvest ma sellist taime üldse ei mäleta. Meie teed ristusid alles mõned aastad tagasi toidublogides surfates. Eelmisel kevadel tõin turult mõne taime ka oma aeda kasvama, kuid väga nende püsima jäämisele ei panustanud, sest aed sai istutamise järgselt kõvasti vett ja vilet ning istutusala peaaegu hävines. Ja üldsegi pidavat karulauk  seemnest kasvama minema ja mugulatega möllamine olema tühi töö. Aga olemas nad on, kehvakesed küll, kuid on ilusti oma rohelised ninad õunapuu all välja pistnud (koduaias pidavat puudealune parim paik olema). Maitselt on karulauk salakaval, meenutab küüslauku ja rohelist sibulat ja kange kui püssirohi! Eriti hea varakevadiseks turgutuseks. Eks ole ta ju üks esimesi rohelisi vägilasi, mis uuel aastal oma võimu näitavad, kõik muu ju veel möödunud aasta vana. Karulaugust tehakse pestot ja igasugu muid värke veel lisaks, kuid kõige lihtsam ja maitsvam on teha tavalist toorjuustumääret. Meil süüakse kodus väga kanget, nii et kui armas lugeja tahab veidi pehmemat elamust, tasub karulaugu kogust vähendada!

  • 1 osa karulauku
  • 2 osa tavalist toorjuustu
  • maitse järgi soola

Karulaugu tükeldan kergelt noaga, et saumiksril oleks lihtsam tööd teha. Löön toatemperatuuril seisnud toorjuustu peale ja mikserdan ära. Kõik. Panen karpi ja külma ja ideaalne leivamääre tükiks ajaks võtta (sobib ka omletile lisandiks, pastale). Kui ise metsas lehekesi korjata ei taha (või ei tea kust otsida), võib küsida sugulastelt ja tuttavatelt või mõnelt turul müüvalt tädikeselt osta. Kuna karulauk on kaitseall olev taim, siis tasuks eelistada ikkagi kas koduaiast nopitud lehekesi (ka selliseid on turul saada) või siis seemnest endale ise külvata. Põhimõtteliselt metsas natuke ju endale korjata võib, kui mugulaid ja mullapinda ei rikuta. Suurtes kogustes korjamine ja müümine on keelatud.

karulauk topsis

Sooja kevadet, sõbrad!

Katt

Advertisements

Parim võileivatort aastavahetuseks

Maitsev ja samas ka pidulik võileivatort mõnusateks koosviibimisteks. Eriti hästi sobib see aastavahetuse külmlauale  – teen eelmisel päeval valmis, kaunistan pidupäeval ja aega jääb ülegi 🙂 Jagub muhedalt üheksale.

  • 18 viilu röstleiba
  • 8 viilu röstsaia

Esimene täidis:

  • 150 g riivjuustu
  • 3 küüslauguküünt
  • 3 dl majoneesi

Teine täidis:

  • 200 g sinki
  • 4 keedetud muna
  • 1/2 pikka kurki
  • 200 g küüslaugumaitselist toorjuustu
  • 1 dl majoneesi

Kate:

  • 200 g küüslaugumaitselist toorjuustu
  • 2 dl majoneesi

Kaunistamiseks riivjuustu, muna, tomateid või kurke. Mida just parasjagu saadaval.

v6ileivatort

Tegemist alustan alati munakeetmisega, kui munad jahtuvad, lõikan leibadel ja saiadel servad ning laon esimese kihi 3×3 viilu serveerimisalusele. Esimene kiht on leivast, seejärel määrin sinna juustu ja majoneesi segu ning katan saiakihiga. Teise täidisekihi jaoks koorin ja tükeldan munad, samuti singi ja kurgi ning ühendan toorjuustu ja majoneesiga. Edasi jääb vaid viimane leivakiht laduda ning katta toorjuustu ja majoneesiga. Mina olen tegemise õhtul katnud küljed ja pealispinna poole katte kogusega, teise poole vahetult enne serveerimist. Parim! Retsept pärineb iidvanast Kodukirjast.

Head vana aasta lõppu, sõbrad!

Katt

Pehme piparkook

Häid jõule! Ja millise suurepärase ilmaga meid on kostitatud!

Seetõttu söön oma eelmises postituses öeldud sõnu, et tahaks jõulude ajal midagi kergemat ja nisuga tegeleda ei soovi. Tuli lumi ja külm ja sätendav päike ning kapist otsiti välja vürtsid ja jahu ja või. Tegemist on lihtsalt suurepärase koogiga, mis meenutab ühte poes müüdavat kooki, miski Talvemuinasjutt oli vist nimeks. Jahu ja keefiri vahekord kokaraamatust “Talvetoidud”. Vürtsid on enda välja timmitud.

IMG_20141225_130156~2

Suure klassikalise ahjuplaadi jaoks:

  • 5 dl keefirit
  • 5 dl suhkrut
  • 7 dl nisujahu
  • 1 spl söögisoodat
  • 1.5 dl mustsõstramoosi (originaalis pohlamoos)
  • 150 g võid
  • 2 tl nelki
  • 2 tl kaneeli
  • 1 tl kardemoni
  • 1 tl ingverit
  • 1 tl pomerantsi (kõik vürtsid jahvatatult)
  • kui vürtse kodus ei ole, võib kasutada ka piparkoogimaitseainet, või ainult kaneeli

Suures kausis segasin keefiri ja suhkru ja jätsin ootama. Teises kausis segasin kuivained, sh vürtsid. Kallasin kuivained keefirile lisaks ja segasin kiirelt läbi ning lisasin mustsõstramoosi ja sulanud või. Kui kõik omavahel ühendatud, kallasin taigna suurele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpsetasin u 190 kraadi juures 30 minutit. Originaalis soovitab 40 minutit, kuid minul kõrbeks selle ajaga kook kindlasti juba ära. Peale küpsemist jätsin lauale jahtuma. Edasi võib, aga kohe kindlasti ei pea, teha toorjuustukate. Meie pere eelistab süüa soojalt ja ilma igasuguse lisandita. Järgmisel päeval või külalistele esitamiseks võib peale teha ka glasuuri.

Kate:

  • 400 g toorjuustu
  • 3 dl tuhksuhkrut
  • külmutatud marju

Originaali glasuur on väga magus ja seda on justkui liiga palju. Mina teen 200 g toorjuustust ja 1 dl (kuhjaga) tuhksuhkrust ning puistan peale mustikaid, originaal soovitab pohli. Ja valmis ta ongi. Lihtne.

 

Katt

Safranisai

Talv! Ja igasugused pühad! Miks mitte teha talvise maitsega safranisaiasid ka näiteks kadripäevalistele kotti panemiseks. Või lihtsalt ka juba veidikese jõuluhõngu tuppa toomiseks. Mõni kindlasti kirub, et kogu see jõulutrall nii vara pihta hakkab, aga minu arvates on novembri keskpaik selleks igati sobilik. Jõuab rahulikult retsepte katsetada ja kingitusi varuda, sest jõulud ise ei sobi kohe üldse kiirustamiseks. Igatahes siin on üks väga kodune ja mõnus saiakeste retsept, taigna vahekorrad napsatud nami-nami lehelt, pilt on tehtud eelmiste jõulude ajal. Kogusest tuleb kaks pannitäit. Ja mis kõige tähstam- soojale saiale võrdset ei ole!

Taignaks:

  • 50 g värsket pärmi
  • 1 kg jahu
  • 5 dl piima
  • 0.5 g safranit
  • 200 g toorjuustu
  • 150 g pehmet võid
  • 150 g suhkrut
  • 0.5 tl soola

Vahele määrimiseks:

  • 100 g võid
  • 0.5-1 tl vanillsuhkrut
  • 200 g riivitud martsipani
  • võid siia ka safranit lisada, aga mulle isiklikult meeldib ilma rohkem
  • pealt määrimiseks lahtiklopitud muna

Esimese asjana panin piima pliidile soojenema, lisasin safrani ja ootasin, kuni piim värvi muutma hakkas. Peale segunemist peab kindlasti piimal laskma jahtuda käesoojaks, et mitte järgmisena lisatavat pärmi ära tappa. Kui pudistaud pärm lisatud ja segatud, lisasin soola ja suhkru ning peaaegu kogu jahu, näppisin juurde toasooja või ning toorjuustu ja ka järelejäänud jahukoguse. Järmisena jätsin taigna sooja ruumi kerkima, kausile peale rätik. Hea pärmiga kerkib taigen üsnagi kiirelt, umbes 40 minutiga oli minu kogus peaaegu kahekordne. Samal ajal tegin täidise -riivisin martsipani ja sulatasin potis või, kuhu kohe sulama hakkamise alguses lisasin ka martsipani ja vanillsuhkru. Kui kõik oli ühtlaseks muutunud, keerasin pliidi kinni ja jätsin täidise jahtuma.

IMG_3869

Kerkinud taigna võid teha kaheks või kolmeks, mina tegin kaheks, jagus kuidagi paremini. Edasi rullisin taigna enam-vähem ristküliku kujuliseks. See mul alati väga ei õnnestu, igasuguseid kummalisi kujundeid võib tulla. Et vältida nakkumist, puistasin tööpinnale ka veidi jahu. Järgmisena määrisin taignale umbes pool jahtunud täidisest ja keerasin ristküliku pikemast otsast rulli, nagu rullbiskviidi. Lõikasin 1-2 cm jämedused viilud ja asetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Peale määrisin lahtiklopitud muna. Sama tegin ka järelejäänud taignaga. Küpsemise aeg sõltub ahjust. Siin Soomes on mul väga käre ahi, nii et 200 kraadi ja 18-20 minutit on piisav. Kodus aga 220 ja umbes sama aeg. Peab piiluma ja aegsasti välja võtma (kui pind juba ilus krõbe ja kuldkollane).

Ilusat talveootust, sõbrad!

Katt

 

Kodumaine ja lihtne toorjuustukook

Kes mind veidigi teab, teab ka seda, et olen kodumaise toodangu andunud fanaatik. Setõttu otsustasin lõpuks katsetada kodumaist toorjuustu oma lemmikkookide tegemisel. Samuti proovisin ära Kalevi Digestive küpsised, mis peaksid olema maailmakuulsate küpsiste kodumaine analoog. Kahjuks pidin ma 50 % pettuma. Küpsised oli väga ägedad. Töötlemata kujul küll eriti originaalse Digestiviga ei sarnane, kuid võiga segamini ja ahjust läbikäinuna kõlbas koogipõhjaks väga hästi. Toorjuustu kohta ma aga midagi väga head öelda ei oska. Juba esimesi segamisi tehes tundus struktuur kummaline, ka maitse erineb Philadelphia omast oluliselt. Peale suhkru ja toorjuustu segamist hakkas toorjuust kuidagi tükki tõmbama. Peale munade lisamist nägi segu juba üsna kummaline välja. Ja seda kõike ENNE ananassitükkide lisamist. Ma ei teagi nüüd, kas mul läks lihtsalt midagi nihu või on asi ikkagi toorjuustus. Igatahes see kook ei tulnud üldse toorjuustuka moodi. Pigem nagu kohupiima kook. Mis ei tähenda muidugi, et tegu oleks halva koogiga. Vastupidi, vägagi söödav ja külalistelt kiidusõnu saanud küpsetis, kuid toorjuustukoogist seda nimetada ei saa. Kahjuks. Võib-olla annan ühe võimaluse kodumaisele toorjuustule kunagi veel. Aga mitte nii pea.

26 cm läbimõõduga koogi jaoks:

Täidis:

  • 800 g toorjuustu
  • 4 muna
  • 150 g crème fraiche`i
  • 50 g hapukoort
  • 2 dl suhkur
  • 15o g konservananassi tükke
  • 4 spl maisitärklist

Põhjaks:

  • 200 g Kalevi Digestive küpsiseid
  • 75 g sulatatud võid

Kate:

  • 300 g paksu hapukoort
  • 50 g suhkrut

IMG_20140904_092816

Kõigepealt peab põhja tegema – purustasin pudrunuiaga küpsised ning segasin sulatatud võiga ja pressisin küpsetuspaberiga vooderdatud vormi. Põhja küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 10 minutit. Samal ajal tegin täidise, vahustasin kõigepealt kergelt toasooja toorjuustu ning lisasin tasapisi suhkru, seejärel maisitärklise. Järgmisena lisasin ükshaaval munad (toasoojad), peale iga lisamist vahustades. Eelviimasena liitus seguga crème fraiche ja hapukoorPisut enne vormi valamist segasin hulka purustatud ananassitükid. Ahjus küpsetasin umbes tunnikese. Kui kook valmis ja ahjust väljas, valasin peale hapukoore- ja suhkrusegu ning panin ööseks külmkappi maitsestuma. Serveerisin mustsõstrakastmega.

Katt

Šokolaadi-toorjuustukook

Toorjuustu ma armastan, kohe väga palju. Kõiksugused toorjuustu magustoidud on alati minu teema. Seevastu igasugused toidud, mis liiga kakaopõhiseks kipuvad ei ole seda kohe mitte. Eks sellepärast polnud varasemalt ka šokolaadi ja toorjuustu ühendanud. Originaalne retsept on pärit raamatust  “Juustukoogid” ja on tehtud tumeda šokolaadiga ja veel lisa kakaoga, kuid kuna tume versioon mulle kohe üldse ei istu, tegin enda variandi piimašokolaadiga. Ja ei kahetse! Kook tuleb pisut väiksem kui tavaliselt (24 cm vs 21 cm), kuid on just paras. Nüüd tagantjärgi mõtlen, et oleks pidanud ikka need vuhvel maasikad ka kõrvale tooma, oleks pannud i-le täpi!

IMG_4688

21 cm läbimõõduga koogi jaoks vajad:

Põhi:

  • 150 g Digestive küpsiseid
  • 3 spl sulatatud võid

Täidis:

  • 200 g piimašokolaadi
  • 600 g Philadelphia toorjuustu
  • 1.5 dl suhkrut
  • 1 spl vanillsuhkrut
  • 3 munna
  • 1 dl crème fraiche`i, kuna maitseomadustelt on viimane üsna hapukoore sarnane, julgeksin vajadusel selle asendada paksu hapukoorega

Kõigepealt panin ahju põhja kuumakindla nõu, mille täitsin 2cm ulatuses veega ning lülitasin ahju sisse. Edasi purustasin küpsised ja segasin sulavõiga, surusin küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse vormi ning küpsetasin 175 cm juures 10 minutit (veenõu juba ahjus). Küpsemise ajal sulatasin šokolaadi vesivannil ning jätsin jahtuma. Vahustasin toorjuustu kreemjaks ja kohevaks ning lisasin suhkrud, samal ajal vahustamist jätkatest. Tuletan siinkohal meelde, et toorjuustu komponendid peavad kõik olema kindlasti toatemperatuuril! Seejärel lisasin ükshaaval munad ning crème fraiche`i ja šokolaadi. Korraks vahustasin veel, nii minut paar ja valasin eelküpsetatud põhjale. KÜpses ahjus umbes 50 minutit, oluline on, et kook jääks keskelt kergelt vetruv, st kui liiguta ahjus vormi, siis kook ei tohiks olla üleni tahke. Lõplik tahkumine toimub öösel külmkapis! Alles siis eemaldasin vormi ja paberi.  Enne serveerimist ladusin mõned valgest šokolaadist tehtud lehekesed (kuidas neid teha leiad SIIT) peale ja äärmiselt hea konsistentsiga ning pidulik toorjuustukas oli valmis!

IMG_4730

 

Katt