Ahjuomlett

Ah et mis on vahepeal toimunud?

Hehhee….suvi tuli ja koos suvega tulid kanad! Just nimelt kanad! Aastaid olen fantaseerinud enda kanadest, kes tasakesi õues siblivad ja siis neid päris õigeid mune mulle munevad. Ja kohal nad ongi! Tegemist on n-ö suurfarmi jäägiga, kes vabrikus enam piisavalt ei mune ning siis võileiva hinnaga ära müüakse (loe: paar eurot nokk). Nii ma siis ostsingi kaheksa tükki. Nagu põrsad kotis (sõna otseses mõttes). Kodus siis uurisime üheskoos kotti, et kes meie koju õieti saabusid. Seitse on täitsa kana moodi, ühel küll kõht karvutu, teisel peanupp. Mõnel veel siit ja sealt, aga üks …..üks oli päris paljas ja õnnetu ja teiste poolt ka tagakiusatud. Tema tegemistest võiks tegelikult täiesti omaette blogi teha, sest Äbarik on surmasuust pääsenud rohkem kui 2 korda, samas on tegemist kõige vingema munejaga, kes võib vabalt ka kaks muna päevas muneda! Ja siis muidgi on veel Härra Basilo, kelle tegemistest võiks samuti blogi teha (kana, kes arvas, et ta on kukk).

 

Igatahes nüüd siis retsepti juurde! Kuna mune tuleb hoogsalt, keskmiselt 7-8 muna päevas, oleme mõnuga munatoite tegema hakanud. Üks äärmiselt hea roog on ahjuomlett. Väga lihtne teha ja toidab ka suurema seltskonna. Suure ahjupanni jaoks võta:

• 12 suurt muna
• 2 dl piima või hapukoort (ühesõnaga, mida kodus parasjagu on)
• 200 g riivjuustu
• 2 sibulat
• soola ja pipart (mina panen soola näpuotsaga, ja selle koguse peale tuleb 10-11 näpuotsa)
• hästi natuke võid vormi määrimiseks
• soovi korral muid maitseained või mingit sinki või kala vms. Meie eelistame muidugi lihtsamat versiooni, aga võimalusi on palju

Kõigepealt koorin ja tükeldan sibula, seejärel praen klaasjaks ja kallan võiga määritud ahjuvormi põhja. Eraldi kausis klopin lahti munad, lisan piimatoote ja segan kokku. Viimasena lisan riivitud juustu ja maitseained. Kogu segu valan sibulale peale ja küpsetan ahju alaosas 175 kraadi juures umbes 40 minutit. Roog hakkab küpsemise lõpus hoogsalt kerkima ja muutub imemaitsvaks ja kohevaks piduroaks! Parim soojalt!

 

Ilusat suve, sõbrad!
Katt

Seenepirukas

Ah sa mait kui hea pirukas!

Küllaltki lihtne meisterdus, eriti kui eelmisel päeval seened ning sibulad puhastada ja praadida. Samas jätab mõnusalt luksusliku mulje. Seente kogust ei oska ma aga paraku öelda, mida rohkem, seda uhkem! Viimati kasutasin aasšampinjone ja neid oli toorelt ikka ligi 1-1,5 liitrit. Eks kui kunagi meelde jääb, kaalun seenekoguse ära. Igatahes, 24cm läbimõõduga vormi põhja jaoks läheb vaja:

• 2.5 dl nisujahu
• 50 g riivjuustu
• 120 g pehmet võid
• 0.5 dl toidu- või kohvikoort

Põhja ained segan lihtsalt lusikaga kokku ning surun kergelt võitatud vormi põhja ja servadele. Sinna sisse valan:

• 3 keskmist sibulat, tükeldatud ja praetud parajalt klaasjaks
• 1-1,5 liitrit tooreid šampinjone või muid seeni, mis siis puhastada ja kergelt soolaga praetud. Samas seeni võib olla ka vähem!
• 3 muna
• 2 dl kohvi- või toidukoort
• 1 tl soola
• näpuotsaga riivitud musta pipart
• 150-200 g riivjuustu

Põhjale laotan kõigepealt praetud seened ja sibulad. Eraldi kausis klopin lahti munad toidukoorega ning lisan maitseained ja riivjuustu. Kallan vedeliku seenesegule. Pirukas küpseb ahju keskel 190-200 kraadi juures umbes 30 minutit. Maitseb hea nii soojalt kui ka jahtunult. Kui kõrvale serveerida veel värsket rohelist salatit, läheb pirukas kenasti  toidukorrana kirja.

Ilusat seeneaega, sõbrad!

Katt

Kuidas teha kohupiima ja ricottat?

Ah et kuidas? Väga lihtsalt, liigagi lihtsalt! Vaja läheb ainult piima ja sidrunit. Suured meistrid nagu Jamie Oliver jt kasutavad happeks ka äädikat, aga minu käsi seda tegema ei tõuse. Seega võta:

• 2 liitrit piima
• suur sidrun, et sellest pigistada 4 spl sidrunimahla
• kes väga soovib, võib lisada ka näpuotsaga soola, mulle meeldib ilma

Kogusest tuleb veidi alla poole kilo ja väga palju vadakut (juustuvesi, kõrvalsaadus kõikide juustude tegemisel), mille saab edukalt kasutada pannkookide tegemisel, nii et mitte midagi ei lähe raisku. Kangemad mehed (naised) joovad vadakut ka niisama selle kõrge toiteväärtuse pärast, kuid mina seda teha ei suuda.

Igatahes, tegemiseks võta pott ja kalla sinna 2 liitrit piima. Lase peaaegu keema minna, nii et selline ühtlane vahukiht on pinnal ning kohe hakkavad mullid tekkima. Sellises olekus piimale lisa sidrunimahl ning sega. Praktiliselt kohe on näha vadaku eraldumist. Võid veel mõne minuti keeta ja jätta siis poti tunnikeseks jahtuma. Järgmiseks hakkab kurnamine. Selleks võta suur sõel ning tihe marli, millega vooderda sõel. Aseta sõel poti kohale, et väärtuslik vadak raisku ei läheks. Sinna sõelale võid kohupiima jätta nõrguma paariks tunniks. Kui kohupiim juba jahtuma hakkab, tõstan tavaliselt kogu kupatuse külmkappi, kus siis viimane tilkumine toimub. Ja valmis. Jube maitsev on, eriti kui koduseid moose peale panna. Samuti sobib küpsetamiseks.

 

Ilusat sügist!

Katt

Peedi-juustusalat

Hea lihtne salat nii jõululauale kui ka vanaaasta viimaseks õhtuks. Erilist jõupingutust ei vaja, ainedki sageli kapis olemas. Sobib liha- ja kartulipelglikele. Retsept algselt Nami-Namist. Ma panen muna ja juustu pisut rohkem. Jagub umbes kuuele.

• 200 g konservherneid
• 5 keedetud ja tükeldatud muna
• 300 g riivjuustu (200+100)
• 3 marineeritud (magusa marinaadiga on parim) kurki, tüdeldatult
• 400 g keedetud ja riivitud peeti
• 200 g majonees
• 200 g hapukoort
• 0.5-1 tl soola
• soovi korral jahvatatud pipart

Serveerimiseks sobib kõige paremini sirge servaga klaasnõu, kus kihid kenasti eksponeeritavad. Kõige alla herned, sinna peale tükeldatud muna. Eraldi kausis kokku segada sool majoneesi-hapukoore seguga. Sellest võtta umbes kolmandik ja laotada munale. Järgmisena riivitud juust (200g) ning siis peet. Viimane nö tahke kiht on marineeritud kurk. Sinna peale laotada ülejäänud majoneesihapukoore segu. Peale raputan veel umbes 100 g juustu. Hea oleks kui salat veidi enne söömist seisaks. Paarist tunnist on küll.

 

Ilusat jõuluaega!

Katt

Lihtne ja jahuvaba pitsapõhi

Ja ongi aasta uus! Loodame, et rahulikum ja murevabam kui eelmine:).

Blogi elab oma elu ja mina viimasel ajal oma. Söögitegemist on küll palju, kuid pildistada ei jõua. Küll lüüakse enne pildi tegemist juba hambad sisse ja küll on kogu elamine nii hämar, et kohe midagi pildilt aru ei saa. Nii need retseptid ootavad paberikesel külmkapiuksel oma aega, et ka pildi oma maitsele kaaslaseks saaksid.

See pitsapõhi on aga erand. Pildistasin pimedas ja veel telefoniga, aga mõte, et ka antud toit läheb lihtsalt külmkapiuksele oma aega ootama, tundus ülekohtune! Nii et siin ta on, maailma kõige lihtsam pitsapõhi, täiesti jahu- ja süsivesikutevaba ja kohe eriti pimedatel piltidel.

• 250 g mozzarellat (riivitult)
• 2 muna
• näpuotsaga soola

Ega muud polegi, kui kõik komponendid omavahel segada ja võitatud pirukavormi suruda.

Selline põhi läks ahju, kraade 210 ja minuteid kulus umbes 15 (kuid kindlasti piilu ja jälgi, et mis ja kui palju juba toimunud). Peale seda jahutasin veidi.

Selline põhi! Suurepärane! Peale määrisin tomatipastat, sinki, juustu, tomateid ja mida kõike veel! Edasi peab ahjus ainult nii kaua küpsema, kui lisatud juust sulab ja valmis ta ongi. Lihtsam on lõigata ja tükke tõsta, kui pitsa on veidi jahtunud. Eks muidugi on ta pehmem kui tavaline jahuga põhi, kuid kui jahu kohe üldse ei taha või lihtsalt hetkel pole, on antud pitsa asendamatu! Ja nii lihtne!

Head jaanuarit kallid sõbrad!

Katt

Juustukuklid, jahuvabad

Viimasel ajal on toidublogides ja üldse igal pool palju juttu nii gluteeni- kui ka jahuvabadest toitudest ning nende kasulikkusest. Kuigi ma olen üsna kindel, et enamikul jahude vältijatest on põhjused meditsiinilises mõttes kaheldavad ja rasked tsöliaakiahaigeid on ikkagi vähemuses, ei saa ma mainimata jätta, et sellised retseptid tunduvad põnevad. Seega proovisin selliseid “kukleid”, mis valmivad jahuta, ei tõsta veresuhkrut ja on üldse kasulikud. Retsept Nami-Namist.

Kogusest tuli 9 kuklit

• 250 g riivjuustu
• 5 muna
• 3 spl jahvatatud psülliumikesti (leiab tervise- ja ökopoodidest, annab munale “jahusema” oleku)
• 2 tl küpsetuspulbrit

Tegemine on superlihtne! Vahustad munad üsna korralikult, segad juurde juustu ja “pulbrid”, jätad umbes 10 minutiks paisuma ja seejärel tõstad 9 pätsikest küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpsesid 200 kraadises ahjus u 25 minutit. Kui nüüd päris aus olla, siis ega päris kukleid nad ei asenda. Meespere arvas, et need on pisikesed kõvad omletikesed ja selline see maik suures osas on, kuid vahelduseks väga hea! Kui teha neist burger või võileib, petavad juba päris hästi ära!

Ilusat suve,

Katt

Karulaugu määre/pesto

Minu jaoks on karulauk täiesti uus asi, lapsepõlvest ma sellist taime üldse ei mäleta. Meie teed ristusid alles mõned aastad tagasi toidublogides surfates. Eelmisel kevadel tõin turult mõne taime ka oma aeda kasvama, kuid väga nende püsima jäämisele ei panustanud, sest aed sai istutamise järgselt kõvasti vett ja vilet ning istutusala peaaegu hävines. Ja üldsegi pidavat karulauk  seemnest kasvama minema ja mugulatega möllamine olema tühi töö. Aga olemas nad on, kehvakesed küll, kuid on ilusti oma rohelised ninad õunapuu all välja pistnud (koduaias pidavat puudealune parim paik olema). Maitselt on karulauk salakaval, meenutab küüslauku ja rohelist sibulat ja kange kui püssirohi! Eriti hea varakevadiseks turgutuseks. Eks ole ta ju üks esimesi rohelisi vägilasi, mis uuel aastal oma võimu näitavad, kõik muu ju veel möödunud aasta vana. Karulaugust tehakse pestot ja igasugu muid värke veel lisaks, kuid kõige lihtsam ja maitsvam on teha tavalist toorjuustumääret. Meil süüakse kodus väga kanget, nii et kui armas lugeja tahab veidi pehmemat elamust, tasub karulaugu kogust vähendada!

• 1 osa karulauku
• 2 osa tavalist toorjuustu
• maitse järgi soola

Karulaugu tükeldan kergelt noaga, et saumiksril oleks lihtsam tööd teha. Löön toatemperatuuril seisnud toorjuustu peale ja mikserdan ära. Kõik. Panen karpi ja külma ja ideaalne leivamääre tükiks ajaks võtta (sobib ka omletile lisandiks, pastale). Kui ise metsas lehekesi korjata ei taha (või ei tea kust otsida), võib küsida sugulastelt ja tuttavatelt või mõnelt turul müüvalt tädikeselt osta. Kuna karulauk on kaitseall olev taim, siis tasuks eelistada ikkagi kas koduaiast nopitud lehekesi (ka selliseid on turul saada) või siis seemnest endale ise külvata. Põhimõtteliselt metsas natuke ju endale korjata võib, kui mugulaid ja mullapinda ei rikuta. Suurtes kogustes korjamine ja müümine on keelatud.

Sooja kevadet, sõbrad!

Katt

Spagetivorm

Üks vana sõber lapsepõlvest. Tegin seda kindlasti juba siis, kui aastanumbrid algasid ühega. Millegipärast oli nüüd tulnud sisse suur paus, liiga suur. Viga saab koheselt parandatud ja roog uuesti menüüsse võetud! Veidi mäkerdamist on, kuid maitse ja, mis seal salata, kogus korvavad vaeva. Saab vabalt soojendada ka järgmisel päeval. Tõenäoliselt on algmõte pärit taaskord mõnest vanast Kodukirjast.

• u 400 g spagette (saab hakkama ka vähemaga)
• 400 g hakkliha
• 1 väga suur sibul
• 2 porgandit
• 3 pisikest küüslauguküünt
• 400 g purustatud tomateid (tšilliga)
• kuivatatud ürte 1-2 tl (nt basiilik või muu meelepärane)
• 40-50 g võid
• 0.5-1 dl tavalist nisujahu
• 6-7 dl “kanget” piima
• soola ja pipart
• 150 g riivjuustu

Kõigepealt spagetid (kiidan väga Barilla pastatooteid) soolasesse vette keema. Samal ajal praen hakkliha, üsna praadimise alguses lisan ka tükeldatud porgandid ja enne valmimist sibula ning küüslaugu. Järgmisena valan peale tomatisegu, ürdid ja soola/pipra. Jätan hauduma ning seejärel kindlasti maitsen! Ja vajadusel siis soola või pipart juurde. Spagette tasub keeta mõõdukalt, see tähendab, et liiga pehmeks kindlasti keeta ei tohiks. Viimase üksikkomponendina teen kastme, selleks sulatan või ja segan selles jahu võimalikult ühtlaseks pastataoliseks massiks ning hakkan siis tasapisi piima lisama, ise kogu aeg usinalt segades. Kui kaste peaaegu valmis, maitsestan soolaga. Kui kõik 3 osa valmis, laotan nad kihiti vormi. Kõige alla pasta, siis tomatisegu ja peale kaste ning tavaliselt jagub antud kogustest teha ka teine ring. Peale raputan juustu ja pistan 230 kraadisesse ahju u 20-30 minutiks. Lihtsalt suurepärane talvetoit!

Katt

Võileivatort

Maitsev ja samas ka pidulik võileivatort mõnusateks koosviibimisteks. Eriti hästi sobib see aastavahetuse külmlauale  – teen eelmisel päeval valmis, kaunistan pidupäeval ja aega jääb ülegi 🙂 Jagub muhedalt üheksale.

• 18 viilu röstleiba
• 8 viilu röstsaia

Esimene täidis:

• 150 g riivjuustu
• 3 küüslauguküünt
• 3 dl majoneesi

Teine täidis:

• 200 g sinki
• 4 keedetud muna
• 1/2 pikka kurki
• 200 g küüslaugumaitselist toorjuustu
• 1 dl majoneesi

Kate:

• 200 g küüslaugumaitselist toorjuustu
• 2 dl majoneesi

Kaunistamiseks riivjuustu, muna, tomateid või kurke. Mida just parasjagu saadaval.

Tegemist alustan alati munakeetmisega, kui munad jahtuvad, lõikan leibadel ja saiadel servad ning laon esimese kihi 3×3 viilu serveerimisalusele. Esimene kiht on leivast, seejärel määrin sinna juustu ja majoneesi segu ning katan saiakihiga. Teise täidisekihi jaoks koorin ja tükeldan munad, samuti singi ja kurgi ning ühendan toorjuustu ja majoneesiga. Edasi jääb vaid viimane leivakiht laduda ning katta toorjuustu ja majoneesiga. Mina olen tegemise õhtul katnud küljed ja pealispinna poole katte kogusega, teise poole vahetult enne serveerimist. Parim! Retsept pärineb iidvanast Kodukirjast.

Head vana aasta lõppu, sõbrad!

Katt

Pasta kana- ja juustukastmega

Nädal aega mõtlen sellest roast. Retsepti pole, samuti pole varem seda söönud, aga mingisugune teadmine on olemas, et just selline toit peab ühel vihmasel ja tuulisel laupäeval ahjust tulema. Lihtsalt segasin kokku ja tõenäoliselt jäängi segama 🙂 Tegelikult tahtsin pisikesi brokkoli tükke ka panna, kuid kuna olen kodust rohkem kui 700 km kaugusel, polnud suuremat vormi kuskilt võtta ja brokkoli tuli niisama kõrvale krõbistada. Keskmise ahjuvormi jaoks ja umbes 6-8 tublile sööjale:

• 400 g meelepärast pastat (+ 1 kanapuljongikuubik)
• 800 g tükeldatud kanafileed
• 60 g võid
• 2 sibulat
• 2 küüslauguküünt
• soola ja pipart. Maitsesta ja lisa, maitsesta ja lisa!
• 2.5 dl (vahu)koort
• 3 kulbitäit pastakeedu vett
• 200 g riivjuustu
• + u 150 g õhukesi juustuviile

Esimese asjana panin pasta keema, keeduvette lisasin soola ja ka ühe puljongikuubiku, et pastalgi mingisugune kanaline maitse oleks. Järgmisena kuumutasin pannil kanatükid, lisasin või ja tükeldatud küüslaugu ning sibula. Maitsestasin soola ja pipraga. Selleks ajaks oli pasta keeduvesi juba kergelt jahuseks tõmmanud (nagu need pastaveed ikka tõmbavad) ning võtsin sealt pannile lisamiseks 3 keskmist kulbitäit vett. Segasin kogu kauba pannil läbi ning lisasin 2 dl koort ja paari minuti pärast ka riivjuustu. Siis kurnasin pasta, valasin selle ahjuvormi põhja. Peale kallasin kana- ja juustukastme (segasin kergelt pastaga läbi) ning kõige peale laotasin õhukesed juustuviilud. Nüüd pistsin veel veidikesest ajaks väga kuuma ahju, et juust kiirelt sulaks ja kerge pruunika jume võtaks. Lihtsalt super ja nii lihtne, et lausa häbi!

Mis aga puudutab kodust kaugel olemist….siis jah. Kodu on väga kaugel ja koos miksrite ja kausside ja vanillsuhkru ja kõige muuga. Ja mis kõige hullem – koju saab tagasi alles jõuludeks. Pea vastu, kallis blogi, kuni ma sinuga mõnusalt ja hubaselt aega veeta ei saa. Pea vastu!

Katt