Banaanimuffinid koorekommidega

Suurepärased muffinid! Banaan annab väga hea maitse ning koorekommid lisavad elevust. Samuti on neid võimalik teha väga suuri koguseid. Just mõned päevad tagasi küpsetasin neid ligi 50 ja seda äärmiselt kiiresti. Retsept pärit Nigella sulest. Lähiajal on kindel plaan proovida neid teha mandlijahust! Kui proovid enne mind, anna teada!

Antud kogusest tuleb üks 12 auguga muffinivormitäis muffineid. Tegu on küllaltki suurte muffinitega.

  • 3 küpset banaani
  • 125 ml toiduõli
  • 250 g jahu
  • 100 g suhkrut
  • 2 muna
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 0.5 tl soodat
  • 150 g koorekomme (sobivad pigem sellised kõvad iiriselaadsed)
  • mina panen ka umbes 1 tl vanillsuhkrut

banaanimuffin

Ühte anumasse valan õli ja sinna juurde löön lahti munad ning segan läbi. Eraldi nõus püreerin saumikseriga banaanid. Seejärel võtan suure kausi ja mõõdan sinna kuivained. Nüüd on paras hetk ka ahi umbes 200 kraadi juurde soojenema panna ning alustada kommide tükeldamisega. Kokku segamist alustan kuivainete ja õlisegu ühendamisega. Lisan banaanid ning seejärel tükeldatud kommid. Taigen mahub ilusti 12 auku ära. Kui banaanid veidi suuremad või pabervormid väiksed, võid jätta osa taignast ka järgmise küpsetusringi jaoks. Siis on oluline tühjad muffinipanni augud täita lihtsalt veega ja küpsetada nagu ikka, umbes 20 minutit. Peale jahutamist säilivad kenast õhukindlas karbis toatemperatuuril mitu päeva värsketena.

Kevadeootust!

Katt

 

Advertisements

Mandariinikook mandlijahust

Ohhhooo, mis kook see siis nüüd on?! Pole nisu- ega piimatooteid. Komponente on nii vähe, et mu pea keeldus uskumast, et sellest üldse midagi välja võiks tulla. Aga tuli ja veel vägagi huvitav ning maitsev. Tegu ühe vana Nigella retseptiga, mida toidublogijad siin ja seal erinevates variantides teinud juba mõnda aega. Kuna minu mandariinid oli pisut kauaks kapiäärele seisma jäänud, sai kook esimesel korral ehk liiga mõrkja maitse, kuid see lisas vaid põnevust juurde. Antud kogustest tuleb 21 cm läbimõõduga kook.

  • 400 g mandariine (mõned on teinud ka apelsinide ja sidrunitega)
  • 6 suurt muna
  • 250 g mandlijahu (mida peenemaks jahvatatud seda parem)
  • 225 g suhkrut
  • 1 tl küpsetuspulbrit

Esimese asjana panin mandariinid külma veega potti keema, seda tuli teha ligi kaks tundi (vahepeal lisasin vett) kuni mandariinid olid väga pehmeks muutunud ja hoidsid veel vaevu kuju. Peale jahtumist lõikasin nad pooleks ja eraldasin seemned, kõik muu aga purustasin saumiksriga ühtlaseks massiks. Teises kausis vahustasin kergelt munad, segasin hulka mandlijahu ja suhkru ning ka küpsetuspulbri. Kõige lõpus mandariinimassi. Korralikult läbi segatud segu valasin küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi ja küpsetasin ühe tunni 190 kraadi juures. Umbes poole aja möödudes katsin koogi fooliumiga.  Samal päeval tundub kook kuidagi mannane, või ma ei oskagi öelda. Teisel päeval on tegu väga hea mandariinise talvekoogiga, mis sobis kõige paremini kergelt vahustatud vahukoorega. Kui tundub, et mandariini mõrkjat maitset on liiga palju, soovitan keeta 1 mandariini rohkem ja pärast pooled jahtunud viljadest lihtsalt ära koorida, et koore kibedamat maiku vähem oleks.

Väga kihvt ja hea kook! Soovitan proovida.

manda

Katt

Juustuküpsised

IMG_4449

                            Kõige lihtsamad küpsised maailmas. Punkt.

Kahe suure ahjuplaadi jaoks:

  • 50 g pehmet võid
  • 100 g nisujahu
  • 200 g cheddari juustu
  • 0.5 tl küpsetuspulbrit

 

Kõik komponendid kallasin köögikombaini, vajutasin ON nuppu ja veidikese aja pärast oli mahutis suur taigna pall. Selle pistsin 20 minutiks külmkappi. Peale seda panin ahju 200 kraadi peale soojenema, rullisin taigna jahusel pinnal laiali, vajutasin piparkoogivormiga kujukesed ning küpsetasin ahjus umbes 8 minutit. Appi kui lihtne ja appi kui maitsev! Aitäh Nigella. Taaskord.

 

Katt

Lihtne tiramisu Nigella moodi

Tiramisut, või selle ühte varianti, tehakse meie kodus tihti. Just seda Nigella varianti, ausalt öeldes ma ei ole selle “päris õige” retseptiga kursiski, nii et ma ei tea kui palju Nigella retsept erineb originaalist, kuid maitselt ei jää peenes restoranis saadule grammigi alla! Lisaks on antud retsept suurepärane võimalus kasutada ohtralt Bailey`s koorelikööri. Võib teha ühte suuremasse kaussi või jagada pokaalidesse.

Paras kausitäis neljale (viiele) tiramisusõbrale:

  • 200 g Ladyfingers küpsiseid (pisikesed biskviitküpsised, nagu pikad sõrmed, ka Savoiardi küpsiste nimega)
  • 180 ml väga! kanget kohvi
  • 125 ml Baileyse likööri
  • 1 muna
  • 40 g suhkrut
  • 250 g mascarpone juustu
  • peale kakaod

IMG_3945

Kõigepealt segasin madalas supitaldrikus kohvi ja umbes kolmveerand  likööri kogusest. Immutasin selles kergelt küpsiseid, biskviit  tõmbab vedeliku üsna kiirelt endasse, nii et väga hoogu ei tasu minna. Jagasin immutatud küpsistest kihi pokaalidesse. Edasi eraldasin munakollase valgest ning segasin kollase suhkruga ja vahustasin kergelt, kuni munasegu muutus helekollaseks. Segasin hulka likööri ja juustu, ka suhkru. Teises kausis vahustasin munavalge tihkeks ning segasin juustuseguga õrnalt kokku. Jaotasin umbes poole koguse kreemist küpsistele, ladusin uue kihi immutatud küpsiseid ning uuesti kreemi. Lasin seista külmikus 6-7 tundi. Enne serveerimist raputasin peale ohtralt kakaod.  Luksuslik ja lihtne!

IMG_3938

Katt

Granaatõunajäätis, lihtsalt!

Jäätis on selline magustoit, et kui peaksin valima ühe toidu, mida terve oma ülejäänud elu süüa, siis …see oleks jäätis. Jäätisemasinat mul küll ei ole ja ka poe valik on Eestis üsna kehv (kui tahaks  glükoosisiirupi ja värvainete vaba), kuid aeg-ajalt saan endale seda luksust ikkagi lubada.  Hädast aitab välja Nigella Lawson, kelle retsepti järgi valmib väga kerge vaevaga ja jäätisemasinat kasutamata suurepärane jäätis.

  • 2 granaatõuna (mina ostsin suurema sületäie talvekaunistuseks vaagnale ja aeg-ajalt eemaldan siis seal mõned jäätise jaoks)
  • 1 suurem laim
  • 170 g tuhksuhkrut
  • 500 ml vahukoort

IMG_4035

Kindlasti soovitan kasutada päris granaatõunu, mitte valmismahla! Maitse erinevus on märkimisväärne. Kõigepealt pesin granaatõunad puhtaks ja lõikasin pooleks. Pigistasin sõela kohal nii palju mahla välja kui vähegi sain, samuti nokkisin sinna seemned jamuljusin viimased sõelal suure lusikaga katki. Pigistasin hulka ka laimi. Segasin juurde tuhksukhrku ning kui suhkur oli sulanud, lisasin vahukoore ning alustasin vahustamist. Peale pehmete vahutippude moodustumist valasin kraami ettevaatlikult külmutamiseks sobilikku karpi, mille sulgesin korralikult. Arvan, et tegu võis olla kahe liitrise karbiga. Külmub üsna kiiresti, esimesi proovi ampse tegime juba 4 tunni möödudes. Kui jäätis täiesti läbi külmub, peab enne serveerimist laskma tal korralikult sulada. Muidu kannatab maitse ja tekstuur. Just pisut sulanuna on jäätis parim!

Katt

Risoto, juustuga

Üks kummaline loom see risoto. Väljanägemiselt üsna kehvake ja kui esimest korda seda aastaid tagasi Truffes tellisin, tundus ka maik selline…imelik. Siinpool arvutiekraani on tegu ikkagi plovi(pilaffi)põlvkonna isendiga, kelle jaoks soolane riis just nimelt seda tähendaski, pilaffi siis. Viimasel ajal aga jäi kõrvu, kuidas siin ja seal keegi maitses väga head risotot, teised blogijad muudkui katsetavad ja kui hea sõber ka oma suurest risotoarmastusest rääkima hakkas, ei jäänud muud üle kui ka ise proovida. Otsustasin Nigella Lawsoni retsepti kasuks, sest kasutab ta risotos üht mu lemmik juustudest, nimelt cheddarit.

Mina kasutasin:

  • 1 suur porru (ainult valge osa), tükeldatud
  • 1 spl õli
  • 1 spl võid
  • 125 ml valget veini
  • 0.5 tl mahedamaitselist sinepit
  • 1 l kuuma köögivilja puljongit
  • 300 g risoto riisi
  • 125 g tükeldatud cheddarit

IMG_2828

Kõigepealt panin paksupõhjalisse potti õli ja või ning kuumutasin porru pehmeks. Siis lisasin riisi, segasin kõik minuti paari jooksul omavahel läbi, seejärel lisasin veini ja sinepi. Segasin seni, kuni vedelik kadus. Edasi lisasin kulbitäie haaval puljongit, ise kogu aeg segades, oluline on lasta kulbitäiel enne täielikult imenduda, kui uus täis peale kallata. Ja kogu aeg peab segama! Kui riis on peaaegu pehme (NB, ei tohi liiga pehmeks keeta! ), lisasin tükk haaval juustu, segasin kuni juust sulas ja valmis ta oligi. Meespere hakkas muidugi kohe pirisema, et kus liha siis on, nii et praadisin mõned peekonid juurde. Igatahes maitses väga hästi, ehk pisut liiga soolane, aga tõesti õige pisut. Peekon sobis hästi ning kogusest piisab kaheks üsna suureks portsuks, või neljaks normaalseks. Kindlasti teen veel, kuid kasutan ehk mõnda pehmemat juustu, või siis vähem maitsekat puljongit (kasutasin vedelat valmis mahetoodangu puljongit, soovitan kindlasti  kasutada naatriumglutamaadi ehk maitsetugevdaja ehk E621 vaba).  Nüüd tahaks juba proovida seentega, sinihallitusjuustuga … Proovi ka sina!

IMG_2829

Katt