Leeskputk ja leeskputke sool

Raske talv on möödas. Ja kevad on käes. Loodetavasti on vanad varud sügavkülmast otsa lõppemas ja kuivatatud ürdipotid haigutavad tühjalt. Mida siis sinna saaks asemele panna nii vara kevadel? Muidugi kõigi eestlaste viimastel aastatel kevadekuulutajaks kujunenud karulauku. Siis veel muidugi tükeldatud murulauku. Ja ongi aeg rabarberi poole vaadata? Ei, teps mitte, sel kevadel vaatame hoopis leeskputke poole.

Mina sain oma aeda selle kummalise puuslikupõõsa juhuslikult venna aias kolades. Nime keegi öelda ei osanud, meenutas justkui sellerit, või mõnd muud ürgset ürti. Nimetasin ta varsselleriks ja edasi ei mõelnud. Kaevasin aga pool mätast välja ja vedasin koju. Aastaid hiljem aiandusraamatuid sirvides leidsin ka tema õige nime, leeskputk ehk taliseller ehk saksa seller. Peab vastu meie karmid talved ja on aias üks ütlemata kaunis ja aromaatne kevadekuulutaja. Targemad teavad rääkida, et teda võib hooaja jooksul ka täiesti maha lõigata ja et söögiks saab tarvitada ka juurt. Ma pole kumbagi proovinud.

Mina panen tema varred sügavkülma, et siis talvel puljongit ja suppi keetes maitseks lisada. Suvisel ajal tükeldan lehti ühepajatoitu, pirukasse, ka salatisse maitseks. Säilitamise eesmärgil on parim temast aga soola teha. Hea näpuotsaga suppidele ja hautistele aastaringselt juurde surada. Ja soola tegemiseks on just nüüd õige aeg!

Vaja läheb võrdsetes osades:

• soola, mina panen jämedamapoolset
• leeskputke, värsket

Abiks on uhmer, millega kõik ühtlaseks hõõruda. Mina teen seda jupikaupa, kõike korraga uhmerdama hakates ei saa ühtlast tulemust. Ja siis muudkui hõõrud ja hõõrud ja kui kõik saab ühtlases massiks hõõrutud, laotad soolasegu küpsetuspaberile õhukese kihina kuivama. Hea kui õhk liigub ja päike ei tee ka kurja. Purki pane alles siis, kui segu on täiesti kuiv.

Tegemist on üsna lollikindla meisterdusega, nihu väga midagi minna ei saa. Samas hea viia kingiks ja talvel endal mõnus meenutada neid esimesi kevadisi hetki.

Lootusrikkalt suvesse, head sõbrad!

Katt

Baklažaani kasvatamine Eestis

Kevad tuli sel aastal teistmoodi. Ei hakka üldse varjama, et ka mind tabas paanika, et äkki saab toit otsa, või äkki tulebki nälg, või äkki saabki maailm läbi. Sellised mõtted ajavad inimese rabistama. Ja ühe sellise rabistamise käigus avastasin ennast seemnepoe ostukorvi pistmas igasuguseid kummalisi, ka mitte eestilikke vilju. Üheks selliseks oli baklažaan.

Panin varakevadel mulda 10-12 seemnekest, elujõulisi ja tugevaid taimi tuli neist 6 tükki. Andsin mõned sõpradele ja endale jätsin kolm taime. Neist kaks läksid kasvuhoonde ja üks jäi õue. Olgu kohe öeldud, et kasvuhoone taimed jäid lõpuni kiratsema ja ühtegi vilja neilt ei tulnud (ehk oli neil tomatite kõrval liiga pime, samuti ei saanud ligi mesilased). Õue taime vedasin aga oma ustava kärukesega veel poole juunini ööseks tuppa sooja ja päevaks tagasi õue. Väidetavalt ei talu baklažaan tuult ja õues teda Eesti oludes kasvatada ei saa. Minu sellesuvine kogemus on aga täiesti vastupidine – õue ühelt taimekeselt õnnestus meil nahka pista 6 imelist baklažaani. Lisaks 3 baklažaani, mille korjamisega jäin hiljaks ja mingisugune hallitus/mädanik sai nad enne mind kätte. Kokku siis 9 tükki!

Baklažaan tahab sooja, ja kohe üldse ei meeldi talle ümber istutamine ja üldine juurte liigutamine. Kasutasin tavalist kompostiga musta aiamaamulda. Suurus, nii taimel kui ka potil, on all piltidelt näha.

• 

• 

Väga äge vili, pole midagi öelda. Üsnagi lihtne kasvatada ka. Aga veidi tundub, et sel korral oli tegemist algaja õnnega, et see üks taimeke nii usinalt kandis. Panen ka järgmisel kevadel seemned mulda, kuid kasvuhoone väärtuslikku maad tema peale ei kuluta. Kui võtab taas õues tuurid üles, siis on hästi, ja kui mitte. Siis on nii .

Kuidas aga baklažaani süüa, sellest saab lugeda järgmisest blogipostitusest.

Katt

Kuidas teha kohupiima ja ricottat?

Ah et kuidas? Väga lihtsalt, liigagi lihtsalt! Vaja läheb ainult piima ja sidrunit. Suured meistrid nagu Jamie Oliver jt kasutavad happeks ka äädikat, aga minu käsi seda tegema ei tõuse. Seega võta:

• 2 liitrit piima
• suur sidrun, et sellest pigistada 4 spl sidrunimahla
• kes väga soovib, võib lisada ka näpuotsaga soola, mulle meeldib ilma

Kogusest tuleb veidi alla poole kilo ja väga palju vadakut (juustuvesi, kõrvalsaadus kõikide juustude tegemisel), mille saab edukalt kasutada pannkookide tegemisel, nii et mitte midagi ei lähe raisku. Kangemad mehed (naised) joovad vadakut ka niisama selle kõrge toiteväärtuse pärast, kuid mina seda teha ei suuda.

Igatahes, tegemiseks võta pott ja kalla sinna 2 liitrit piima. Lase peaaegu keema minna, nii et selline ühtlane vahukiht on pinnal ning kohe hakkavad mullid tekkima. Sellises olekus piimale lisa sidrunimahl ning sega. Praktiliselt kohe on näha vadaku eraldumist. Võid veel mõne minuti keeta ja jätta siis poti tunnikeseks jahtuma. Järgmiseks hakkab kurnamine. Selleks võta suur sõel ning tihe marli, millega vooderda sõel. Aseta sõel poti kohale, et väärtuslik vadak raisku ei läheks. Sinna sõelale võid kohupiima jätta nõrguma paariks tunniks. Kui kohupiim juba jahtuma hakkab, tõstan tavaliselt kogu kupatuse külmkappi, kus siis viimane tilkumine toimub. Ja valmis. Jube maitsev on, eriti kui koduseid moose peale panna. Samuti sobib küpsetamiseks.

 

Ilusat sügist!

Katt

Jaanipäev

Selle suve algus on olnud erakordselt eriline ja armuline. Millal varem on korraga laual kuivamas pärnaõied, auramas maasikamoosi purgid ning põsed punnis juba ka mustasõstra marjadest (tõesti, Sejanets Golubki sort on enne jaanipäeva valmis)? Salatikülvid valmivad tohutu kiirusega, samuti on ajatatud kartulid juba nädalake valmis. Herned ja oad viskavad silmnähtavalt sentimeetreid. Ja tomatid on juba minust pikemad. Elaks justkui troopikas. Mõnus. Ole aga ainult meheks ja vea kastekannude kaupa vett laiali, et kõik see küllus kasvada jõuaks. Kogu selle möllu kõrvalt pole söögitegemiseks loomulikult aega. Ja mida sa hing ikka ihkad, lööd aga mõned munad pannile ja kuhjad taldrikule lehtpeeti, spinatit, lehtsalatit, rohelist sibulat, peterselli ja tilli. Muud polegi õnneks vaja.

Head jaanipäeva kallid kaasmaalased,

Katt

Banaani külmutamine

Viimasel ajal olen märganud, et otsin uusi ja põnevaid viise taaskasutuseks ja raha kokku hoidmiseks. Eks selline mõtteviis ole minule üsnagi omane, kuid teadlikult “tegelen” sellega viimase aastakese. Nii tekkis mõte seda ka siin jagada. Esimeseks selle teemaliseks sissekandeks võtsin banaanide külmutamise, mis on väga lihtne ja lõbus viis raha kokku hoidmiseks ning uute retseptide välja mõtlemiseks.

Juba selle aasta jooksul on näiteks Prismas olnud korduvalt äärmiselt suur allahindlus banaanidele, nimelt 49 senti kilo. See on ikka väga väike hind! Nii et pole midagi imelikku, kui sellise soodustuse ajal tekib meie koju korraga 4-5 kg banaani! Mis ma sellega siis teen? Kõigepealt söövad kõik muidugi oma kõhud/isud banaanist täis. Seejärel võib mõelda MUFFINITE ja smuutide tegemisele. Kui aga aega või tahtmist just sel hetkel, kui pood soodustust teeb, ei ole, võib neid edukalt ka külmutada. Teha nt JÄÄTIST , mis on alati kindla peale minek. Või külmutada kookide, küpsetiste ja smuutidele jaoks.

Külmutamise variante on palju.

• Võib panna tervelt, koored peal ja terve kobar korraga. Seda muidugi siis kui külmikus on ruumi. Sulatamiseks võib need välja võtta eelmisel õhtul. Selline viis sobib kookide ja muffinite tegemiseks. Pärast sulamist on banaani väga lihtne koorest eemaldada (on nagu tihke moos ja hiljem banaani purustama ei peagi).
• Teine variant on banaan viilutada või tükeldada, selline viis on hea smuutide ja jäätise tegemiseks. Smuuti jaoks ei pea isegi väga sulatama, saumikser teeb ka külmunud viiludest kiirelt karge smuuti.
• Kolmas variant on kõige mõistlikum, kui külmikus on vähe ruumi ja/või banaane palju. Sellisel juhul töötlen banaanid saumiksriga juba enne külmutamist. Siin on oluline pakendile märkida purustatud banaanide kogus. Smuuti jms jaoks ei ole see muidugi oluline, aga küpsetamise jaoks hädavajalik. Ja purustatud banaaidest enam aru ei saa, kas neid oli seal 3 või 5.

Kui külmutamise temaatika hetkel üldse ei kõneta, siis võib mõelda ka kuivatamise peale. Kuivatatud banaani on hea niisama näksida, lisada müslisse ja palju muud. Selle kohta vaata SIIT

Hoiame kokku!

Katt

Täna aias. Kasvatame mustikaid ja karulauku.

Ilm on täna lihtsalt imeilus. Soe ja värske. Kõik on kuidagi äkki lehte läinud. Äärmiselt mõnus 🙂

Samas süda valutab, et ühtegi head ja huvitavat toitu pole teinud. Laual on lihtne söök ning käib kibekiire toormooside “hävitamine”. Uued tulevad ju kohe peale! Seega mõtlesin, et mis siis ikka, postitan tänasest aiast lihtsaid klõpse. Pisikesed jutud ka juurde. Siit nad tulevad.

 

Pisike sibul, Peipsi oma lausa. Ostsin nädal tagasi Tartu turult ühelt memmekeselt, pidi eriti hea sort olema, tulevat 2-3 mugulat alla ja palju rohelist peale. Eks me näe.

Karulauk. Sõbra aiast mättaga toodud, õnneks on õiekesed ikka külge teinud. Teadupärast paljuneb karulauk just seemnetega õiest. See karulaugu paanika, mis hetkel toimub, on muidugi naljakas, aga maik on tal hea ja kevadet kuulutab ta ka. Nii et hoiame pöialt, et läheb ilusti kasvama.

Tavaline mesimummu pepu ja Paide taliõuna õis. Nagu mu vend ütles, tuleb hea veiniaasta!

Kännasmustikas Goldtraube. Nende mustikatega on nüüd nii, et see on kohe omaette projekt. Tegime neile eraldi, kilega voodertatud pesa, mille madala pH-ga turvast täis vedasime. Taimi kokku üheksa. Kui kogu selle jampsi peale mustikaid ei tule, siis ma ei tea..

Samuti õitsevad sõstrad ja maasikad.

Võtsin julguse kokku ja istutasin kasvumajja paprikad ja tomatid (pildil Maike).

Piltide põhjal võib vist juba oletada, et olen suur sibulate/laukude sõber. Seega ka murulauk. Teda  vaesekest olen 3 korda mööda hoovi mättaga edasi-tagasi vedanud. Ehk nüüd on ta leidnud oma koha.

Kulinaarsete kasvatuste lõpetuseks üks rukola ka.

Ja üks tulp, tegelikult on kolme sorti, aga telefon keeldus neid pildistamast.

Pildile ei soovinud täna jääda rohemünt, eriti kange piparmün, meliss, salat, basiilik, ploomid, tikrid, küüslauk ja mõned veel. Nendega teretame veidi hiljem.

Näpud mulda!

Katt

 

Jäälatern ehk kuidas ise jäälaternat teha

Jõulud on küll selleks korraks läbi, kuid imeilusat talve jätkub veel mõneks ajaks! Lisaks muule on ka sel korral võimalik jäälaternaid teha, sest külma on kohe mõnuga antud.

Tee nii:

1.) Võtad ühe suurema ämbri, mille mõõtudest saavad ka laterna välised mõõdud.

2.) Võtad ühe väiksema ämbri, mis mahub suurema sisse nii, et nende vahele jääb parajalt ruumi. Sellest ruumist tuleb laterna seina paksus.

3.) Paned suure ämbri sisse väiksema (mille sees mingisugune raskus, mina panin viimati paki suhkrut) ja täidad veega soovitud kõrguseni.

4.) Kui soovid eriti kihvte laternaid, pane vee sisse kuuseoksakesi, sidruni/mandariini viile, pihlakaid, jõuluehteid või mis vähegi meelepärane tundub.

5.) Nüüd tõstad õue ja jääd ootama. Kui latern on täiesti külmunud, võid selle tuppa tuua, raskuse väiksemast ämbrist eemaldada ja täita (väikse ämbri) korraks kuuma veega, et saaksid hõlpsamalt sisu eemaldada.

Põhimõtteliselt võid neid vorpida terve õue või rõdu täis, teha neid suuri ja väikeseid! Ja väga keskkonnasõbralikud ka, kevadel sulavad lihtsalt ära, midagi prügisse ei lähe ja hoiustama ka ei pea!

Meisterdama!

Katt