Külma sügisõhtu soojendav kanasupp

Ja tuligi sügis! Ja kohe ka soojad supid! Supp ja külm sügisilm on nii hea kooslus, et patt oleks nendest kanatükkidest olnud midagi muud valmistada. Retsept käibel juba mõnda aega, tõenäoliselt taaskord mõnest vanast Kodukirjast. Mina teen suppi väga suure koguse, nii saan järgmisel (ja ka ülejärgmisel) päeval mureta olla. Kui soovid väiksemat kogust, jaga koostisained lihtsalt pooleks. Supp valmib üsna kiiresti ja on väga maitsev!

Hiiglasliku potitäie jaoks:

  • 700 g kanafileed
  • 4 keskmist porgandit
  • 2 suuremat porrut
  • 3 sellerivart
  • 3 keskmist sibulat
  • 2 suuremat pastinaaki
  • 2 purki purustatud tomateid
  • 4 puljongikuubikut (nt aedvilja), soovitan alati osta mahekuubikuid, mis ei sisalda naatriumglutamaati ja muud sodi
  • 2 tl punet
  • pipart ja soola maitse järgi
  • 2-3 spl oliivõli
  • 1.6 l leiget vett
  • 200 g sulatatud juustu
  • 5 küüslauguküünt
  • peale petersell

IMG_3459

Kõigepealt puhastasin ja tükeldasin sibulad ja porru ning pruunistasin neid paksupõhjalises potis oliivõlis. Koorisin porgandid ja pastinaagi, tükeldasin need, samuti selleri. Lisasin porru-sibula segule. Segasin läbi ning lisasin vee. Edasi ootasin pisut, kuni supp korraks keema läks ning lisasin tükeldatud kanafilee, purustatud tomatid ja puljongikuubikud. Peale kuubikute lahustumist, lisasin jupp haaval sulatatud juustu, see peaks ilusti supivedeliku hulka sulama. Nüüd vaja veel umbes 20-30 minutit keeta. Enne serveerimist lisasin purustatud küüslaugud, pune ja ka peterselli. Lihtsalt suurepärane.

Katt

Advertisements

Karamelline ja krõbe õunakook

Maailmas on nii palju õunakooke, isegi liiga palju. Seetõttu satun sageli segadusse ja küpsetan ikka ja jälle oma vana lemmikut, Tiina õunakooki. See postitus ei ole aga minu tavalisest koogist. Postitus on uuest proovimisest ühel udusel septembrihommikul.

IMG_3449

Ühe 26 cm läbimõõduga koogi jaoks

Põhi:

  • 100 g võid
  • 0.5 dl sukrut
  • 2.5 dl nisujahu

Täidis:

  • 5 keskmist hapukat õuna
  • 1.5 dl rafineerimata suhkrut (nt Demerara vms)
  • 75 g võid + kuumutamiseks veel 1 sl
  • 2 muna
  • 1 dl kaerahelbeid
  • 0.5 sl jahu
  • 0.5 tl küpsetuspulbrit

Retsept pärit  raamatust “100 kooki 3 “. Esimese asjana segasin põhja komponendid ning surusin taigna 26 cm läbimõõduga klaasvormi põhja ja äärtele. Peale seda koorisin ja puhastasin õunad, tegin küllaltki õhukesed sektorid. Edasi sulatasin pannil 1 sl võid, milles kuumutasin õunaviilud koos 0.5 dl suhkruga. Umbes 6-7 minuti pärast valasin karamellise segu põhjale. Täidise jaoks vahustasin toasooja või (75 g) koos 1 dl suhkruga, seejärel lisasin munad, kaerahelbed, küpsetuspulbri ja jahu. Valasin õuntele. Küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 40 minutit. Kook on väga mõnus, teistmoodi, kaerahelbed sobivad hästi! Soovitan proovida!

Katt

Peedi ja sinihallitusjuustu lehttaignapirukad

Väga lihtsad teha, maitsevad ka inimestele, kes muidu peeti ja/või sinihallitusjuustu ei söö. Kui esmalt oma mõttega lagedale tulin, et hakkan suupisteteks tegema pirukaid peedi ja sinihallitusjuustuga, oli nurinat nii peedi-põlguritelt kui ka hallitusjuustu-pelguritelt. Seega tegin erinevate juustudega (feta ja valgehallitus), kuid pelgurid-põlgurid sõid nii oma sõnu kui ka pirukaid ja paluti juurdegi teha. Vot. Idee Namist.

Kolm ahjuplaaditäit pisikese peotäie suuruseid pirukaid :

  • 1 kg pärmi-lehtainast
  • 4-5 keskmist keedetud peeti, parem kui on peenikesed ja piklikud
  • umbes 150 g sinihallitusjuustu
  • umbes 150 g valgehallitusjuustu
  • umbes 200 g fetajuustu

IMG_3429

Kõigepealt rullisin lehttaigna õhemaks, lõikasin suupärasteks ruutudeks, keskele vajutasin suuremat sorti pitsiga õrnalt rõnga. Viilutasin peedi küllaltki õhukeselt, iga rõngakese sisse läks üks viil. Kõige peale pudistasin sinihallitusjuustu, või siis muud juustu. Pean ütlema, et kuna mulle sinihallitusjuust väga maitseb, teen edaspidi ainult sellega. Fetajuust ja valgehallitus sobivad ka, aga sinihallitus on ikkagi parim. Küpsetasin ahjus umbes 200-210 kraadi juures, valmivad ruttu, piilu aknast, kui juust sulanud ja taigen kollane, on suupiste valmis. Sobib serveerida  kohe ja ka hiljem. Kindlasti läheb retsept kordamisele! Tegelikult on juba läinud!

Katt

Juurviljavorm juustuga

Mõnikord, eriti peale rohket nisutoodete tarbimist, tekib minus vastupandamatu soov ja himu juurviljade järele. Külmkapist leidsin kolm pastinaaki, ühe suure bataadi, kaalika ja peotäie porgandeid. Ja muidugi fetajuustu paki. Selle roa tegemise juures võtab kõige enam ressurssi koorimine ja tükeldamine, kõik muu läheb ludinal!

IMG_3401

Ühe suure ahjuplaadi täie jaoks võta:

  • 1 bataat ehk maguskartul (sobib ka tavaline kartul)
  • 3 pastinaaki
  • 1 kaalikas
  • 4-5 suuremat porgandit
  • oliivõli (umbes 1 dl)
  • kuivatatud ürte, nagu tüümian, basiilik, petersell, ühesõnaga vabad käed
  • soola ja pipart
  • 200-300 g fetajuustu

IMG_3423

Kõigepealt koorisin ja tükeldasin juurviljad, seejärel keetsin neid  6-7 minutit soolaga maitsestatud vees, kurnasin. Edasi laotasin nad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Raputasin peale ürte ja oliivõli, segasin korduvalt läbi. Ja pistsin umbes 180 kraadisesse ahju, küpsetasin  25-30 minutit ning segasin tükeldatud fetajuustu juurviljadele juurde. Küpsetasin veel 20 minutit. Maitses hästi omaette roana, aga sobib ka suurepäraselt lihatoitude kõrvale. Väga lihtne ja hea!

IMG_3427

 

Katt

PS Sööge ka kodumaiseid õunu! Hetkel on valik lihtsalt nii hea! Üldse mõtlen viimasel ajal, kuidas ma Kuldrenetita varem hakkama sain, tundub uskumatu!

Lihtne ploomikook

See on nii lihtne kook, et lausa häbi. Maitselt pigem hea, kui et väga hea. Kindlasti peab sööma täiesti jahtunult. Soojana ei sobi kohe mitte. Algselt retsept Nami-Namist, muidugi pisikeste muudatustega. Antud kogusest tegin ühe 26cm läbimõõduga koogi.

  • 3 dl täisteranisujahu (algselt tavaline nisujahu)
  • 4 muna
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 2 dl suhkrut
  • 200 g maitsestamata toorjuustu (algselt 180 g)
  • 1 dl kookospiima (algselt hapukoor)
  • 1 tl vanillsuhkrut (Nami retseptis seda ei ole)
  • 500 g pigem magusaid ploome (Namis 400 g)

IMG_3399

Kõigepealt eraldasin munavalged ja kollased. Kollastele valasin peale 1.5 dl suhkrut ja vahustasin ilusaks helekollaseks vahuks. Sinna juurde segasin kookospiima ja maitsestamata toorjuustu.  Segule sõelusin peale jahu, küpsetuspulbri ja vanillsuhkru. Teises kausis vahustasin munavalged, pisut enne vahustamise lõppu lisasin 0.5 dl suhkrut. Seejärel segasin munavalged muu segu hulka ja valasin võiga määritud 26 cm läbimõõduga küpsetusvormi. Poolitasin ploomid ja eemaldasin kivid ning ladusin nad lõikepind lakke vaatamas taignale. Ahjus küpses umbes 45 minutit, või pisut rohkem. Kraade 175. Nagu juba ülal kirjutasin, peab seda kooki sööma kindlasti jahtunult. Kook on pigem kiire leevendus koogihimule, eriti, kui pisikeste kärbestega võidu ploome noolid!

Katt

Suvikõrvitsa muffin

Leidsin selle retsepti täiesti juhuslikult ühelt kummaliselt soomekeelselt lehelt. Kummaliselt sellepärast, et mul pole aimugi, kuidas sinna sattusin.  Igatahes retsept on pärit SIIT. Kuna suvikõrvitsa aeg veel hoogsalt kestab, proovisin. Ja kuigi ma ei ole eriline muffinisõber, on need muffinid väga head.  Antud kogusest tuli 12 muffinit. Ja muidugi tulid pisukesed muudatused ka.

  • 2.5 dl suhkrut
  • 1 dl vedelat kookosrasva (algselt retseptis vedel margariin)
  • 2 muna
  • 1 dl kookospiima (sobib ka vedel hapukoor, samuti olen kasutanud ka kohvikoort)
  • 4 dl täisteranisujahu (retseptis tavaline nisujahu)
  • 1 dl purustatud mandleid
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • pisut soola
  • 2 dl riivitud suvikõrvitsat

IMG_3361

Ühes kausis segasin kokku suhkru, kookosrasva,munad ja kookospiima. Teises jahu, mandlid, küpsetuspulbri ja soola. Seejärel segasin mõlemad segud kokku ja lisasin rahulikult segades suvikõrvitsa. Jagasin taigna võrdselt muffinivormi 12 koha vahel ja küpsetasin umbes 200 kraadises ahjus 25 minutit.

Katt

Täidetud suvikõrvitsaõied

Jalutasin pühapäeval suvilas ringi ja märkasin mitmeid õitsema hakanud suvikõrvitsaid. “Vaesekesed,” mõtlesin ma esialgu, “kas nad siis ei tea, et sügis tuleb?”. Edasi sähvatas aga pilt Jaime Oliverist, kes neid õiekesi ühes ammuses telesaates juustuga täitis ja praadis (friteeris). Nii korjasingi kiiruga umbes 10 õiekest kotti kindla plaaniga neid täita ja friteerida.

IMG_3335

Õite puhastamise (loputasin kergelt veega) ja kuivatamise järel, olid täitmiskõlbulikud 8 õit.

Täidis:

  • 100 g fetajuustu
  • 2 spl oliivõli
  • pipart
  • 20 g kuivatatud sibulat, mida on võimalik osta suurematest poodidest mõnesaja grammistes kottides (usun, et sobib ka tavaline praetud sibul pisikesteks tükikesteks lõigatuna)
  • pisike kimp peterselli

Paneerimiseks:

  • 3 spl jahu
  • 0-5-1 dl heledat õlut või mullivett. Mina kasutasin alkoholivaba Clausthalerit
  • pipart ja soola

Kõigepealt segasin kokku erinevates kausikestes täidise ja jahusegu. Seejärel täitsin ükshaaval suvikõrvitsaõied. Seda peab tegema üsna ettevaatlikult, sest õied kipuvad kergesti rebenema. Täitsin umbes kolmveerand õiest, täidisevaba otsa keerasin õrnalt kokku ning pistsin kogu kupatuse jahusegusse. Ega edasi polegi midagi keerulist. Ajasin pannil õli kuumaks ja hakkasin tasapisi täidetud suvikõrvitsaid õlisse laskma.

täidetud6is

Olen tavaliselt ünsa õli-pelgur ning pean tunnistama, et tegu oli minu elu esimese friteerimisega, tegevus ei olnud üldsegi nii hirmus ja pealegi ei pea õli kartma, kui temaga õigesti käituda. See tähendab seda, et õli peab olema väga kuum ning protsess kiire, sellisel juhul moodustub friteeritava objekti pinnale koheselt krõbe kiht ning liigselt õli objekti ei imbu. Igatahes seekord siis sedasi. Protsessi käigus tundsin ennast ühel hetkel Texase koduperenaisena, kes kuuma õlipoti ees proovib kõike friteerida, õnneks suutsin ennast tagasi hoida ja peale friteeritud peterselli lõpetasin 😀

Katt