Karulaugu määre/pesto

karulauk

Minu jaoks on karulauk täiesti uus asi, lapsepõlvest ma sellist taime üldse ei mäleta. Meie teed ristusid alles mõned aastad tagasi toidublogides surfates. Eelmisel kevadel tõin turult mõne taime ka oma aeda kasvama, kuid väga nende püsima jäämisele ei panustanud, sest aed sai istutamise järgselt kõvasti vett ja vilet ning istutusala peaaegu hävines. Ja üldsegi pidavat karulauk  seemnest kasvama minema ja mugulatega möllamine olema tühi töö. Aga olemas nad on, kehvakesed küll, kuid on ilusti oma rohelised ninad õunapuu all välja pistnud (koduaias pidavat puudealune parim paik olema). Maitselt on karulauk salakaval, meenutab küüslauku ja rohelist sibulat ja kange kui püssirohi! Eriti hea varakevadiseks turgutuseks. Eks ole ta ju üks esimesi rohelisi vägilasi, mis uuel aastal oma võimu näitavad, kõik muu ju veel möödunud aasta vana. Karulaugust tehakse pestot ja igasugu muid värke veel lisaks, kuid kõige lihtsam ja maitsvam on teha tavalist toorjuustumääret. Meil süüakse kodus väga kanget, nii et kui armas lugeja tahab veidi pehmemat elamust, tasub karulaugu kogust vähendada!

  • 1 osa karulauku
  • 2 osa tavalist toorjuustu
  • maitse järgi soola

Karulaugu tükeldan kergelt noaga, et saumiksril oleks lihtsam tööd teha. Löön toatemperatuuril seisnud toorjuustu peale ja mikserdan ära. Kõik. Panen karpi ja külma ja ideaalne leivamääre tükiks ajaks võtta (sobib ka omletile lisandiks, pastale). Kui ise metsas lehekesi korjata ei taha (või ei tea kust otsida), võib küsida sugulastelt ja tuttavatelt või mõnelt turul müüvalt tädikeselt osta. Kuna karulauk on kaitseall olev taim, siis tasuks eelistada ikkagi kas koduaiast nopitud lehekesi (ka selliseid on turul saada) või siis seemnest endale ise külvata. Põhimõtteliselt metsas natuke ju endale korjata võib, kui mugulaid ja mullapinda ei rikuta. Suurtes kogustes korjamine ja müümine on keelatud.

karulauk topsis

Sooja kevadet, sõbrad!

Katt

Advertisements

Pliinid vastlapäevaks

pliinid

Vastlad! Juhhei! Kuidagi eriti kevadised sel aastal. Kuna meie peres hernesupp ja seajalg just erilised lemmikud ei ole, tahtsin teha midagi muud vastlalikku ja traditsioonilist. Pliinid on väga vana toit, kohe väga vana, mõni ütleb, et vanem kui leib. Kindlasti peab kasutama pärmi ja tatart ja ka õlut, et just need õiged tuleks. Nii mõnigi nimetab pliiniks ka suvalist paksu pannkooki, aga seda ei tohi mitte teha. Kõige autentsema retsepti leidsin “Talvetoitudest”.

Maik on esmakordsel söömisel üsna üllatav (pärm ja õlu ikkagi), kuid klassikalise kattega, kalamari ja sibul, mekivad hästi küll. Paar korda elus peab ju vähemalt pliine tegema! Antud kogusest tuli pliine päris arvestatav kogus.

Juuretis

  • 10 g pärmi
  • 0.5 dl õlut
  • 2.5 dl piima
  • 100 g tatrajahu
  • 50 g nisujahu
  • näpuotsaga soola

Tainas ise

  • juuretis
  • 3 muna
  • 1 dl vahukoort
  • 2 dl nisujahu

Alustasin eelmisel õhtul juuretise tegemisega – kõigepealt segasin kokku kõik ained peale jahude, seejärel ka jahud ning jätsin kaussi, rätiku alla sooja kohta terveks ööks kerkima. Hommikuks oli kogu elamine pagarikoja lõhnaline! Edasi pistsin juuretise veel pooleks päevaks külma. Kui tahad pliine serveerida hommikuks, alusta eelmisel hommikul, lase terve päev kerkida ning pista vastu ööd külma.

Taina enda tegemist alustasin juuretise ja munakollaste ning jahu ja vahukoore kokkusegamisega. Eraldi anumas vahustasin munavalged ja segasin ettevaatlikult taignasse. Võid teha ühe proovikoogi, et saada aimu soolasusest ja vajadusel lisada. Ja ega nüüd muud kui küpsetada ja seejärel nt lõhe või seene-sibulasalatiga süüa! Pildi tegin, kui sõime pliine kodujuustu ja tilliga.

Häid vastlaid!

Katt

Rukola ehk põld-võõrkapsa pesto

Kui juhtub olema selline hullumeelne moment, et rukolat on väga palju käes ja natuke veel rohkemgi, sobib teha seda ka pestoks. Jällegi, ma ei ole kindel klassikalistes pesto vahekordades, tuli tunde (maitse) järgi ja sobis väga hästi. Oh suvi, küll sa oled üleannetu!

  • 100 g pestud rukolat
  • 2 küüslauguküünt
  • 140 g seedermänniseemneid
  • 160 g mahedamaitselist oliivõli
  • 110 g parmesani juustu

Panin kõik komponendid köögikombaini ja andsin aga tuld. Ja valmis ta saigi. Üsna rukola maitseline, nii et kui see just kõige lemmikum ei ole, tasub basiilikut või muud rohelist sekka visata. Seisab külmkapis vabalt nädala. Määri aga krõbedale saiale ja mõmise mõnust!

IMG_5058

Katt

Odrajahu küpsised ja sünnipäev!

Ja naksaki on aasta täis. Müstika. Igatahes, palju õnne kallis blogi!

Sünnipäevaks peaks torti tegema, eks. Nii sirvisin minagi oma lemmik vihikuid, kuid midagi erilist silma ei jäänud. Nii tegin hoopis odarajahust küpsiseid, mis tulid äärmiselt maitsvad ja on samas ka lihtsad teha. Sellest aga hiljem.

Kuidas siis blogimise aasta läks, kiirelt ja kahjuks ka vähem vingelt kui lootsin 😀 Lugejad ja vastukaja on muidugi väga kihvt! Aitäh teile kõigile, kes te kodukatti piilumas käite! Muide, väga lahe on vaadata, et kui nädalavahetusel on ilm kehv, on blogilugejaid oluliselt rohkem. Vähem vinge olemise moment on nimelt tegemata toitudes, või õigemini kehvas pildimaterjalis. Talvisel ajal oli nii palju ahjupotitamist jms, kuid pildid ebaõnnestusid totaalselt kehva valguse tõttu. Samuti söödi mõnel korral toit kiiremini ära kui ma seda pildistada jõudsin :). Tühja kaussi ju ei pildista. Igatahes, mis sobiks ühele sünnipäevapeole paremini kui väike statistika:

Kõige populaarsemad postitused :

  1. Lihtne rabarberikook 
  2. Lihtsad kookoseküpsised
  3. Kreembrülee
  4. Mustsõstramoos
  5. Suvikõrvitsa hoidis

Ise tooksin veel välja enda suurimad avastused ja lemmikud, kõigepealt Werneri juustukook , millest sai alguse minu suuremat sorti juustukookide möll. Teisena kõrvitsasai , mida samuti olen tänaseks päevaks küpsetanud vaat et tööstuslikes kogustes nii külla võtmiseks kui ise söömiseks ning saanud alati vaid tunnustavaid sõnu. Kolmandana porgandimuffinid , mis valmisid nö lõdva randmega katsetades ja said ära märgitud ka Selveri lehel, kui tummised muffinid. Eriti naljakas on asjaolu, et need muffinid on ühed kahest toidust, millest mul blogis pilti pole. Selveri lehe pilt on see eest väga kena.

Kokku piiluti kodukatt lehele aasta jooksul 11 516 korda.  Postitusi tuli kokku täpselt 80. Kõige kuumem kuu blogilugemiseks tundub olevat september. Kõige vähem aga november. Nädalapäevadest laupäev, mis on eriti kihvt, sest olen ise suur blogide sirvimisega nädalavahetuse alustaja.

 IMG_20140618_164112

Aga nüüd odrajahuküpsiste juurde. Retsepti leidsin maheteraviljatooteid tutvustavast brošüürist, mille ökopoest hajameelselt kaasa kahmasin. Tegin topelt koguse (siin retseptis juba topelt kogus), millest tuli umbes 1 või kui lohakalt laotada 1.5 pannitäit küpsiseid.

  • 100 g toasooja võid
  • 2 munakollast
  • 2 spl suhkrut
  • 200 g odrajahu
  • 2 spl nisujahu
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 50 g tükeldatud datleid (originaalis jõhvikad)
  • peale pudistamiseks demerara suhkrut, originaalis soovitati ka pähklipuru

Esmalt vahustasin toasooja või suhkruga, lisasin munakollased, teises kausis segasin ülejäänud kuivained ning lisasin nad võisegule. Taigen jäi selline purune, nii et pigistasin peos puru-pudi pallikeseks ning surusin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile laiaks. Meie peres on alati popid olnud ameerikalikud suured ja laiad küpsised, nii et võtsin ikka korraliku peaotäie ja surusin mõnusalt lapikuks. Peale siputasin suhkrut. Küpsesid nad u 180 kraadi juures 20 minutit. Kuna taigen ise on odra tõttu pruunika varjundiga, passi peale, et üle ei küpseta! Küpsised ei näe välja just kõige paremad, kuid maik meenutab veidi Digestive küpsiste oma ning on seetõttu automaatselt väga head!

IMG_4926

Katt

 

 

Karamelliseeritud sibulate ja juustuga pirukas

Nii, lõpuks ometi reisilt tagasi ja leidus isegi moment kööki astuda. Kuidagi kiireks on läinud, suvine aeg, mis teha. Suvila ja sünnipäevad ning pikaleveninud kõrvapõletikud võtavad oma. Nii olin sunnitud taaskord ostlema oma köögikapis, et midagi lauale panna oleks. Näppu jäi purk karamelliseeritud sibulatega, suurepärane leid Marks & Spenceri toidupoest, ostsin neid enne jõule kohe mitu. Eks muidugi võib ju alati ka ise karamelliseerida, aga praegu polnud selleks ei aega ega sibulaid. Sügavkülmas oli ka pakk 4 lehega pärmi-lehttainast ning pakk fetajuustu niisamuti. Suure ahjuplaadi jaoks läheb vaja:

  • 400 g pärmi-lehttainast
  • u 250 g karamelliseeritud sibulaid (Spencersi omad on üsna magusad, ise karamelliseerides paneksin rohkem)
  • 250-300 g fetajuustu
  • mõned rosmariini oksad

Rullisin plaadid lahti, tegin noaga serva pisikese piirde sälgu (vedasin justkui väiksema ruudu suure ruudu sisse), ajasin sibula möksi noaga laiali, pudistasin juustu peale ja plaksti 200 kraadisesse ahju. Küpses u 20 minutit, kindlasti peab vahepeal piiluma! Ja valmis oligi, hea vahepala suvisesse päeva. Magushapuka ja soolase kooslus on lihtsalt nii hea!

sibul

Katt

Avokaado-munamääre

Olin täiesti kindel, et see kõige lihtsam ja maitsvam kooslus on juba siin blogis olemas. Peale pisukest surfamist aga selgus, et on viimane aeg see siia üles märkida. Avokaado on väga kasulik muidugi ja muna ka! Kevadväsimuse parim peletaja!

  • 1 küps avokaado
  • 2 keedetud muna
  • 0.5 tl soola
  • musta pipart
  • 0.5-1 tl sidrunimahla

Koorid avokaado ja surud kausikeses kahvliga puruks. Sama teed munadega. Siputad peale soola ja pipart ja sidrunimahla ning segad kõik läbi. Ja asud sööma! Sobib kasutada dipi-kastmena ja niisama võileivale.

IMG_4356

Katt

Krõbedad kikerherned

IMG_4303

Vastlapäev! Kui hernesuppi teha ei viitsi, või pole lihtsalt suurem asi (herne)supi sõber, võib oma portsu hernelisi süüa näiteks sellisel moel – ahjus röstituna ja idamaiste maitsetega. Kikerherneste röstimiseks on variante palju, mina panen just need maitseained, mis parasjagu kapis olemas.  Kahest purgist saab ühekordse kihi suurele ahjuplaadile.

  • 2 purki kikerherneid (à 400 g)
  • 1-1.5 spl oliivõli
  • 1 spl paprikapulbrit
  • 1 tl soola
  • 1 tl garam masala segu
  • 0.5-1 spl suhkrusiirupit
  • 1 tl kurkumit
  • kui soovid vürtsikamat elamust, pane veel 0.5 tl tšillihelbeid

Kurna kikerherned ja loputa külma veega, jäta köögipaberile kuivama. Kikerherned peavad olema TÄIESTI kuivad, muidu ei küpse midagi krõbedaks. Eemalda lahtised kestad ja vaata, et nad tõesti oleksid kuivad ja õhu käes tahenenud. Keskmises kausis sega omvahel kõik ülejäänud osad ning sega hernestega korralikult kokku. Õliga ei tasu liialdada, muidu võivad samuti nätskeks jääda. Sega kõik läbi ja laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühekordse kihina. Pista ahju ja küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit, seejärel võta nad välja ja lase toatemperatuuril taheneda/jahtuda, sel ajal eemaldub veel viimanegi niiskus. Seejärel pista uuesti ahju ja rösti veel umbes 20 minutit. Kui kõik läheb õigesti ja õnne on ka, siis tulevad nii krõbedad suupisted, et käsi läheb uuesti ja uuesti kausi kallale. Mõnus ja tervislik asendus kõikvõimalikele kartulikrõpsudele ja muudele snäkkidele!

Vastlad juhhei!

Katt