Parim maasikatort

Paremat nime selle kirjeldamiseks lihtsalt pole olemas, magustoit mekib täpselt nii, kui oleks võimalik maitsta vahustel pilvedel peesitavaid maasikaid ja seda kõike tordi vormis. Mul pole enam aimugi, kuidas see retsept minuni jõudis. Mäletan ainult seda, kuidas ma plikatirtsuna, vanust nii 13, lapsepõlvekodus suure köögilaua taga oma pisikesse Spice Girls`i pildiga vihikusse selle retsepti kirjutasin. Olin juba siis, oeh kui palju aastaid tagasi, sellest vaimustuses.  Tegemist on küll tordiga, kuid mina olen teinud seda ka pokaalidesse või kui eriti kiire, siis lihtsalt igapäevastesse kausikestesse. Tordina on muidugi alati uhkem! Või mis?

Tordi jaoks küpseta lihtsalt üks liivataigna põhi ja vala täidis sinna peale tarretuma (u 26 cm läbimõõduga vorm). Või pudista 200g digestivi küpsist ja sega see umbes 80g sulavõiga ja pressi tordivormi põhja.

Sisuks sega omavahel kokku:

• 400 g maitsestamata kohupiimakreemi/pastat või peeneteralist kohupiima
• 2 dl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• 1 suur apelsin (sellest pigistatud mahl ja riivitud koor)
• 500 g pooleks lõigatud maasikaid

Edasi paisuta:

• 1 dl-s külmas vees 20 g  želatiini (üks pakk Meira želatiini lehti ongi täpselt 20g), sulata seejärel tilgakeses kuumas vees ja sega tasakesi maasika-kohupiima segusse.

Suures kausis vahusta:

• 6 dl vahukoort.

Sega kõik tasakesi omavahel kokku ning jaga üsna kiiresti pokaali või koogivormi digestiv põhjale, milles plaanid maiust külmutada. Suurt torti hoia külmikus vähemalt 5 tundi. Pokaaliga läheb kiiremini.

Jaanipäevaks ideaalne maius! Ja kõikideks muudeks suvisteks sündmusteks! Maasikaaeg on käes!

Katt

Baklažaani kasvatamine Eestis

Kevad tuli sel aastal teistmoodi. Ei hakka üldse varjama, et ka mind tabas paanika, et äkki saab toit otsa, või äkki tulebki nälg, või äkki saabki maailm läbi. Sellised mõtted ajavad inimese rabistama. Ja ühe sellise rabistamise käigus avastasin ennast seemnepoe ostukorvi pistmas igasuguseid kummalisi, ka mitte eestilikke vilju. Üheks selliseks oli baklažaan.

Panin varakevadel mulda 10-12 seemnekest, elujõulisi ja tugevaid taimi tuli neist 6 tükki. Andsin mõned sõpradele ja endale jätsin kolm taime. Neist kaks läksid kasvuhoonde ja üks jäi õue. Olgu kohe öeldud, et kasvuhoone taimed jäid lõpuni kiratsema ja ühtegi vilja neilt ei tulnud (ehk oli neil tomatite kõrval liiga pime, samuti ei saanud ligi mesilased). Õue taime vedasin aga oma ustava kärukesega veel poole juunini ööseks tuppa sooja ja päevaks tagasi õue. Väidetavalt ei talu baklažaan tuult ja õues teda Eesti oludes kasvatada ei saa. Minu sellesuvine kogemus on aga täiesti vastupidine – õue ühelt taimekeselt õnnestus meil nahka pista 6 imelist baklažaani. Lisaks 3 baklažaani, mille korjamisega jäin hiljaks ja mingisugune hallitus/mädanik sai nad enne mind kätte. Kokku siis 9 tükki!

Baklažaan tahab sooja, ja kohe üldse ei meeldi talle ümber istutamine ja üldine juurte liigutamine. Kasutasin tavalist kompostiga musta aiamaamulda. Suurus, nii taimel kui ka potil, on all piltidelt näha.

• 

• 

Väga äge vili, pole midagi öelda. Üsnagi lihtne kasvatada ka. Aga veidi tundub, et sel korral oli tegemist algaja õnnega, et see üks taimeke nii usinalt kandis. Panen ka järgmisel kevadel seemned mulda, kuid kasvuhoone väärtuslikku maad tema peale ei kuluta. Kui võtab taas õues tuurid üles, siis on hästi, ja kui mitte. Siis on nii .

Kuidas aga baklažaani süüa, sellest saab lugeda järgmisest blogipostitusest.

Katt

Šokolaadiküpsised purgist

Kui tahad teha lõbusat ja maitsvat kingitust, on need küpsised purgis just Sulle! Tegu on küllaltki lihtsalt teostatava kingiga, vajad vaid ilusat purki ja silti ning šokolaadinööbikesi. Muud ained peaks igas köögis olemas olema. Ah jaa, printerit ka, et retsept kaasa printida või kui Sul on rohkem vedanud ja omad imeilusat käekirja, ei ole ka seda vaja.

 

Põhimõte on lihtne, küpsise kuivained laotakse ilusasse purki kihiti. Muna ja rasvaine lisab kingituse saaja vastavalt kaasa trükitud retseptile ise. Lisaks umbes liitrisele kaanega klaaspurgile on kingituse tegijal vaja:

• 220 g jahu
• 3/4 tl soodat
• 160 g pruuni suhkrut
• 100 g valget suhkrut (mina segasin sinna ka vanillsuhkrut sisse, et oleks mustad vaniljeseemnekesed näha)
• 200-250 g šokolaadinööpe

Kõigepealt võta puhas purk, aseta sinna näiteks lusikaga jahu ja sooda segu. Valades määrib jahutolm purgi seest ära. Sinna peale pruun suhkur, siis valge ja kõige peale šokolaadinööbid. Nüüd kaas kinni ja silt peale. Kogu lugu! Transportimisel peab muidugi silmas pidama, et purki väga ei loksutaks ja hoiaks püstiselt.

Eraldi paberile trüki/kirjuta retsepti muud osad ehk siis:

• 170 g väga pehmet võid
• 1 suur muna

Õpetusse kirjuta: vahusta pehme või ja muna. Sega juurde kogu purgi sisu. Tee peos pallikesed ja aseta need küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile ning vajuta lapikuks või vooli näppude vahel lapikud küpsised.  Küpseta küpsiseid 190 kraadises ahjus umbes 10-12 minutit. Enne söömist lase veidi jahtuda. Suuri ameerikapäraseid küpsiseid saab ligi 30.

Ja ongi olemas! Kõik on rahul – kinkija, sest isetehtud kingitus on alati rahuldust pakkuv ning saaja, sest küpsised on väga maitsvad ja lihtsad teha ja mis peamine, saab ära süüa (ei pea muretsema hoiustamise jms pärast)!

Head kinkimist!

Katt

Karulaugu määre/pesto

Minu jaoks on karulauk täiesti uus asi, lapsepõlvest ma sellist taime üldse ei mäleta. Meie teed ristusid alles mõned aastad tagasi toidublogides surfates. Eelmisel kevadel tõin turult mõne taime ka oma aeda kasvama, kuid väga nende püsima jäämisele ei panustanud, sest aed sai istutamise järgselt kõvasti vett ja vilet ning istutusala peaaegu hävines. Ja üldsegi pidavat karulauk  seemnest kasvama minema ja mugulatega möllamine olema tühi töö. Aga olemas nad on, kehvakesed küll, kuid on ilusti oma rohelised ninad õunapuu all välja pistnud (koduaias pidavat puudealune parim paik olema). Maitselt on karulauk salakaval, meenutab küüslauku ja rohelist sibulat ja kange kui püssirohi! Eriti hea varakevadiseks turgutuseks. Eks ole ta ju üks esimesi rohelisi vägilasi, mis uuel aastal oma võimu näitavad, kõik muu ju veel möödunud aasta vana. Karulaugust tehakse pestot ja igasugu muid värke veel lisaks, kuid kõige lihtsam ja maitsvam on teha tavalist toorjuustumääret. Meil süüakse kodus väga kanget, nii et kui armas lugeja tahab veidi pehmemat elamust, tasub karulaugu kogust vähendada!

• 1 osa karulauku
• 2 osa tavalist toorjuustu
• maitse järgi soola

Karulaugu tükeldan kergelt noaga, et saumiksril oleks lihtsam tööd teha. Löön toatemperatuuril seisnud toorjuustu peale ja mikserdan ära. Kõik. Panen karpi ja külma ja ideaalne leivamääre tükiks ajaks võtta (sobib ka omletile lisandiks, pastale). Kui ise metsas lehekesi korjata ei taha (või ei tea kust otsida), võib küsida sugulastelt ja tuttavatelt või mõnelt turul müüvalt tädikeselt osta. Kuna karulauk on kaitseall olev taim, siis tasuks eelistada ikkagi kas koduaiast nopitud lehekesi (ka selliseid on turul saada) või siis seemnest endale ise külvata. Põhimõtteliselt metsas natuke ju endale korjata võib, kui mugulaid ja mullapinda ei rikuta. Suurtes kogustes korjamine ja müümine on keelatud.

Sooja kevadet, sõbrad!

Katt

Pliinid vastlapäevaks

Vastlad! Juhhei! Kuidagi eriti kevadised sel aastal. Kuna meie peres hernesupp ja seajalg just erilised lemmikud ei ole, tahtsin teha midagi muud vastlalikku ja traditsioonilist. Pliinid on väga vana toit, kohe väga vana, mõni ütleb, et vanem kui leib. Kindlasti peab kasutama pärmi ja tatart ja ka õlut, et just need õiged tuleks. Nii mõnigi nimetab pliiniks ka suvalist paksu pannkooki, aga seda ei tohi mitte teha. Kõige autentsema retsepti leidsin “Talvetoitudest”.

Maik on esmakordsel söömisel üsna üllatav (pärm ja õlu ikkagi), kuid klassikalise kattega, kalamari ja sibul, mekivad hästi küll. Paar korda elus peab ju vähemalt pliine tegema! Antud kogusest tuli pliine päris arvestatav kogus.

Juuretis

• 10 g pärmi
• 0.5 dl õlut
• 2.5 dl piima
• 100 g tatrajahu
• 50 g nisujahu
• näpuotsaga soola

Tainas ise

• juuretis
• 3 muna
• 1 dl vahukoort
• 2 dl nisujahu

Alustasin eelmisel õhtul juuretise tegemisega – kõigepealt segasin kokku kõik ained peale jahude, seejärel ka jahud ning jätsin kaussi, rätiku alla sooja kohta terveks ööks kerkima. Hommikuks oli kogu elamine pagarikoja lõhnaline! Edasi pistsin juuretise veel pooleks päevaks külma. Kui tahad pliine serveerida hommikuks, alusta eelmisel hommikul, lase terve päev kerkida ning pista vastu ööd külma.

Taina enda tegemist alustasin juuretise ja munakollaste ning jahu ja vahukoore kokkusegamisega. Eraldi anumas vahustasin munavalged ja segasin ettevaatlikult taignasse. Võid teha ühe proovikoogi, et saada aimu soolasusest ja vajadusel lisada. Ja ega nüüd muud kui küpsetada ja seejärel nt lõhe või seene-sibulasalatiga süüa! Pildi tegin, kui sõime pliine kodujuustu ja tilliga.

Häid vastlaid!

Katt

Rukola ehk põld-võõrkapsa pesto

Kui juhtub olema selline hullumeelne moment, et rukolat on väga palju käes ja natuke veel rohkemgi, sobib teha seda ka pestoks. Jällegi, ma ei ole kindel klassikalistes pesto vahekordades, tuli tunde (maitse) järgi ja sobis väga hästi. Oh suvi, küll sa oled üleannetu!

• 100 g pestud rukolat
• 2 küüslauguküünt
• 140 g seedermänniseemneid
• 160 g mahedamaitselist oliivõli
• 110 g parmesani juustu

Panin kõik komponendid köögikombaini ja andsin aga tuld. Ja valmis ta saigi. Üsna rukola maitseline, nii et kui see just kõige lemmikum ei ole, tasub basiilikut või muud rohelist sekka visata. Seisab külmkapis vabalt nädala. Määri aga krõbedale saiale ja mõmise mõnust!

Katt

Odrajahu küpsised ja sünnipäev!

Ja naksaki on aasta täis. Müstika. Igatahes, palju õnne kallis blogi!

Sünnipäevaks peaks torti tegema, eks. Nii sirvisin minagi oma lemmik vihikuid, kuid midagi erilist silma ei jäänud. Nii tegin hoopis odarajahust küpsiseid, mis tulid äärmiselt maitsvad ja on samas ka lihtsad teha. Sellest aga hiljem.

Kuidas siis blogimise aasta läks, kiirelt ja kahjuks ka vähem vingelt kui lootsin 😀 Lugejad ja vastukaja on muidugi väga kihvt! Aitäh teile kõigile, kes te kodukatti piilumas käite! Muide, väga lahe on vaadata, et kui nädalavahetusel on ilm kehv, on blogilugejaid oluliselt rohkem. Vähem vinge olemise moment on nimelt tegemata toitudes, või õigemini kehvas pildimaterjalis. Talvisel ajal oli nii palju ahjupotitamist jms, kuid pildid ebaõnnestusid totaalselt kehva valguse tõttu. Samuti söödi mõnel korral toit kiiremini ära kui ma seda pildistada jõudsin :). Tühja kaussi ju ei pildista. Igatahes, mis sobiks ühele sünnipäevapeole paremini kui väike statistika:

Kõige populaarsemad postitused :

1. Lihtne rabarberikook 
2. Lihtsad kookoseküpsised
3. Kreembrülee
4. Mustsõstramoos
5. Suvikõrvitsa hoidis

Ise tooksin veel välja enda suurimad avastused ja lemmikud, kõigepealt Werneri juustukook , millest sai alguse minu suuremat sorti juustukookide möll. Teisena kõrvitsasai , mida samuti olen tänaseks päevaks küpsetanud vaat et tööstuslikes kogustes nii külla võtmiseks kui ise söömiseks ning saanud alati vaid tunnustavaid sõnu. Kolmandana porgandimuffinid , mis valmisid nö lõdva randmega katsetades ja said ära märgitud ka Selveri lehel, kui tummised muffinid. Eriti naljakas on asjaolu, et need muffinid on ühed kahest toidust, millest mul blogis pilti pole. Selveri lehe pilt on see eest väga kena.

Kokku piiluti kodukatt lehele aasta jooksul 11 516 korda.  Postitusi tuli kokku täpselt 80. Kõige kuumem kuu blogilugemiseks tundub olevat september. Kõige vähem aga november. Nädalapäevadest laupäev, mis on eriti kihvt, sest olen ise suur blogide sirvimisega nädalavahetuse alustaja.

 

Aga nüüd odrajahuküpsiste juurde. Retsepti leidsin maheteraviljatooteid tutvustavast brošüürist, mille ökopoest hajameelselt kaasa kahmasin. Tegin topelt koguse (siin retseptis juba topelt kogus), millest tuli umbes 1 või kui lohakalt laotada 1.5 pannitäit küpsiseid.

• 100 g toasooja võid
• 2 munakollast
• 2 spl suhkrut
• 200 g odrajahu
• 2 spl nisujahu
• 2 tl küpsetuspulbrit
• 50 g tükeldatud datleid (originaalis jõhvikad)
• peale pudistamiseks demerara suhkrut, originaalis soovitati ka pähklipuru

Esmalt vahustasin toasooja või suhkruga, lisasin munakollased, teises kausis segasin ülejäänud kuivained ning lisasin nad võisegule. Taigen jäi selline purune, nii et pigistasin peos puru-pudi pallikeseks ning surusin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile laiaks. Meie peres on alati popid olnud ameerikalikud suured ja laiad küpsised, nii et võtsin ikka korraliku peaotäie ja surusin mõnusalt lapikuks. Peale siputasin suhkrut. Küpsesid nad u 180 kraadi juures 20 minutit. Kuna taigen ise on odra tõttu pruunika varjundiga, passi peale, et üle ei küpseta! Küpsised ei näe välja just kõige paremad, kuid maik meenutab veidi Digestive küpsiste oma ning on seetõttu automaatselt väga head!

Katt

 

 

Karamelliseeritud sibulate ja juustuga pirukas

Nii, lõpuks ometi reisilt tagasi ja leidus isegi moment kööki astuda. Kuidagi kiireks on läinud, suvine aeg, mis teha. Suvila ja sünnipäevad ning pikaleveninud kõrvapõletikud võtavad oma. Nii olin sunnitud taaskord ostlema oma köögikapis, et midagi lauale panna oleks. Näppu jäi purk karamelliseeritud sibulatega, suurepärane leid Marks & Spenceri toidupoest, ostsin neid enne jõule kohe mitu. Eks muidugi võib ju alati ka ise karamelliseerida, aga praegu polnud selleks ei aega ega sibulaid. Sügavkülmas oli ka pakk 4 lehega pärmi-lehttainast ning pakk fetajuustu niisamuti. Suure ahjuplaadi jaoks läheb vaja:

• 400 g pärmi-lehttainast
• u 250 g karamelliseeritud sibulaid (Spencersi omad on üsna magusad, ise karamelliseerides paneksin rohkem)
• 250-300 g fetajuustu
• mõned rosmariini oksad

Rullisin plaadid lahti, tegin noaga serva pisikese piirde sälgu (vedasin justkui väiksema ruudu suure ruudu sisse), ajasin sibula möksi noaga laiali, pudistasin juustu peale ja plaksti 200 kraadisesse ahju. Küpses u 20 minutit, kindlasti peab vahepeal piiluma! Ja valmis oligi, hea vahepala suvisesse päeva. Magushapuka ja soolase kooslus on lihtsalt nii hea!

Katt

Avokaado-munamääre

Olin täiesti kindel, et see kõige lihtsam ja maitsvam kooslus on juba siin blogis olemas. Peale pisukest surfamist aga selgus, et on viimane aeg see siia üles märkida. Avokaado on väga kasulik muidugi ja muna ka! Kevadväsimuse parim peletaja!

• 1 küps avokaado
• 2 keedetud muna
• 0.5 tl soola
• musta pipart
• 0.5-1 tl sidrunimahla

Koorid avokaado ja surud kausikeses kahvliga puruks. Sama teed munadega. Siputad peale soola ja pipart ja sidrunimahla ning segad kõik läbi. Ja asud sööma! Sobib kasutada dipi-kastmena ja niisama võileivale.

Katt

Krõbedad kikerherned

Vastlapäev! Kui hernesuppi teha ei viitsi, või pole lihtsalt suurem asi (herne)supi sõber, võib oma portsu hernelisi süüa näiteks sellisel moel – ahjus röstituna ja idamaiste maitsetega. Kikerherneste röstimiseks on variante palju, mina panen just need maitseained, mis parasjagu kapis olemas.  Kahest purgist saab ühekordse kihi suurele ahjuplaadile.

• 2 purki kikerherneid (à 400 g)
• 1-1.5 spl oliivõli
• 1 spl paprikapulbrit
• 1 tl soola
• 1 tl garam masala segu
• 0.5-1 spl suhkrusiirupit
• 1 tl kurkumit
• kui soovid vürtsikamat elamust, pane veel 0.5 tl tšillihelbeid

Kurna kikerherned ja loputa külma veega, jäta köögipaberile kuivama. Kikerherned peavad olema TÄIESTI kuivad, muidu ei küpse midagi krõbedaks. Eemalda lahtised kestad ja vaata, et nad tõesti oleksid kuivad ja õhu käes tahenenud. Keskmises kausis sega omvahel kõik ülejäänud osad ning sega hernestega korralikult kokku. Õliga ei tasu liialdada, muidu võivad samuti nätskeks jääda. Sega kõik läbi ja laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühekordse kihina. Pista ahju ja küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit, seejärel võta nad välja ja lase toatemperatuuril taheneda/jahtuda, sel ajal eemaldub veel viimanegi niiskus. Seejärel pista uuesti ahju ja rösti veel umbes 20 minutit. Kui kõik läheb õigesti ja õnne on ka, siis tulevad nii krõbedad suupisted, et käsi läheb uuesti ja uuesti kausi kallale. Mõnus ja tervislik asendus kõikvõimalikele kartulikrõpsudele ja muudele snäkkidele!

Vastlad juhhei!

Katt