Tomatisupp

Kui tomateid muudkui tuleb, tee tomatisuppi! Üsna lihtne retsept, sest tavalist tomatikoorimist ette võtma ei pea. Lõikad aga tomatid pooleks, peale oliivõli, soola ning pipart, kõvasti küüslauku ja mõned tüümianioksad. Enamuse töö teeb ära kuum!

Vaja läheb:

• 2 kg tomateid, pooleks lõigatud
• 3 mugulat küüslauku, pooleks lõigatult, võivad olla ka kehvakesed, nt kuivemapoolsed
• 1 l puljongit, näiteks kana
• 200 g sulatatud juustu Merevaik
• soola ja pipart ning võimalusel tüümianioksakesi
• oliivõli, ikka mitmed supilusikad
• pruuni suhkrut maitse järgi ja sõltuvalt tomatisordist

Alustad tomatite röstimisega ahjus, kraade umbes 210 ja aega ikka läheb, pool tunnikest kindlasti. Mida magusamad tomatid, seda karamellisem supp saab. Minul on sageli väga vänged ja “tomatised” tomatid, aga meile just nii meeldib. Kui tomatid kergelt karamellistunud servadega, võta ahjuplaat välja ja pigista küpsenud küüslaugusisud pannile. Tüümian korja ära ja ülejäänud segu vala supipotti. Edasi jätkub segu keetmine pliidil, sinna vala peale ka puljong ning lase saumiksriga siidiseks. Kui on soov eriti siidist ja eksklusiivset suppi saada, vala segu läbi sõela, sest mõni tomatikooreke ikka saumiksri käest lipsab, samuti eraldab sõel seemned. Viimane etapp on vedelikku kergelt maha keeta ja seejärel lisada Merevaik. Söö kohe! Sobib eriti hästi ahjust tehtud juustusaiadega või ka niisama sepikuga.

Lihtsaid maitseid, sõbrad!

Katt

Tomatikaste ehk isetehtud ketšup

Retsept on esialgu olnud kasutusel ketšupina ja selliselt ta siia blogisse aastal 2016 ka tekkis. Aastatega on aga kujunenud sellest välja absoluutselt parim tomatikaste/pastakaste, milleta sügist ja talvist aega enam ette ei kujuta. Teen neid purke hooajal ikka paarkümmend, keskmiselt 0.5-0.8 liitrit purk. Antud purk/kogus on paras umbes poolele kilole hakklihale ja ühele pakile spagettidele (500g). Kui on kiired ning töised ajad, aga kodune kamp nõuab halastamatult süüa, on nimetatud tomatikaste hakkliha ja spagettidega minu elupäästja! Seda söövad nii lapsed kui ka vanurid. Seetõttu postitan vana postituse uuesti!

Vaja läheb:

• 2 kg tomatit
• 2 sibulat
• 1 küüslauguküüs
• 40 g soola
• 100 g suhkrut (võib ka vähem)
• 1 spl 30% söögiäädikat
• 1 tl jahvatatud kaneeli
• 1 tl jahvatatud vürtsi ehk nelkpipart
• 1 tl muskaati
• 1 tl nelki
• 1 tl kuivatatud paprikat

Kõigepealt ehmatan tomateid kuumas vees (lihtsam koorida) ja koorin ning eemaldan puitunud südamikud. Seejärel panen suurde potti tükeldatud tomatid, sibulaviilud ja tükeldatud küüslaugu. Juurde ka suhkur, sool ja äädikas. Keedan kuni sibul pehme. Edasi on kõige lihtsam massist tomatikaste saada kasutades saumiksrit. Kuna koored on eelnevalt eemaldatud, ei pea ma vajalikuks mingit sõelaga lödistamist jms. Väike tomatiseeme teeb just kodusemaks! Nüüd keedan veel umbes 20 minutit, et kaste pakseneks. Viimaseks etapiks jäävad vürtsid, peale mida võiks veel 5 minutit tomatikastmel podiseda ja maitsestuda lasta. Edasi pole muud kui kuumalt steriliseeritud purkidesse. Ja seisab selliselt mul toatemperatuuril köögikapis vabalt aasta ja pealegi. Proovi ära!

Katt

Leeskputk ja leeskputke sool

Raske talv on möödas. Ja kevad on käes. Loodetavasti on vanad varud sügavkülmast otsa lõppemas ja kuivatatud ürdipotid haigutavad tühjalt. Mida siis sinna saaks asemele panna nii vara kevadel? Muidugi kõigi eestlaste viimastel aastatel kevadekuulutajaks kujunenud karulauku. Siis veel muidugi tükeldatud murulauku. Ja ongi aeg rabarberi poole vaadata? Ei, teps mitte, sel kevadel vaatame hoopis leeskputke poole.

Mina sain oma aeda selle kummalise puuslikupõõsa juhuslikult venna aias kolades. Nime keegi öelda ei osanud, meenutas justkui sellerit, või mõnd muud ürgset ürti. Nimetasin ta varsselleriks ja edasi ei mõelnud. Kaevasin aga pool mätast välja ja vedasin koju. Aastaid hiljem aiandusraamatuid sirvides leidsin ka tema õige nime, leeskputk ehk taliseller ehk saksa seller. Peab vastu meie karmid talved ja on aias üks ütlemata kaunis ja aromaatne kevadekuulutaja. Targemad teavad rääkida, et teda võib hooaja jooksul ka täiesti maha lõigata ja et söögiks saab tarvitada ka juurt. Ma pole kumbagi proovinud.

Mina panen tema varred sügavkülma, et siis talvel puljongit ja suppi keetes maitseks lisada. Suvisel ajal tükeldan lehti ühepajatoitu, pirukasse, ka salatisse maitseks. Säilitamise eesmärgil on parim temast aga soola teha. Hea näpuotsaga suppidele ja hautistele aastaringselt juurde surada. Ja soola tegemiseks on just nüüd õige aeg!

Vaja läheb võrdsetes osades:

• soola, mina panen jämedamapoolset
• leeskputke, värsket

Abiks on uhmer, millega kõik ühtlaseks hõõruda. Mina teen seda jupikaupa, kõike korraga uhmerdama hakates ei saa ühtlast tulemust. Ja siis muudkui hõõrud ja hõõrud ja kui kõik saab ühtlases massiks hõõrutud, laotad soolasegu küpsetuspaberile õhukese kihina kuivama. Hea kui õhk liigub ja päike ei tee ka kurja. Purki pane alles siis, kui segu on täiesti kuiv.

Tegemist on üsna lollikindla meisterdusega, nihu väga midagi minna ei saa. Samas hea viia kingiks ja talvel endal mõnus meenutada neid esimesi kevadisi hetki.

Lootusrikkalt suvesse, head sõbrad!

Katt

Oapada kõrvitsa ja hakklihaga

Sügis käes nagu naksti. Ja kaugel see talvgi enam. Igal sügisel olen nii tänulik, et meil need aastaajad ikka vahelduvad. Lõputu talv või lõputu suvi ei ole mulle. See kõdi, mis aastaaegade vahetusega kaasas käib on lihtsalt oivaline!

Igatahes, üks ülimalt maitsev pada külmaks sügisõhtuks. AGA. Selle pajaroaga on üks aga. Nimelt on tema väljanägemine üsna kehv. Pildista või kaunista kuidas tahad. Sama on nimega – kõrvitsapada, oapada, hakklihakõrvitsaoapada? Olgu kuidas on, tegemist on väga maitsva toiduga!

Vaja läheb:

• 700 g puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat, seda õiget oranži!
• 3 keskmise suurusega kartulit
• 1 suur sibul
• 400-500 g hakkliha
• soola, päris mitu näpuotsatäit
• sibula praadimiseks õli
• 2-3 dl kuuma vett
• üks purk (400g) valgeid ube tomatikastmes, nt Heinz baked beans
• 1-2 tl punast karripastat, mina kasutan Thai Choice varianti, mis on üsna tugev.

Kõigepealt kuumuta paksupõhjalises potis rohkes õlis sibula tükid peaaegu klaasjaks. Seejärel lisa kartulikuubikud ja pruunista neid kergelt. Mina pruunistan hakkliha soolaga eraldi pannil ja valan siis kartuli-sibula segule. Kui komponendid kokku segatud, lisan karripasta.

Järgmine samm on kõrvitsakuubikute ning kuuma vee lisamine. Kui kõrvits on pigem vesine, siis piisab kahest detsiliitrist, kuivema kõrvitsa korral on vajalik kolm detsiliitrit. Edasi jääb roog podisema umbes pooleks tunniks. Viimane samm on ubade lisamine, kui aeg täis. Sega läbi, maitse ja vajadusel lisa soola. Valmis!

Kuna mina olen kohutav kooner ja pidevalt on kiire, teen topelt koguse ja sööme seda kaks päeva järjest. On soojendatult ikka hea. Retsepti versioone on mitmeid, brittidel on palju erinevaid variante sellest, kus lisatakse küll vorsti, küll paprikat. Mina olen mugandanud enda versiooni nami-nami lehelt, mis on mugandanud retsepti omakorda BBC Good Food ajakirjast. Küll need britid juba teavad, kuidas rõskeid sügisõhtuid õdusamaks muuta!

Ilusaid ja õdusaid sügisõhtuid kallid sõbrad!

Katt

Kikerherne korma

Kui tavalisest hernesupist ja seajalast on juba küll, võib Vastlapäevaks teha sellist huvitavat toitu. On ju kikerhernes samuti hernes! Ja eks võib ju juhtuda ka nii, et Vastlapäevaks on kogu loomne söök otsas (nagu ta vanarahval sageli juhtus olema) ja täiesti taimne versioon igati omal kohal. Kogusest saab kõhu täis 4 hea isuga inimest, või 6 väiksemaga. Juurde keeda riisi.

• 1 purk kikerherne konservi (400g kikerherneid soolvees)
• praadimiseks õli
• 2 suurt sibul
• 4-6 küüslauguküünt
• 4 dl tomatipüreed või purustatud tomateid
• 4 dl kookospiima
• 3 tl suhkrut
• 1,5 tl soola

Maitseainesegu:

• 2 tl kurkumit
• 2 tl köömneid
• 2 tl jahvatatud koriandrit
• 1 tl kaneeli
• 1 tl kardemoni
• 1 tl jahvatatud nelki
• 1 tl ingverit
• 0.5 tl tšillihelbeid, võid ka ära jätta

Tegemiseks mõõda vürtsid ja kuumuta õlis. Lisa tükeldatud küüslauk ja sibul. Pruunista veidi. Lisa purustatud tomatid ja kookospiim ning lase haududa ja podiseda 10 minutit. Seejärel lisa kurnatud ja külma veega loputatud kikerherned ning lase veel 10 minutit podiseda. Serveeri sõmera riisiga!

Head Tuhkapäeva

Katt

Baklažaani kasvatamine Eestis

Kevad tuli sel aastal teistmoodi. Ei hakka üldse varjama, et ka mind tabas paanika, et äkki saab toit otsa, või äkki tulebki nälg, või äkki saabki maailm läbi. Sellised mõtted ajavad inimese rabistama. Ja ühe sellise rabistamise käigus avastasin ennast seemnepoe ostukorvi pistmas igasuguseid kummalisi, ka mitte eestilikke vilju. Üheks selliseks oli baklažaan.

Panin varakevadel mulda 10-12 seemnekest, elujõulisi ja tugevaid taimi tuli neist 6 tükki. Andsin mõned sõpradele ja endale jätsin kolm taime. Neist kaks läksid kasvuhoonde ja üks jäi õue. Olgu kohe öeldud, et kasvuhoone taimed jäid lõpuni kiratsema ja ühtegi vilja neilt ei tulnud (ehk oli neil tomatite kõrval liiga pime, samuti ei saanud ligi mesilased). Õue taime vedasin aga oma ustava kärukesega veel poole juunini ööseks tuppa sooja ja päevaks tagasi õue. Väidetavalt ei talu baklažaan tuult ja õues teda Eesti oludes kasvatada ei saa. Minu sellesuvine kogemus on aga täiesti vastupidine – õue ühelt taimekeselt õnnestus meil nahka pista 6 imelist baklažaani. Lisaks 3 baklažaani, mille korjamisega jäin hiljaks ja mingisugune hallitus/mädanik sai nad enne mind kätte. Kokku siis 9 tükki!

Baklažaan tahab sooja, ja kohe üldse ei meeldi talle ümber istutamine ja üldine juurte liigutamine. Kasutasin tavalist kompostiga musta aiamaamulda. Suurus, nii taimel kui ka potil, on all piltidelt näha.

• 

• 

Väga äge vili, pole midagi öelda. Üsnagi lihtne kasvatada ka. Aga veidi tundub, et sel korral oli tegemist algaja õnnega, et see üks taimeke nii usinalt kandis. Panen ka järgmisel kevadel seemned mulda, kuid kasvuhoone väärtuslikku maad tema peale ei kuluta. Kui võtab taas õues tuurid üles, siis on hästi, ja kui mitte. Siis on nii .

Kuidas aga baklažaani süüa, sellest saab lugeda järgmisest blogipostitusest.

Katt

Karamellporgandid

Meie pere jõuluperioodi kindel lemmik. Aus ja hõrk roog, sobib tegelikult igal ajal süüa. Eriti aga eelmises postituses kirjeldatud mädarõika kastmega. Vahekorrad pärit minu kõigi aegade lemmikraamatust “Talvetoidud”. Antud raamat on kõige parem kokaraamat, mis kunagi on kirjutatud. Olen sellega käinud nii välismaal tööl kui võtnud kaasa haiglasse, vot nii hea raamat!

Aga tagasi porgandite juurde. Antud kogusest jätkub 3-4 porgandisõbrale lihaprae kõrvale. Väiksema porgandihimu korral jätkub kuni kuuele.

• 600 g porgandeid
• 0.5 dl suhkrut
• 50 g võid
• näpuotsaga soola

Porgandid pesen ja koorin ning lõikan ristipidi pooleks ja siis neljaks. Poti põhjas sulatan suhkru, kuni viimane on muutunud ühtlaseks vedelaks karamelliks. Sinna valan sisse või ja porgandid ning hautan madalal kuumusel umbes 45 minutit. Kindlasti peab lisama ka soola, et suhkru särts eriti hästi välja tuleks.

 

Head maiustamist, sõbrad!

Katt

Kõrvitsapirukas ehk pumpkin pie

Just seesama pumpkin pie, millest kõik ingliskeelsed jõululaulud räägivad. Ja pole midagi öelda, tegemist on väga hõrgu ja talvise pirukaga. Kui kõrvitsat rohkelt käes, tuleb vähemalt kord nädalas pirukategu ette võtta. Ja nii jõuludeni välja. Huvitaval kombel söövad seda isegi lapsed, kes muidu igasugustesse köögiviljaküpsetistesse kerge kõhklusega suhtuvad.

Ühe 24cm läbimõõduga vormi jaoks läheb vaja 5 dl kõrvitsapüreed. Selle tegemiseks olen arvutanud ja katsetanud, et läheb vaja 800g puhastatud toorest kõrvitsat. Mõnikord saab rohkem, mõnikord vähem – sõltub kõrvitsa veesisaldusest. Kuid suures plaanis võib sellise suhte aluseks võtta. Kõrvitsa tükkidest saab püree ahjus,  nimelt laotan suurele ahjupannile (küpsetuspaber all) kõrvitsa tükid/viilud ning röstin neid 210 kraadi juures u 15-20 minutit ehk nii kaua, kui visuaalselt tundub kõrvits lödi. See on kogu pirukateo juures kõige pikem ja tülikam protsess. Kui röstitud kõrvitsad ahjust väljas, lasen jahtuda ning püreestan saumiksriga.

Põhja jaoks:

• 120 g võid
• 2.5-3 dl jahu
• 0,5 tl soola
• 1 spl suhkrut
• 2 spl külma vett

Põhja jaoks segan suhkru-soola-jahu pehme võiga, juurde tilgutan vee. Käega segan kõik kokku, kuni moodustub kena taignapall, mis läheb 15 minutiks külmkappi.

Täidis:

• 3 keskmist muna
• 2 dl suhkrut
• näpuotsaga soola
• 2 dl kohvikoort/vahukoort
• 5 dl kõrvitsapüreed (tegemine kirjas ülal)
• 3 tl vürtsisegu (mina kasutan selles 1/3 kaneeli, ja ülejäänud 2 tl tuleb nelgist, ingverist, muskaatpähklist, vastavalt soovile)

Täidise jaoks panen kõigepealt tööle miksri muna, suhkru ja soolaga ning alustades madalal kiirusel, töötlen ilusaks valgeks vahuks tasakesi intensiivsust tõstes. Vürtside ühtlasemaks segunemiseks püreega, võtan mõnda kausikesse kõigepealt 4-5 spl püreed, mille segan vürtsiga ühtlaseks ning alles siis ühendan ülejäänud püreega. Nüüd on paras aeg paus teha ja võtta taigen külmikust ning suruda see 24cm läbimõõduga võitatud klaasist vormi põhja ja seintele ning põhja kergelt eelküpsetada (210 kraadi ja u 5-6 minutit). Sellel ajal sobib munavaht ning püree tasakesi kokku segada ning sinna hulka ka vahukoor valada. Valmis täidise valan eelküpsetatud põhjale ning jätkan veel küpsetamist, nüüd küll madalamal kuumusel, umbes 190 kraadi. Pirukas peaks valmis olema 30-40 minuti möödudes. Oluline on küpsemist jälgida, sest  iga kõrvits käitub omamoodi ja küpseb väga erineval kiirusel.

Kõige parem on süüa veidi jahtunult. Kodu saab jõululõhnast paks ja elevust kui palju!

Head talveootust, sõbrad!

Katt

Marineeritud kõrvits

Viimane aeg on teha sahvrites tiir ning seisma jäänud kõrvitsad realiseerida. Minul oli tallel üks hiigel, 12kg kaaluv iludus. Sellest sai suppi ja saia ja jagus veel purkigi. Konkreetsest retseptist tuleb seitse 800g purki. Ja purgid panen alati väga täis! Talvise laua asendamatu amps.

• 2.8 kg puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat
• 2 l vett
• 5 spl  30% söögiäädikat
• 20 tk vürtsi
• 15 tk nelki
• 3-4 kaneelikoort
• 1 kg suhkrut

Tükeldatud kõrvitsad ning vee ja äädika segu jätan ööseks suurde anumasse seisma. Maitseained ikka ka. Järgmisel päeval ajan kogu krempli suures potis kuumaks ning keedan tasakesi kõrvitsa klaasjaks. Mina maitseianete jaoks marilist kotikesi ei tee. Keedan lahtiselt kõike koos ja panen kõik koos purki ka. Kui kõrvits klaasjas ning purgid/kaaned kuuma veega loputatud, jagan kõrvitsa purkidesse ja valan peale kuuma marinaadi. Kaaned koheselt kinni! Tarvitamiseks on hea, kui nad vähemalt kuu veel purgis edasi maitseid omandaks.

 

Katt

 

 

 

Peedi-juustusalat

Hea lihtne salat nii jõululauale kui ka vanaaasta viimaseks õhtuks. Erilist jõupingutust ei vaja, ainedki sageli kapis olemas. Sobib liha- ja kartulipelglikele. Retsept algselt Nami-Namist. Ma panen muna ja juustu pisut rohkem. Jagub umbes kuuele.

• 200 g konservherneid
• 5 keedetud ja tükeldatud muna
• 300 g riivjuustu (200+100)
• 3 marineeritud (magusa marinaadiga on parim) kurki, tüdeldatult
• 400 g keedetud ja riivitud peeti
• 200 g majonees
• 200 g hapukoort
• 0.5-1 tl soola
• soovi korral jahvatatud pipart

Serveerimiseks sobib kõige paremini sirge servaga klaasnõu, kus kihid kenasti eksponeeritavad. Kõige alla herned, sinna peale tükeldatud muna. Eraldi kausis kokku segada sool majoneesi-hapukoore seguga. Sellest võtta umbes kolmandik ja laotada munale. Järgmisena riivitud juust (200g) ning siis peet. Viimane nö tahke kiht on marineeritud kurk. Sinna peale laotada ülejäänud majoneesihapukoore segu. Peale raputan veel umbes 100 g juustu. Hea oleks kui salat veidi enne söömist seisaks. Paarist tunnist on küll.

 

Ilusat jõuluaega!

Katt