Kõrvitsasai

Ei saa ma üle kõrvitsatest ka keset talve. Taliharjapäevgi juba möödas, aga minul ikka üks kõrvits siin ja teine seal, nagu sisustuselemendid. Aeg-ajalt aga mõni kõrvits väsib (loe: leidsin algava mädapleki) ja vajalikuks osutub paaripäevane kõrvitsapüha. See tähendab siis kõrvitsast tehtud ühepajatoitu, kõrvitsasuppi, kõrvitsa pirukat ja kuna sel korral oli kõrvitsat eriti rohkelt, ka kõrvitsasaia. Kuna mul juhtub ikka seda kallist kraami korraga palju käes olema, otsin alati retsepte, kuhu toorainet ikka muhedalt annaks sokutada. Üheks selliseks on nami-nami geniaalne kõrvitsasai. Mina saan antud kogusest alati kaks täiesti mõistlikku pätsi (originaal ütleb, et tuleb üks suur). Ja kui sai soojalt ahjust tuleb, kaob see kohutavalt kiirelt köögiäärelt, ei aita ka teisest toast hõikamine, et mul pilt tegemata! Siin ta aga on, imeline kõrvitsasai, mis ikka ja jälle neid va kõrvitsaseemneid mai alguses mulda pistma sunnib. Ja tõesti on sai just nii kollane nagu pildil paistab!

• 800 g puhastatud kõrvitsat (mis hauta vähese veega pehmeks ja püreesta saumiksriga) + suur sorts sidrunimahla
• 2.5 dl piim
• 200 g võid
• 170 g suhkrut
• 50 g pärmi
• 2 tl soola
• 1 kg jahu

Mina teen nii: kõrvitsapüree teen sageli valmis eelmisel päeval ja hoian külmikus. Kui saiapäev käes, sulatan või ja soojendan piima ning segan nad püree hulka. Oluline on, et segu jääks käesoojaks. Eraldi kausis lasen pärmil suhkruga veidike seista, natuke nikerdan lusikaga pärmitükke väiksemaks, et pärm kiiremalt tööle läheks. Seejärel sega käesooja kõrvitsasegu kokku pärmisuhkru seguga. Eraldi kausis ühendan jahu ja soola enne, kui vedela kõrvitsapüree/pärmisegu sinna juurde valan. Veidike sõtkumist ja siis jääb taigen kerkima. Kuna minu kodu on peaaegu alati jahedam kui teistel, pean kergitama pärmiga taignaid alati ahjus. Märgin sinna 35 kraadi ja jätan taigna rätikuga kaetult 1.5 h kerkima. Kui taigen on korralikult kerkinud ja juba rätikutki puudutanud, sõtkun ta kergelt läbi ja jagan kahte võiga määritud piklikku keeksivormi. Lasen veel veidi kerkiga umbes 40 kraadi juures, nii 15 minutit ja seejärel küpsetan 200 kraadises ahjus 30 minutit. Ja kogu lugu. Peale ahjust võtmist lasen rätiku all jahtuda ja taheneda, et lõigata oleks lihtsam. Meie sööme killukese mageda võiga. Vot nii! Kel veel kõrvitsaid seismas, proovige kindlasti!

Ausa toidu lainel

Katt

Mustikakook

Võin julgelt öelda, et seda kooki olen tänaseks teinud kümneid ja kümneid kordi. Varasemalt vaid suvisel ajal, kuid kui mõni aasta tagasi avastasin, et seda saab teha suurepäraselt ka sügavkülmutatud marjadest, on mustikakook meie pühapäevahommikute sage luksus ka talvel. Sega lihtsalt sügavkülmikust tulnud marjad 1spl kartulitärkilisega ja peale küpsemist ei ole võimalik vahet teha, kas tegu on värskete või sügavkülmutatud marjadest tehtud koogiga.

Ühe koogi jaoks vajalik 300g mustikat mahub mõnusalt pisikestesse sügavkülma kotikestesse. Aga kuna ma tõesti teen seda kooki palju, siis minul on 900g kotid, kust siis koogi jaoks kolmandiku vajalikku marja võtan. Algne retsept peaks olema namist, kuid sealne sisu on minu meelele/keelele liiga napp ja kook koosneb suuresti vaid põhjast, seega soovitan väga antud varianti katsetada!

24cm diameetriga vormi põhjaks läheb vaja:

• 100g pehmet võid
• 60g suhkrut
• 1 muna
• 120g jahu (olen kasutanud erinevaid, ikka hea)
• 1dl kaerakliisid
• 1 tl küpsetuspulbrit

Põhja ained segan kokku ülal esitatud järjekorras ja surun taigna võiga määritud koogivormi põhja ja külgedele. Sinna peale valangi 300 g mustikad, kas siis külmutatult, mis on segatud 1 spl kartulitärklisega või värsked, ja jätan vormi korraks kõrvale.

Teises kausis (või samas kus oli taigen) segan kokku:

• 380-390g hapukoort, vähemalt 20%
• 2 suurt muna
• 90g suhkrut
• 2-3 tl vanillsuhkrut

Kui täidise ained on kenasti kokku segatud, valan selle mustikatele ja pistan 175 kraadisesse ahju umbes 35-40 minutiks, kuni servad kuldpruunid ja sisu tardunud. Parim jahtunult.

Väga hea lihtne ja ka üsna odav kook, mis toob mõnusat suvist hõngu ka talvel. Nii et head koogitamist ja hoovõtt hoidistamiseks alaku!

Katt

Banaani-šokolaadi muffinid

See on nüüd küll selline retsept, mis siia blogisse tuleb ainult sellepärast, et ta oleks mul poes kohe kiirelt telefonist leitav. Nimelt kasutan ma ise oma blogi just toidupoes kaupade ostmisel – tahaks seenepirukat, naksti blogi lahti ja vaatan koostisosad üle. Muide, see pirukas on siin https://kodukatt.wordpress.com/2018/09/06/seenepirukas/ ja ma soovitan seda väga-väga! Seent võib kasutada ka palju vähemas koguses ja teha hoopis sibulapirukana!

Aga nii, need muffinid. Lihtsalt tehtavad ja väga maitsvad, tegin lapsele koolilaadale 40tk kaasa ja osteti momentselt ära. 12 muffini jaoks läheb vaja:

• 200g nisujahu
• 3 suurt ja väga küpset banaani
• 100 g pehmet võid
• 130g suhkrut
• 1 suur muna või 2 hästi väikest
• 50ml piima/koort
• 50g valget šokolaadi, tükeldatult
• 1tl küpsetuspulbrit
• 1tl soodat
• 0,5tl soola

Seda suures kausis kokku kõik kuivained, sh purustatud šokolaaditükid. Purusta banaanid kahvliga või saumiksriga. Eraldi klopi lahti muna(d), hõõru suhkur võiga ühtlaseks ning sega munadega kokku, seejärel lisa segule banaanipüree. Vooderda muffinivormid pabervormidega ja alles siis sega kuivad ja märjad koostisosad kokku. Jaotad ühtlaselt 12 vormi vahel ning küpseta 180 kraadi juures umbes 25 minutit. Väga lihtsad ja mõnusad suvised ampsud, hea panna lastele reisile kaasa ja niisama nosida!

Katt

Baklažaani kasvatamine Eestis

Kevad tuli sel aastal teistmoodi. Ei hakka üldse varjama, et ka mind tabas paanika, et äkki saab toit otsa, või äkki tulebki nälg, või äkki saabki maailm läbi. Sellised mõtted ajavad inimese rabistama. Ja ühe sellise rabistamise käigus avastasin ennast seemnepoe ostukorvi pistmas igasuguseid kummalisi, ka mitte eestilikke vilju. Üheks selliseks oli baklažaan.

Panin varakevadel mulda 10-12 seemnekest, elujõulisi ja tugevaid taimi tuli neist 6 tükki. Andsin mõned sõpradele ja endale jätsin kolm taime. Neist kaks läksid kasvuhoonde ja üks jäi õue. Olgu kohe öeldud, et kasvuhoone taimed jäid lõpuni kiratsema ja ühtegi vilja neilt ei tulnud (ehk oli neil tomatite kõrval liiga pime, samuti ei saanud ligi mesilased). Õue taime vedasin aga oma ustava kärukesega veel poole juunini ööseks tuppa sooja ja päevaks tagasi õue. Väidetavalt ei talu baklažaan tuult ja õues teda Eesti oludes kasvatada ei saa. Minu sellesuvine kogemus on aga täiesti vastupidine – õue ühelt taimekeselt õnnestus meil nahka pista 6 imelist baklažaani. Lisaks 3 baklažaani, mille korjamisega jäin hiljaks ja mingisugune hallitus/mädanik sai nad enne mind kätte. Kokku siis 9 tükki!

Baklažaan tahab sooja, ja kohe üldse ei meeldi talle ümber istutamine ja üldine juurte liigutamine. Kasutasin tavalist kompostiga musta aiamaamulda. Suurus, nii taimel kui ka potil, on all piltidelt näha.

• 

• 

Väga äge vili, pole midagi öelda. Üsnagi lihtne kasvatada ka. Aga veidi tundub, et sel korral oli tegemist algaja õnnega, et see üks taimeke nii usinalt kandis. Panen ka järgmisel kevadel seemned mulda, kuid kasvuhoone väärtuslikku maad tema peale ei kuluta. Kui võtab taas õues tuurid üles, siis on hästi, ja kui mitte. Siis on nii .

Kuidas aga baklažaani süüa, sellest saab lugeda järgmisest blogipostitusest.

Katt

Banaanisai

Igal perenaisel on paar retsepti, mis on pähe kulunud, läbiproovitud ja pereliikmete poolt heaks kiidetud. Minul on sellisteks kindlasti omlett, Maire Suitsu pannkoogid ja siis banaanisai/keeks/leib.

 

Inglisekeelses maailmas on selle saia või keeksi nimi hoopis leib ehk siis banana bread. Eestlase suu küll ei suudaks sellise magusa küpsetise kohta öelda leib. Või suudaks? Mina mitte.  See on ikka keeks, või siis äärmisel juhul sai.

Retsepte on internetis väga palju liikvel. Olen mitu aastat katsetanud erinevaid – mõni on päris kehv, mõni sellin no jah. Tänaseks on välja kujunend meie pere lemmik, mida mitu korda nädalas kindlasti teen. Mina isiklikult ei ole jõudnud konkreetset küpsetist külmutada, kuid tean, et paljud seda teevad.

Ühe suure pätsi jaoks läheb vaja:

• 150 g suhkrut
• 120 g pehmet võid
• 2 suurt muna
• 80-100 g hapukoort/paksu jogurtit
• 4 väga küpset suuremapoolset banaani
• 250 g jahu
• 1 tl soodat
• 0,25 tl soola
• 0,5 tl kaneeli (soovi korral)
• 1 tl vanillsuhkrut (soovi korral)

 

Kõigepealt hõõrun suhkru ja või ühtlaseks massiks, seda võib ka kergelt nt miksriga vahustada. Lisan sinna ükshaaval munad. Viimasena lisan vedelale võisegule hapukoore ning jätan korraks kõrvale. Eraldi kausis ühendan kuivained ning kolmandas kausis surun kahvliga banaani pudiks. Kui pudiks keegi banaani teeb, on isikliku eelistuse küsimus. Mulle meeldib pigem väga püree, aga võib jätta ka mõned suuremad banaani tükid. Viimane etapp on kolme kausi kokku segamine. Kõige õhulisema tulemuse saab jättes jahusegu lisamise viimaseks, st kõigepealt segan võisegu banaaniga. Jahusegu ühendamisel ülejäänud komponentidega, võiks vältida liigset segamist – kui jahu enam ei paista, lõpeta segamine. Valmis segu valan võitatud saiavormi ja küpsetan eelsoojendatud ahjus (175 kraadi C) umbes tund. Sõltuvalt banaanide niiskusest, võib küpsemisele kuluv aeg varieeruda, seega jälgi juba enne tunni täitumist ja mõnikord läheb ka kauem. Peale küpsemist lase saial vormis seista 10-15 minutit, seejärel enne söömist veel 10 minutit. Parim sai külma piimaga!

Head küpsetamist ja suveootust!

Katt

 

Karamellporgandid

Meie pere jõuluperioodi kindel lemmik. Aus ja hõrk roog, sobib tegelikult igal ajal süüa. Eriti aga eelmises postituses kirjeldatud mädarõika kastmega. Vahekorrad pärit minu kõigi aegade lemmikraamatust “Talvetoidud”. Antud raamat on kõige parem kokaraamat, mis kunagi on kirjutatud. Olen sellega käinud nii välismaal tööl kui võtnud kaasa haiglasse, vot nii hea raamat!

Aga tagasi porgandite juurde. Antud kogusest jätkub 3-4 porgandisõbrale lihaprae kõrvale. Väiksema porgandihimu korral jätkub kuni kuuele.

• 600 g porgandeid
• 0.5 dl suhkrut
• 50 g võid
• näpuotsaga soola

Porgandid pesen ja koorin ning lõikan ristipidi pooleks ja siis neljaks. Poti põhjas sulatan suhkru, kuni viimane on muutunud ühtlaseks vedelaks karamelliks. Sinna valan sisse või ja porgandid ning hautan madalal kuumusel umbes 45 minutit. Kindlasti peab lisama ka soola, et suhkru särts eriti hästi välja tuleks.

 

Head maiustamist, sõbrad!

Katt

Soe mädarõika kaste liharoogadele

No tere tali!

Jõulud juba läbi, aga heaks soojaks kastmeks on alati õige aeg. Väga lihtne soe kaste liharoogadele. Algselt retsept pärit Oma Maitsest, ma panen küll jahu ja mädarõigast rohkem.

 

• 4 dl lihapuljongit
• 2 spl nisujahu
• 30 g võid
• 3 spl mädarõigast
• 3 spl hapukoort
• soola ja pipart

Esimesena sulatada või paksupõhjalises potis ning sinna lisada jahu. Viimane pruunistada võis helekollaseks ning lisada kolmes jaos puljong. Edasi kuumutada kastet umbes 5-6 minutit kuni kaste pakseneb. Järgmisena lisada mädarõigas ja hapukoor ning korraks veel kuumutada läbi. Võimalik, et soola ja pipar polegi vaja, sõltub puljongist. Seega soovitan alati enne serveerimist kastet proovida ja vajadusel lisada soola ja pipart.

 

Head aastavahetust,

Katt

 

 

Maasikatort

 

Ahjuomlett

Ah et mis on vahepeal toimunud?

Hehhee….suvi tuli ja koos suvega tulid kanad! Just nimelt kanad! Aastaid olen fantaseerinud enda kanadest, kes tasakesi õues siblivad ja siis neid päris õigeid mune mulle munevad. Ja kohal nad ongi! Tegemist on n-ö suurfarmi jäägiga, kes vabrikus enam piisavalt ei mune ning siis võileiva hinnaga ära müüakse (loe: paar eurot nokk). Nii ma siis ostsingi kaheksa tükki. Nagu põrsad kotis (sõna otseses mõttes). Kodus siis uurisime üheskoos kotti, et kes meie koju õieti saabusid. Seitse on täitsa kana moodi, ühel küll kõht karvutu, teisel peanupp. Mõnel veel siit ja sealt, aga üks …..üks oli päris paljas ja õnnetu ja teiste poolt ka tagakiusatud. Tema tegemistest võiks tegelikult täiesti omaette blogi teha, sest Äbarik on surmasuust pääsenud rohkem kui 2 korda, samas on tegemist kõige vingema munejaga, kes võib vabalt ka kaks muna päevas muneda! Ja siis muidgi on veel Härra Basilo, kelle tegemistest võiks samuti blogi teha (kana, kes arvas, et ta on kukk).

 

Igatahes nüüd siis retsepti juurde! Kuna mune tuleb hoogsalt, keskmiselt 7-8 muna päevas, oleme mõnuga munatoite tegema hakanud. Üks äärmiselt hea roog on ahjuomlett. Väga lihtne teha ja toidab ka suurema seltskonna. Suure ahjupanni jaoks võta:

• 12 suurt muna
• 2 dl piima või hapukoort (ühesõnaga, mida kodus parasjagu on)
• 200 g riivjuustu
• 2 sibulat
• soola ja pipart (mina panen soola näpuotsaga, ja selle koguse peale tuleb 10-11 näpuotsa)
• hästi natuke võid vormi määrimiseks
• soovi korral muid maitseained või mingit sinki või kala vms. Meie eelistame muidugi lihtsamat versiooni, aga võimalusi on palju

Kõigepealt koorin ja tükeldan sibula, seejärel praen klaasjaks ja kallan võiga määritud ahjuvormi põhja. Eraldi kausis klopin lahti munad, lisan piimatoote ja segan kokku. Viimasena lisan riivitud juustu ja maitseained. Kogu segu valan sibulale peale ja küpsetan ahju alaosas 175 kraadi juures umbes 40 minutit. Roog hakkab küpsemise lõpus hoogsalt kerkima ja muutub imemaitsvaks ja kohevaks piduroaks! Parim soojalt!

 

Ilusat suve, sõbrad!
Katt

Rosinakeeks

Üks lühikese jutu keeks. Väga lihtne teha, ka koostisosad sageli kodus olemas. Lihtsalt sega kokku ja ahju. Mulle meeldib selliseid lihtsaid küpsetisi teha just pühapäeva pärastlõunal, sest  mis seal salata, esmaspäeva õhtul peale tööd diivani nurka vajudes ei jõua ennast ära kiita, et selline nädala alguse turgutus tehtud sai.

Antud kogusest saab ühe täiesti tavalise keeksivormitäie maiust. Sobib nii ümmargune keskelt auguga kui ka tavaline piklik vorm.

• 200 g toasooja pehmet võid
• 200 g suhkrut
• 3 suurt muna
• 1tl küpsetuspulbrit
• 4 dl nisujahu
• 1 dl kohvikoort või piima
• suur peotäis rosinaid, mida mina eelnevalt veega loputan ja puhtasse vette ka paisuma jätan

Kõigepealt mikserdan kokku või ja suhkru ning lasen masinal segu kergelt vahtu ajada.  Sellele vahule lisan üks haaval munad, vahepeal ikka segades. Eraldi kausis ühendan jahu ja küpsetuspulbri ning valan jao kaupa segule. Viimasena lisan vedeliku ja rosinad. Keeksivormi võitan ja puistan kergelt üle riivsaiaga. Küpsetan ahju alaosas 175 kraadi juures umbes tunni. Sageli vähendan lõpu poole kuumust, kui keeks liiga pruuniks on läinud.

 

Katt