Mustikakook

Võin julgelt öelda, et seda kooki olen tänaseks teinud kümneid ja kümneid kordi. Varasemalt vaid suvisel ajal, kuid kui mõni aasta tagasi avastasin, et seda saab teha suurepäraselt ka sügavkülmutatud marjadest, on mustikakook meie pühapäevahommikute sage luksus ka talvel. Sega lihtsalt sügavkülmikust tulnud marjad 1spl kartulitärkilisega ja peale küpsemist ei ole võimalik vahet teha, kas tegu on värskete või sügavkülmutatud marjadest tehtud koogiga.

Ühe koogi jaoks vajalik 300g mustikat mahub mõnusalt pisikestesse sügavkülma kotikestesse. Aga kuna ma tõesti teen seda kooki palju, siis minul on 900g kotid, kust siis koogi jaoks kolmandiku vajalikku marja võtan. Algne retsept peaks olema namist, kuid sealne sisu on minu meelele/keelele liiga napp ja kook koosneb suuresti vaid põhjast, seega soovitan väga antud varianti katsetada!

24cm diameetriga vormi põhjaks läheb vaja:

• 100g pehmet võid
• 60g suhkrut
• 1 muna
• 120g jahu (olen kasutanud erinevaid, ikka hea)
• 1dl kaerakliisid
• 1 tl küpsetuspulbrit

Põhja ained segan kokku ülal esitatud järjekorras ja surun taigna võiga määritud koogivormi põhja ja külgedele. Sinna peale valangi 300 g mustikad, kas siis külmutatult, mis on segatud 1 spl kartulitärklisega või värsked, ja jätan vormi korraks kõrvale.

Teises kausis (või samas kus oli taigen) segan kokku:

• 380-390g hapukoort, vähemalt 20%
• 2 suurt muna
• 90g suhkrut
• 2-3 tl vanillsuhkrut

Kui täidise ained on kenasti kokku segatud, valan selle mustikatele ja pistan 175 kraadisesse ahju umbes 35-40 minutiks, kuni servad kuldpruunid ja sisu tardunud. Parim jahtunult.

Väga hea lihtne ja ka üsna odav kook, mis toob mõnusat suvist hõngu ka talvel. Nii et head koogitamist ja hoovõtt hoidistamiseks alaku!

Katt

Seenepirukas

Ah sa mait kui hea pirukas!

Küllaltki lihtne meisterdus, eriti kui eelmisel päeval seened ning sibulad puhastada ja praadida. Samas jätab mõnusalt luksusliku mulje. Seente kogust ei oska ma aga paraku öelda, mida rohkem, seda uhkem! Viimati kasutasin aasšampinjone ja neid oli toorelt ikka ligi 1-1,5 liitrit. Eks kui kunagi meelde jääb, kaalun seenekoguse ära. Igatahes, 24cm läbimõõduga vormi põhja jaoks läheb vaja:

• 2.5 dl nisujahu
• 50 g riivjuustu
• 120 g pehmet võid
• 0.5 dl toidu- või kohvikoort

Põhja ained segan lihtsalt lusikaga kokku ning surun kergelt võitatud vormi põhja ja servadele. Sinna sisse valan:

• 3 keskmist sibulat, tükeldatud ja praetud parajalt klaasjaks
• 1-1,5 liitrit tooreid šampinjone või muid seeni, mis siis puhastada ja kergelt soolaga praetud. Samas seeni võib olla ka vähem!
• 3 muna
• 2 dl kohvi- või toidukoort
• 1 tl soola
• näpuotsaga riivitud musta pipart
• 150-200 g riivjuustu

Põhjale laotan kõigepealt praetud seened ja sibulad. Eraldi kausis klopin lahti munad toidukoorega ning lisan maitseained ja riivjuustu. Kallan vedeliku seenesegule. Pirukas küpseb ahju keskel 190-200 kraadi juures umbes 30 minutit. Maitseb hea nii soojalt kui ka jahtunult. Kui kõrvale serveerida veel värsket rohelist salatit, läheb pirukas kenasti  toidukorrana kirja.

Ilusat seeneaega, sõbrad!

Katt

Mustikakook

Juuli on aasta parim kuu igasuguste lihtsate koogikeste tegemiseks. Uusi saadusi tuleb vaat et iga nädal. Möll algab rabarberiga ning on jõudnud nüüd juba sõstarde ja tikriteni. Unustada ei tohiks aga ka metsamarju, mis kookidesse samamoodi kibelevad, kui aiamarjad.

Konkreetne kook on väga lihtne ja kuigi see ei ole alati nii, on selle küpsetise puhul lihtsust ka maigus tunda. Just selline kiire pärastlõunane kook, kui päev on veedetud metsas või rannas ja tahaks midagi suvist lauale panna. Esialgsed ainete vahekorrad raamatust “Suvetoidud”. Samuti soovitatakse raamatus teha koogile glasuuri, mis minu arvates koogi lihtsust ja suvisust rikuks.

• 2 muna
• 1.5 dl suhkrut + 1 tl vanillsuhkrut
• 2 dl piima
• 150 g sulatatud võid
• 2 tl jahvatatud kardemoni (maik jääb üsnagi tunda, kui oled üks neist inimestest, kelle arvates kardemoni koht on peaasjalikult jõululaual, jäta kardemon välja)
• 4 dl nisujahu (mina asendan ühe dl jahvatatud pähklijahuga)
• 3 tl küpsetuspulbrit

Sisuks:

• 3-4 dl mustikaid
• 0.5 dl suhkrut

Koogi küpsetasin 24 cm läbimõõduga lahtikäivas vormis, mille vooderdasin küpsetuspaberiga (küpsetuspaber jääb hästi vormi külge, kui “liimina” kasutada võid). Vahustasin kergelt munad suhkrutega, segasin hulka piima ja sulatatud või. Teises kausis ühendasin kardemoni, jahu ja küpsetuspulbri ning segasin muna-piimasegauga. Marjade põhja vajumist peaks vähendama marjade ja taigna kihiti vormi valamine, kuid minu puhul see ei toimi. Marjad uitavad küpsemise ajal ikkagi põhja. Igatahes kõigepealt vala umbes pool taignast vormi, seejärel vala peale suhkruga segatud marjad ning siis ülejäänud taigen. Küpsetasin 175 kraadises ahjus u 45 minutit. Et kook paremini vormist eemalduks, on mõistlik sel lasta umbes pool tunnikest vormis jahtuda. Pirukas on maitsev ja kiire valmistada, lisaks annab kardemon kerget nostalgia hõngu. Mida muud ühel suveõhtul soovida.

 

Südamerahu, sõbrad!

Katt

 

Kanavorm seentega (ja herneste ja porganditega)

Tahaks juba õues grillida ning peenrast värsket salatit noppida. Aga pole veel õige aeg. Peab ootama. Seniks võib kõhtu täita selle värske moega ahjuvormiga. Pärit on retsept Inglismaalt, kus selline “pirukas” kaetakse lisaks veel taignaga. Minul polnud taigent ega ka aega. Tuli selline muhe kogus, sõid nii mudilased kui ka suured mehed.

 

• 1 kg kanafileed
• 3 porgandit
• 2 sibulat
• 300 g seeni
• 2 sellerivart
• 120 g külmutatud herneid
• 20 g kuivatatud puravikke
• 400 ml puljongit
• 1 dl piima
• 100 g võid (50+50)
• 2 spl jahu
• 150 g riivjuustu
• soola ja pipart

Esimese asjana keetsin ära kanafileed (soolaga maitsestatud vees). Seda võib ka varem teha, eelmine õhtu kasvõi, saab eriti kiirelt. Samal ajal pruunistasin pannil sibulat ja porganditükke (pooles või koguses) ning kuuma veega täidetud tassis leotasin kuivatatud puravikke. Kui porgand juba veidi pehmem (6-7 min), lisasin tükeldatud seened, riivitud selleri ning kuumutasin veel u 6-7 minutit. Vahepeal tegelesin kanaga – kurnasin ning tükeldasin suupärasteks tükkideks. Viimasena läksid pannile herned, kuivatatud/leotatud ja seejärel kurnatud seened ning siis ka kanatükid. Kogu seda massi kuumutasin veel 5-6 minutit ning maitsestasin siis soola ja pipraga. Uuel pannil sulatasin teise poole võist, raputasin peale jahu ning kuumutasin, kuni moodustus paks kaste. Seda kastet lahjendasin sorts haaval lisatud puljongiga. Kõige viimasena lisasin piima. Enne piima lisamist võib juba ka ahju 200 kraadile soojenema panna. Kui kaste ja kanamass korralikult läbi segatud, valasin kogu segu võitatud ahjuvormi ning raputasin peale u 150 g riivjuustu. Kui tahad eriti britilikku sööki, võid vormi katta ka taignaga. Ahjus küpses vorm u 20-30 minutit, nii kaua, kui juust sulas, toorained on juba kõik ju kuumtöödeldud. Serveerisin värkse salati ja kartulipudruga. Ehe ja hea.

Tulpe ja päikest!

Katt

Pirnikook õunaga

Aeg on lennanud tohutu kiirusega. Suvest on saanud sügis ning meie pere vahetanud elukohta. Seetõttu pole olnud ka aega blogisse midagi lisada. Vea parandame kohe lihtsa pirnikoogiga! Ausalt öeldes mulle kuumutatud pirnid väga ei maitse, kuidagi liiga pehmed ja ei midagi ütlevad. Kuid kui pirne on käes korraga liiga palju, peab mõned ikkagi koogi sisse suskama. Pirnidele kontrastiks panin kooki samas koguses hapukaid õunu (sidrunkollane taliõun) ning lisa varjundiks on kardemon.

• 4 pirni
• 4 haput õuna
• 2 dl nisujahu
• 1 dl mandlijahu
• 2 muna
• 3 dl suhkrut
• 200 g võid
• 2 tl vanillsuhkrut
• 1 tl (või maitse järgi) jahvatatud kardemoni
• 1 tl kaneeli

Klaasvormi põhja ja küljed määrisin võiga. Koorisin ja tükeldasin õunad, pirnid ainult tükeldasin, koorida ei viitsinud. Laotasin puuviljad vormi põhja ja peale valasin taigna. Taigna jaoks vahustasin kergelt suhkru ja või, lisasin munad ning kuivained. Päris lihtne, mis? Küpsetasin 200 kraadi juures umbes 40 minutit. Kindlasti piilu kooki juba varem! Hea süüa soojalt jäätisega või niisama järgmisel päeval.

Endiselt pean tõdema, et pirn ei ole mu lemmik puuvili küpsetamiseks, kuid on huvitav vahepala sügisel võimust võtvatele õunakookidele :)!

Ilusat sügist,

Katt

Safranisai

Talv! Ja igasugused pühad! Miks mitte teha talvise maitsega safranisaiasid ka näiteks kadripäevalistele kotti panemiseks. Või lihtsalt ka juba veidikese jõuluhõngu tuppa toomiseks. Mõni kindlasti kirub, et kogu see jõulutrall nii vara pihta hakkab, aga minu arvates on novembri keskpaik selleks igati sobilik. Jõuab rahulikult retsepte katsetada ja kingitusi varuda, sest jõulud ise ei sobi kohe üldse kiirustamiseks. Igatahes siin on üks väga kodune ja mõnus saiakeste retsept, taigna vahekorrad napsatud nami-nami lehelt, pilt on tehtud eelmiste jõulude ajal. Kogusest tuleb kaks pannitäit. Ja mis kõige tähstam- soojale saiale võrdset ei ole!

Taignaks:

• 50 g värsket pärmi
• 1 kg jahu
• 5 dl piima
• 0.5 g safranit
• 200 g toorjuustu
• 150 g pehmet võid
• 150 g suhkrut
• 0.5 tl soola

Vahele määrimiseks:

• 100 g võid
• 0.5-1 tl vanillsuhkrut
• 200 g riivitud martsipani
• võid siia ka safranit lisada, aga mulle isiklikult meeldib ilma rohkem
• pealt määrimiseks lahtiklopitud muna

Esimese asjana panin piima pliidile soojenema, lisasin safrani ja ootasin, kuni piim värvi muutma hakkas. Peale segunemist peab kindlasti piimal laskma jahtuda käesoojaks, et mitte järgmisena lisatavat pärmi ära tappa. Kui pudistaud pärm lisatud ja segatud, lisasin soola ja suhkru ning peaaegu kogu jahu, näppisin juurde toasooja või ning toorjuustu ja ka järelejäänud jahukoguse. Järmisena jätsin taigna sooja ruumi kerkima, kausile peale rätik. Hea pärmiga kerkib taigen üsnagi kiirelt, umbes 40 minutiga oli minu kogus peaaegu kahekordne. Samal ajal tegin täidise -riivisin martsipani ja sulatasin potis või, kuhu kohe sulama hakkamise alguses lisasin ka martsipani ja vanillsuhkru. Kui kõik oli ühtlaseks muutunud, keerasin pliidi kinni ja jätsin täidise jahtuma.

Kerkinud taigna võid teha kaheks või kolmeks, mina tegin kaheks, jagus kuidagi paremini. Edasi rullisin taigna enam-vähem ristküliku kujuliseks. See mul alati väga ei õnnestu, igasuguseid kummalisi kujundeid võib tulla. Et vältida nakkumist, puistasin tööpinnale ka veidi jahu. Järgmisena määrisin taignale umbes pool jahtunud täidisest ja keerasin ristküliku pikemast otsast rulli, nagu rullbiskviidi. Lõikasin 1-2 cm jämedused viilud ja asetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Peale määrisin lahtiklopitud muna. Sama tegin ka järelejäänud taignaga. Küpsemise aeg sõltub ahjust. Siin Soomes on mul väga käre ahi, nii et 200 kraadi ja 18-20 minutit on piisav. Kodus aga 220 ja umbes sama aeg. Peab piiluma ja aegsasti välja võtma (kui pind juba ilus krõbe ja kuldkollane).

Ilusat talveootust, sõbrad!

Katt

 

Suvikõrvitsasai (tatraga)

Üks universaalne köögivili. Soolast ja magusat, krõbedat ja mahlast. Mis iganes aga pähe tuleb. Seekord segasin sellise saia kokku. Maitse on väga hea, selline mahlane ja augustikuine. Ja mitte liiga magus. Tegin tavalisse keeksivormi. Kogus on paras ka suuremale seltskonnale. Ühe pätsi jaoks:

• 340 g  jahu (selle võib teha nt 50/50 täisterajahuga, või hoopis segada sisse tartajahu, mis annab väga kihvti rustikaalse maitse. Pildil olevas saias on 270 g nisujahu ja 70 g tatrajahu.
• 90 ml oliivõli
• 2  muna
• 250 g ricotta kohupiimapastat
• 150 g rafineerimata mahesuhkrut, kuid võid vabalt ka tavalist panna
• 3 tl vanillsuhkrut (ikka seda õiget!)
• 300 g riivitud ja kooritud suvikõrvitsat
• 1 tl kaneeli
• 1 tl soodat
• 1 tl küpsetuspulbrit
• näpuotsaga muskaati
• 0.5 tl soola

Kõigepealt panin ahju soojenema (170 kraadi), sest nagu keeksi/saialistega ikka, peab ahi korralikult soe olema. Segasin ühes kausis kuivained, teises kloppisin muna lahti ning lisasin ülejäänud komponendid. Ühendasin mõlema kausi sisu. Kõige viimasena riivitud suvikõrvitsa. Keeksivormi määrisin oliivõliga kergelt üle, valasin taigna vormi ning küpsetasin ahjus umbes tunnikese, kui sai hakkab pealt liiga pruuniks minema, võid pinna katta fooliumiga ning küpsetada ikkagi aja täis. Samuti on oluline järeljahtumine, mis võiks 10-15 minutit kesta. Mina olen seda teinud lahtise uksega ahjus. Vormist tuleb väga ilusti välja! Võid juurde võtta näiteks vaniljejäätist, või teha hoopiski  mõni glasuur.

Katt

Köögiviljapõhjal lahtine pirukas

Mõte jahuvabast pirukapõhjast keerles mu teadvuses juba eelmisest sügisest, kirjud ja ilusad välismaa blogid teevad neid juba ammu. Minu mõte materialiseerus lõpuks tänu sellisele postitusele, ja no oli ka viimane aeg 🙂

Tegemine tundus esialgu suuremat sorti mäkerdamisena, palju potte ja panne jms. Tegelikkuses oli mäkerdamist ainult pisut vähem kui arvasin, ühesõnaga esmakordsel tegemisel ikkagi oli. Kuid mida kord edasi, seda loogilisemaks ja lihtsamaks protsess läheb. Minu probleem on kindlasti ka vähene eelnev aurutamise kogemus. Auruteid ja muid vidinaid mul ei ole. On tavaline roostevabast terasest pott ning enam-vähem sama suure läbimõõduga metallist sõel. Ja nii ma aurutangi ja üsna edukalt muideks. Vesi poti põhja, sõel peale (nii, et sõel ja vesi üksteist ei puudutaks) ja sõelale aurutamist ootavad viljad. Kaas peale ja minek. Vahepeal sorgin kahvliga küpsust kuni vili piisavalt pehme. Konkreetse klassikalise suure ahjuplaadi jaoks aurutasin bataati ehk maguskartulit, plaanis oli küll lisada ka pastinaaki või lillkapsast, aga juhtus hoopis nii, et bataat kaalus puhastatult täpselt 600 grammi ja muu vilja lisamine ei olnud enam mõtekas. Põhja maik jäi küll kerge magusa  alatooniga, kuid väidetavalt teised sööjad seda ei tundnud. Ikkagi, soovitan bataadile lisada midagi neutraalset (pastinaak, kaalikas, lillkapsas jne).

• 600 g puhastatud köögivilja, minul sel korral ainult bataat
• 3 muna
• 3 spl täisterajahu
• 100 g riivjuustu
• soola ja pipart

Kui köögivili aurutatud, vajutasin ta kahvliga puruks, segasin juurde lahti klopitud munad, jahu ja juustu. Samuti soola ja pipra. Laotasin põhja küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile ning küpsetasin  200 kraadi juures põhja tahenemiseni. Samal ajal tegin ükshaaval täidise komponendid:

• 200 g seeni (sobivad igasugused seened, millele piisab praadimisest)
• 1 porru
• 200 g puhastatud sibulat
• 150 g viilutatud oliive (oliivi puhaskaal)
• 500-600 g hakkliha
• 200 g tomatikastet (pastakaste)

Kõigepealt viilutasin  porru ning sibulad ja kuumutasin pannil väikese õliga klaasjaks. Seejärel praadisin samal pannil (peale lauguliste eemaldamist) viilutatud seened.  Kui seened olid oluliselt väiksemaks tõmmanud ning õrnalt pruunid, valasin nad kaussi ja  kasutasin praadimiseks sama panni, kuhu jäi seentest mõnusat kastet.  Hakkliha küpsetasin peaaegu valmis, napilt enne lõppu lisasin tomatist koosneva pastakastme. Võid kasutada muidugi ka tavalist tomatipastat, kuid kuna minul on veel järel eelmisel sügisel tehtud tomatikastmeid (tomat/sibul/õun/äädikas), kasutasin maitse andmiseks seda. Edasi ootasin kuni vedelik hakklihasegult maksimaalselt ära auras. Selleks ajaks oli pirukapõhi küps ning võisin alustada kihtide laotamist. Kõige alla läksid laugud, seejärel üritasin võimalikult ühtlaselt jaotada hakkliha, sinna peale seened ja oliivi viilud. Järgmisena kate:

• 3 muna
• 3 dl kohvikoort
• 100 g riivitud mozzarellat
• soola ja pipart

Katte ained segasin kokku ja valasin ühtlaselt pirukale otsa, edasi jääb ainult veel küpsetada 200 kraadi juures u 30-40 minutit. Ja valmis ta ongi. Toidab suurema seltskonna muretult!

Katt

 

Karamelliseeritud sibulate ja juustuga pirukas

Nii, lõpuks ometi reisilt tagasi ja leidus isegi moment kööki astuda. Kuidagi kiireks on läinud, suvine aeg, mis teha. Suvila ja sünnipäevad ning pikaleveninud kõrvapõletikud võtavad oma. Nii olin sunnitud taaskord ostlema oma köögikapis, et midagi lauale panna oleks. Näppu jäi purk karamelliseeritud sibulatega, suurepärane leid Marks & Spenceri toidupoest, ostsin neid enne jõule kohe mitu. Eks muidugi võib ju alati ka ise karamelliseerida, aga praegu polnud selleks ei aega ega sibulaid. Sügavkülmas oli ka pakk 4 lehega pärmi-lehttainast ning pakk fetajuustu niisamuti. Suure ahjuplaadi jaoks läheb vaja:

• 400 g pärmi-lehttainast
• u 250 g karamelliseeritud sibulaid (Spencersi omad on üsna magusad, ise karamelliseerides paneksin rohkem)
• 250-300 g fetajuustu
• mõned rosmariini oksad

Rullisin plaadid lahti, tegin noaga serva pisikese piirde sälgu (vedasin justkui väiksema ruudu suure ruudu sisse), ajasin sibula möksi noaga laiali, pudistasin juustu peale ja plaksti 200 kraadisesse ahju. Küpses u 20 minutit, kindlasti peab vahepeal piiluma! Ja valmis oligi, hea vahepala suvisesse päeva. Magushapuka ja soolase kooslus on lihtsalt nii hea!

Katt

Lihtne rabarberikook lapsepõlvest. Nostalgiat kui palju!

Kui aus olla, siis muid rabarberikooke ma lapsepõlvest ei mäletagi. Ja ega ei osanud tahta ka. Kõik keerulisemad tulid oluliselt hiljem ja varjasid kuidagi selle geniaalse koogi minu jaoks ligi kümneks aastaks, tegelikult isegi rohkemaks, kui nüüd näppude peal arvutada. Maitse on sama geniaalne kui tegemine, lihtsuses peitub võlu. Tegemine on väga kiire, nii et ideaalne peale tööpäeva üks mõnus ahjutäis küpsetada. Samuti on toredaks lisaväärtuseks rabarberi suur kogus, mis kooki läheb. Mul on alati kuidagi kahju teha kooki, kuhu on mõeldud panna kaks õuna või kaks rabarberi vart. Sellest koogist jätkub ka järgmiseks hommikuks. Mäletan, et lapsepõlvekodus säilitati seda kooki tükkideks lõigatult plastmassist kaanega kaunistatud karbis. Teate küll neid sakilise servaga ja lillemustriga aluseid, mille kaas ja põhi olid identsed. Ja noh rabarberikoogi lõhn on omaette elamus, mis just õigel ajal krutib suveootust suuremaks ja suuremaks. Jaa, suvi on väga lähedal.

• 600-700 g puhastatud ja tükeldatud rabarberit (olen nüüd kooki teinud väga palju ja pean tegema täpsustuse, nimelt on 700 g kanget Eesti rabarberit pisut palju, pigem võiks võtta 600 g või isegi vähem. Ei teagi, kas rabarberid on ajas kangemaks läinud…)
• 3 suurt muna
• 300 g suhkrut
• 380 ml keefiri või hapukoort või petti vms
• 270 g jahu
• 0.75 tl soodat
• näpuotsaga soola

Sellest kogusest tuleb suur klassikaline (u 36 cm x 36 cm) ahjuplaaditäis kooki. Kõigepealt puhastasin ja tükeldasin rabarberi ning keerasin ahju 200 kraadi peale. Vahustasin kergelt munad suhkruga, segasin hulka kuivained ning lõpuks keefiri. Katsin ahjuplaadi küpsetuspaberiga, segasin rabarberitükid taignasse ning valasin plaadile. Küpses kuldkollaseks u 30 minutiga.

Head koogitamist, sõbrad!

Katt